Oehh...ei suuda lihtsalt enam vaadata neid õnnelikke nägusi ja käija haiglates sõbrannade titasi tervitamas...teen rõõmsa näo kuid samas ise nutan seespoolt ja karjun miks mina ei saa..mehaga mõlemad oleme öelnud üksteisele et tahame kuid ta veidi häbelikum ei julge suruda et hakkame nüüd asja tõsiselt võtma...juba neli aastat ja ei midagi....käisin arsti juures kontrollis kõik ok olen ka vihjanud mehale et ta võix minna kuid tundub et ta ei jaga vihjetest eriti palju...käisime täna koos uut ilmakodanikku tervitamas ja ma nägin tema silmis seda kurbust et ta tahab kaa juu..oehhh..olen lihtsalt niiiiii õnnetu...
pidin lihtsalt oma mõtted kirja panema...aitähh kes loeb ja tunneb kaasa ja mõttes toetab

Aga mis sul keelab siiski temaga rääkimast sel teemal?
Tema võib sinust sama arvata. Vot ongi, et 'arvate' mõlemad.
Võta kätte ja mine kohe jutule. Kui meest ei ole kohal, siis helista.

Élan sinuga kaasa nn, mul sama mure...
Mees tahab, mina tahan ka väga-väga, aga ei õnnestu...
KÕik peaks justkui korras olema, aga...
Pea vastu ja küll meie õnn ka ükskord naeratab!

saan aru millest räägid, ja tea et ei ole üksi selline.
Oleme mehega ka üle aasta üritanud, ei midagi....
Kõige hullem aga see, et tal vennanaine kolmandat korda rase - mina küll ei suuda tema pärast rõõmu tunda - kade olen - õnetu olen...

issandjumal!! Kas sa oled loll või teemaalgataja. 4 aastat proovinud, tulemust pole ja halad nagu lasteaed. Kui meie olime aastaaega tulemusetult proovinud, läkisme mõlemad kohe arstijuurde, ei tekkinud küsimustki, et mees ei lähe. See ikka mõlema probleem. Issandjumal sa oled tõesti nagu tottu alaealine, mida sa halad, tegutseda on vaja, ennem kui hilja! Võibolla 4 aastat tagasi oli su mehe spermas veel protsendike elujõulisust, aga mis siis, kui see nüüdseks täiesti kadunud on ja te oma võimaluse eluks ajaks mööda lasksite?!
Appi ma ei kannata selliseid tatiseid halajaid. See on sinu elu, keegi ei tule sulle rasedust ja last kandikul kätte tooma, tegutse! TEGUTSE! Ja saada oma hall, nohikust mees arstile!

Meil ka, 15 kuud proovitud ja tulemus null. meie küll juba tegeleme asjaga, esialgse uuringu kohaselt, mehe spermas viga aga niiiii valus on teiste rasedusuudiseid kuulda. just tund tagasi sain teada, et sõbranna rasestud oma kaaslasest esimesest korrast (esimesel kuul siis, nad aint 1 kuu tuttavad olnud)ja tahab aborti teha:(((( Appi, miks elu on nii ebaõiglane.

Me ka lastetahtjate klubist, kellel sellest midagi välja ei tule.
Mehes on probleem.
Sry, mõttetu on omaette nutta teil ja mitte rääkida. Neli aastat ja sa suudad vaid vihjata tunnetest??? Äärmiselt rumal variant.

Jah,tuttav tunne.Meiegi oleme tegutsenud juba üle aasta.Lähen nüüd veel ise kontrolli jälle.Kuigi paar kuud tagasi öeldi,et kõik ok.Kui ka nüüd sama vastus,siis läheme mehega artile.Mehel ka suur soov last saada ja on muidugi nõus arsti juurde minema.Seniks päikest kõigile ja andke ikka teada oma tulemustest.Rahulikku triibupüüdmist.

No naised, mis teie jooksete arstide vahet kui on teada, et kõik korras???? Mees pole aasta jooksul kordagi kontrollitud kuigi tema panuse uurimine on kergeimast kergem. Mõttetu on mõelda, et mees ju näeb nii terve välja... pooltel juhtudel on mehes probleem.

kuule sina "??"
meeste sperma ja üldse viljatuse tuvastamine on tunduvalt raskem siin eestis. esiteks on terve eesti peale vaid mõned meestearstid, kellede juurde on järjekorrad pool aastat vähemalt.
naiste teste tehakse igas kliikus pea-aegu. ma tean, sest ise tegelesime selle probleemiga mõni aasta tagasi.
mehed on senini üldse unarusse jäetud. paljudel ongi jäänud see iganenud soveetlik arvamus, et "mis meestel viga...". enamus naisi ei oma meeste probleemidest aimugi. ei tohi süüdistada nii kergekäeliselt.

Ei oska kommenteerida poole aastaseid järjekordi, sest kuu ajaga saanud aja.
Meeste viljatuse PÕHJUSEID on raskem tuvastada, aga viljastusvõime langus iseenesest on ikka jube lihtne teema. Loetakse poisid üle ja kõik, ei mingit uurimist ja surkimist nõeltega ega juhade läbitavuse testi.
St kui naine ON tunnistatud terveks ei ole naisel enne mõtet hakata ekstreemsemate uuringutega tegeleda kui mees pole testitud. See ei ole tõesti keeruline.

ma olen praeguse elukaaslasega elamud koos üle 5 aasta, pole kunagi kasutanud mingeis rasedusvastaseid vahendeid, ja nüüd sain teada, et olen rase, aga vanust üle 40...Enne pole isegi ohtu olnud, et oleks võinud jääda.