Tere!

Olen 19a neiu ,kellel on gümnaasium lõpetatud, hetkel tegin õpingutesse pausi sisse ja töötan.
Olen juba 3a koos 26a mehega.
Mees on juba sellises vanuses ,et kõik on olemas: korter ,stabiilne sissetulek jne...
Arvata on ,et mees tahab ka last.Oleme sellel teemal rääkinud ,tema arvab ,et mul on kõige parem kooli minna, see ära lõpetada ja töökoht saada.Aga ta tahab ka last.Ta on nõus minu pärast ootama.
Aga mina kardan ,et ,kui ma nüüd järgmine aasta kooli lähen, siis lõpetan selle ja saan töökoha ,siis minu ellu enam ei mahu laps.
Nii paljud naised on niimoodi,et on kõik olemas ,aga lapse jaoks enam aega ei ole.
Mina tahaks ise väga last saada.
Aga kõik vanemad inimesed räägivad ,et mine ikka kooli jne...
Mis Teie arvate,kas saada algul laps ja siis kooli minna või algul minna kooli ja siis laps saada?

Tänan vastamast!

NB!
Loodan e,t saite minu segasest loost aru :D

Sellist juttu lugedes tundub, et sa ise pole veel
täiskasvanuks saanud.Sinu puhul võib küll öelda:
"aega on selle kiire asjaga". Saavuta küpsus eneses ja siis tulevad ka õiged otsused.

Aga kas pole nii, et kui hea töökoht olemas, on just hea titapuhkusele jääda?
Lapsesaamine on muidugi igaühe enda otsus, haridus on ka muidugi väga tähtis...paljud naised õpivad lapse kõrvalt, paljud harivad ennast ja teevad karjääri, alles hiljem mõtlevad lapsesaamisele.
Eks sa pead ikka ise otsustama.
Ma olen ka 19 ja alustasin sellel aastal ülikooli. Õppetöö kestab nüüd vähemalt 5 aastat, selle aja jooksul tahaksin kindlasti last saada. Ammu juba tahaks tegelikult :)

19 aastased tahavad juba AMMU last saada.
Kullakesed, elage ikka enne ise ka natuke!!!

Mehel on õigus.
Aga miks nii suur vanusevahe- Kui sa olid 16, siis mees 23.
Nonoh.
Vanusevahega seotud probleemid. Ära ela ainuüksi mehele, kardad tema eemaldumist.

"kui ma nüüd järgmine aasta kooli lähen, siis lõpetan selle ja saan töökoha ,siis minu ellu enam ei mahu laps." - mõtle selle enda poolt kirja pandud lause üle!!! Tõsiselt!

Mis saab siis kui sünnitad praegu lapse, lähed siis kooli, hiljem tööle ja SIIS enam sinu ellu ei mahu Su oma laps!!! See on palju traagilisem kui selline variant, kus sul lihtsalt ei ole, keda kõrvale jätta.
Laps vajab hoolt, aega ja vanemate tähelepanu ka kooliealisena (ja vaat, et vahel veel rohkem kui varem), mitte vaid esimesed paar eluaastat.

Enamik nendest tuttavatest, kes ülikooli kõrvalt lapse said on praegu hoopis suht puntras endaga. On ka mõni, kes väga edukas, aga see siiski erand. Tööle ei saa, sest väikese lapsega kõik ajad ei sobi ja ega keegi tööandjatest selle peale käsi ka ei plaksuta. Kuigi avalikku diskrimineerimist ei ole, eelistatud on siiski ilma lasteta töötajad. Lisaks ei ole neil üldse töökogemust ja nt Pärnus üks otsib juba pool aastat tööd. Samas on väga suur osa ajastanud nii, et kooli kõrvalt tööl juba käpp sisse saadud ja kui kool läbi siis ka laps plaanitud. Või siis mõni veel eelistab natuke emapalka teenida.
Kedagi ei tea, kelle ellu enam hariduse saamist laps ei mahuks.
Kaks naist, kes oli üldse enne kooli lapsed saanud langesid üldse välja koolist, sest nad ei saanud ühendada täiskohaga kooli, last ja tööd. Raha oli aga vaja ja siis ei jäänudki muud üle kui koolist loobuda.
Ma ei ole kunagi aru saanud tüdrukutest, kes tahavad iga hinna eest last. Tundub, nagu jääks elus tingimusteta armastust ja hellust puudu...

