Olen 37 ja tahan väga last, tunnen meest 2 aastat, millest 4 kuud koos elanud. Saame väga hästi läbi omavahel, aga mina tahaks last, tema on öelnud, et kiiret ei ole , aga minul ju on!
Tal endal täiskasvanud laps olemas.
Ta väldib seda teemat ja alati keerab naljaks, aga mind painab see väga. Olen nooruslik ja täiesti terve naine ja ei sooviks jääda ilma järeltulijata. Mida teha, kuidas mõjutada meest, et see ei tunduks pushimisena. Valega ma ka last saada ei taha.
Ta on öelnud, et põhimõtteliselt tal ei ole laste vastu midagi, aga et las praegu olla veel nii nagu on, aga mulle tundub, et ta tahab lihtsalt aega juurde võita kuni asi on lootusetult hiljaks jäänud.

vaheta meest või tee talle yks korralik tund naise keha funktsioneerimise teemal....et a'la ega naised pole mehed kes eluaeg lapsi saavad....

Sa küsi ta käest, millal see "las praegu olla veel nagu on" ära lõpeb? Küsi, et kas 2008 aasta või 3 aasta pärast või millal? Sul tõesti ei ole aega oodata ja aeg tiksub iga kuuga sinu kahjuks.

mul tuli esimese mõttena pähe, et äkki tal on keegi ja plaanib Sind maha jätma hakata? Miks peaks mees nii vastu olema :( Kui tal ongi 1 laps olemas, siis seda pole ju üdse palju, et veel neid teha...

Imelik mees tundub olevat...

Mul sama jama...mees ei taha last veel. Arvab, et ei ole piisavalt kindlustatud ja üldsegi...äkki äkki see ja teine. Oeh...tahaks kah juba pisikest kõhtu kasvama.

no tule taevas appi - sina tahad seda last, mitte mees. kui mees ei taha, jäta ta maha & otsi endasugune meeleheitel koduperemees.

Minu mees ka enam lapsi ei taha. Ega ta esimestki tahtnud, kui päris aus olla. Aga kavaldasin ta esimesel korral üle ja nüüd on ta esimese lapse üle väga õnnelik. Hoiab teda nagu oma silmamuna. Usun, et mõni inimene lihtsalt kardab seda ootamatust, millega uus ilmakodanik tema rutiini segi lööb. Kui sa ise oled valmis last üles kasvatama, siis mina soovitan küll mees üle kavaldada. Aga võib- olla õnnestub sul ta ikka pehmeks rääkida. Oleks vähemalt aus. Edu!

kulla stellake, ega ei saagi mõjutada.aga jah sinu bioloogiline kell kukub ja sa pead otsustama .kunagi pole parimat lahendust. kui jätad selle mehe ,vaevalt leida kohe uue ja armud. aga sa pead ka valmis olema selliseks olukorraks nagu ma ,,perekonna,, all kirjutan . edu sulle loodan et sul läheb paremini.

nõustun ühe eelpool kirjutajaga, et hari teda natukene. oled ju tõesti seisus "kas nüüd või mitte kunagi", ja ta peab sellest aru saama. kui ei, siis ei, kui jah või võib-olla, siis kohe ja kõik.

sama mure.
tahaks ka juba nii last, enamus minu vanustel sõbrannadel olemas, hoian nende lapsi rõõmuga.
ise 25. mees 36.
vahel lausa nutan omaette,sest tite isu suur.
olen näind meest lastega tegelemas, super isa aga tal ka vabandused et hetkel ei saa, ehitus jne.

Tere!
Endal ka nii. Ise 29 ja mees 32. 6 aastat juba koos. Ise tahan ikka nii juba. Mehele endale lapsed hullult meeldivad ja me koos mängime oma sugulastega hullult. Aga kui jutt oma lastele läheb, siis ikka tuhat vabandust, alates sellest, et maailm nii jube, ja et kui miskit ikka juhtuma peaks, siis tema seda üle ei elaks ja et me pole kumki valmis veel ja et rahaliselt ikka veel pole see jne jne jne Ikka õnnetuks teeb, sest muidu armastan oma meest niiiiiii väga ja ei tahaks küll nüüd sellepärast suhet lõpetama hakata.. lihtsalt ei kujutaks teist meest ette ja ei tahakski, ka mitte laste pärast. Aga kell mul tiksub ja peret ikka tahaks juba ka suuremat...
Mis teha? Kavaldada ei taha, arvan, et see ikka kahe otsus. Kuigi tunnen, et kui juhtuks, siis oleks ta üliõnnelik. Ta öelnud ka, et kui juhtuks, siis ei lubaks mul aborti teha. Ah, õnnetuks teeb.