mina käin koolis, ja kavatsen ka lapse saada...praegu juba tegemisel... mis ses halba on kui 19 aastased tahavad ammu last ma olen18!!! käin ylikoolis ja last tahan ka juba ammu.. nii et tegelikult inimesi on erinevaid...
teema alustajale: kui sa arvad et, oled ise lapseks valmis.. oled valmis olema öösel yleval, kui laps nutune ning pyhendama tallle 100% oma ajast, kui tal seda vaja on...siis oled valmis, kui ei, siis...oota kuni oled... ja noorelt emaks saada on väga hea!

Mina samuti 19. Käin ülikoolis, õpin. Aga niii väga tahaks beebit. Ma ei tea, mis buum see praegu siis on. Aga see beebi värk on mul pigem nagu mingi keelatud unistus. Ma mõtlen peaga, et ei! praegu ei tohi last saada. Elusees mitte. Sellega on veel aega küll. Usu mind. Tahaks, aga aega on....)

Aga mina sain 19a tütre emaks! 13 aastat tagasi. Ülikool jäi pooleli... aga ma ei mäleta, et oleks väga suuri probleeme olnud. Okei - rahadega polnud tõesti laiutada ja esialgu sai üürikorterites elatud, Hobby Hallist järelmaksuga mööblitükke ostetud... kuid ma olin õnnelik! Palju õnnelikum, kui praegu, kui olen nö majanduslikult heal järjel. Aga tütre üle olen küll üliõnnelik! Tühja see poolelijäänud ülikool... kui oled vähegi asjalik ja ajud omal kohal, siis saavutad elus kõik, mida tahad ka laste kõrvalt... Vaid üks point on - kõrval peab olema inimene, kes sind toetab ja sinust hoolib... ALATI!

Mina olen ka 19 ning olen alates 17eluaastast mõelnud, et tahan last. 17 aastaselt loomulikult ei mõelnud selle peale nii, et nüüd ja kohe, kuna kool oli pooleli ja teadvustasin endale, et olen liialt noor. Kuid see polnud hetkeline tahe, tahe on siiani ja vahest mõtlen, et tahaks kohe. Selles pole midagi imelikku, kui 19a on AMMU juba last tahtnud, kuna inimesed on tõesti erinevad. Kuid kahjuks tõesti peab majanduslikel ja sotsiaalsetel põhjustel sellega natuke ootama. Aga kui ei peaks, siis minu meelest ei ole selles midagi imelikku, et noorelt last saada - loomulikult, kui see on kindel tahe ja selleks ollakse valmis. Noored vanemad ongi paremad, kuna vanemas eas ollakse tihti närvilisemad ja ei suhelda lapsega piisavalt.

mine kooli

Kas sa oskaksid mulle seletada, miks siis, kui sa tööle lähed, laps ellu enam ei mahu? Mis takistab siis rasestumast, puhkust võtmast, sünnitamast ja koju jäämast? Need kes räägivad u. nii - mul on nii palju tööd, mul pole aega sünnitada - need on ju ise selle töötamise endale valinud, tegelikult ei kukuks maailm kokku, kui nad lapsepuhkusele läheks.

olen 26, kõrgharidus käes, magistri teen ka kunagi, ei kiirusta:) töökoht hea ja emapalk tuleks ka hea. ma leian et praegu on päris ok lapsepuhkusele jääda ja hiljem saab ju samale töökohale tagasi.

pigem on mu elu lihtsam olnud, et laps mu õpinguid ja karjääri algust ei seganud. nüüd on mõnda aega karjääri tehtud, tugev CV, elukogemus, kindel mees ja väga hea oleks laps saada.

seega mina sinu asemel nn töötaks end üles ja siis teeks seal vahepeal lapse ja siis laseks karjääriga edasi. mulle tundub see variant kõige lihtsam ja ei sega elu nii palju.

..ja mina hakkasin lapse peale mõtlema alles peale 25-ndat eluaastat..lihtsalt ei osanud varem selle peale tullagi, et mul võiks laps olla. Kuidagi ei mõika kuidas saab nii vara lapseisu olla.