Tütar sai just oktoobris 18a vanaks. Nüüd on ta teatavasti täisealine ning minul ei ole õigust tema raseduse kohta midagi öelda. Ta õpib alles 9kl.

Hmm, ja sa kindlasti küsid endalt: "Mis ma tegin valesti?"
Kahjuks ei ole sul jah ses osas enam mingit sõnaõigust. Kuid ema sa oled ja toeta siis oma last, kui ta lapse majja toob. Toeta ja armasta teda, sest teisiti lihtsalt ei ole võimalik.
Jõudu sulle!

Tütar elab oma kutiga hetkel üürikorteris. Nad hiljuti tähistasid oma kolmandat aastapäeva tutvumisest. Toetan oma tütart, vist isegi liiga palju, olen saanud etteheiteid selle kohta. Aga mis parata, ta on ikkagi minu laps:)

Jätka toetamist ja ära kuula võõraid etteheiteid.
Armasta teda, armasta tema last. Kui ükspäev talle "mõistus" pähe tuleb, siis ta teab, et tal on armastav ema, kes on tema jaoks olemas.
Ole uhke, isegi kui mõni vastupidist väidab. Sina oled kindlasti endast parima andnud.
Jõudu!!

18 aastane ja ikka veel 9ndas klassis???Kas mitte sealt ei pärinegi need probleemid???
Egas nyyd on juba hilja miskit talle ette heita,varem oleks pidanud sellega tegelema nyyd aga juba hilja...

Tüdruk võiks ju muidugi juba keskkooli viimases klassis käia, aga paraku olid ajad, kui ta lihtsalt eiras igasuguseid reegleid ning seadusi. Hea, et ta otsustas siiski edasi õppida.

Ma arvan, et see on suur samm edasi, et tütar otsustas edasi õppida. Näitab, et mõistus on ikka koju tulnud. Loomulikult tuleks teda toetada igati. Ehk lõpetab ta ka keskkooli. KUnagi pole hilja.

kas 18 a ei peaks juba 11-12 klassi lõpetama??

sa vist eriti lugeda ei oska w?

eks see keskkool läkski selle 3 aastase kooselu nahka "kutiga".
Palju õnne! Saad lapselt lapse, kes jääb tõenäoliselt sinu kasvatada.
PS. ise olin 17 kui keskkooli lõpetasin

Pean ütlema, et kutt ei ole selles sugugi süüdi, et plika koolis ei käinud. Nad ei olnud sel ajal tuttavadki, tüdruk hakkas alles siis õppima, kui kohtus oma poisiga, see selleks.
Tütar õppis väga hästi viienda klassini, kui tal äkki kadus igasugune huvi kooli ja õppimise vastu. Ta lihtsalt ei läinud enam kooli, selle asemel ta tegi igasuguseid rumalaid tükke. Kusjuures esimest korda kõrvuni armunud oli ta juba 10 aastaselt. Püüdsin hea ja halvaga teda kooli saata, kuid mu oskusest jäi vist puudu. Psühholoogid ja alaealiste komisjonid sai kõik ära katsetatud.
Õnneks on see kõik minevik, noor naine saab oma eluga väga hästi hakkama. Mul ei ole midagi selle väikese vastu, kes on sündimas. Kasvatan teda väga meelsasti:)

lapsel ei saa kunagi lihtsalt heast peast huvi õppimise vastu otsa- reegline põhjused koduses elus-olus- võib olla oli kodune olukord ebastabilne ja see kaotas mõtte õppimisse- siinkohal ei tohiks lapsevanem küll last süüdistada, et lapsel kadus huvi, eriti veel kui enne oli hea õpilane ja huvi kadus äkki. ,

ütleks et see isegi hästi et 18-eluaastaks elu joonele vähemalt mingilgi määral saanud on...

mina lõpetasin 18-aastaselt juba keskkooli.

Ma ei süüdista siin kedagi, usun, et tegin ka ise vigu. Kindlasti mõjus mu tütrele oma isa surm, venna sünd ja võõrasisa liitumine meie perega. Tal avastati ka üks ebameeldiv haigus, kui ta oli 12 aastane. Vaatamata kõigele läheb meil siiski hästi:)

Siis palju õnne sulle:)

me kõik teeme vigu, kes võiksemaid, kes suuremaid!kahjuks aga liigagi tihti tehakse see viga, et emad tormavad lastele nn. kasuisasid muretsema - ruttu ja arvestamata laste arvamust, iseloomu, tähelepanu vajadust.Tihti mõjutab just see suuresti laste tulevikku.

to kessu. saab küll heast peast huvi õppimise vastu kaduda. olin ise selline, õppisin hästi ja üldse tubli siis 15a vanuselt nagu oleks mu mõistuseraas täitsa ära kadunud- kooli ei läinudki enam tegin ainult lollusi ja ikka päris suuri. vanemad tublid hoolivad, no igati korralik ja toetav, aga kui ikka pubekal katus ära sõidab siis ei aita eriti miski. noh, minulegi lõpuks ikka mingi abinõu leiti ja tänu sellele sai minustki ikka lõpuks "inimene". kahju siiani raisatud ajast ja tehtud sigadustest aga tänu oma tegudele mõistan ma ehk praegu teisi paremini. lihtne on hukka mõista- raske mõista.

Võib-olla on see isegi hea, et ta nii noorelt last ootab. Teismelise eas hakkas ta vaikselt suitsetama ja lahjasid alkohoolseid jooke tarbima. Nüüd on ta loobunud lisaks nendele pahedele ka kohvi joomisest. Loodan, et ta hakkab ka korralikult sööma. Ma võin vanaema olla küll.

Ära kuula neid kes halba soovivad tee nii nagu 6igex pead.
Mina olin 13 kui hakkasin poisgia koos elama ja nyyd 19 m6lemad l6petasime kooli..
kuna emad toetasid ja aitasid ole enda tytrele ema ja ka hea s6ber siis ta usaldab sind ...
ja last saada ära takista .
palju j6udu ja hakkamist

ja me oleme uhked et emad toetavad - st maksavad kõik elamiseks teile - (meie muudkui logeleme) ja siis jääte rasedaks ja siis elate j´älle ema juures, issike löheb ehitusele tööle - noor emme hakkab eluga tutvust tegema (reaalse) - aga emmed muudkui toetavad ja siis hiljem imestavad, miks vanaemana peavad nad pisikesi kanseldama.
Mõistus tuleb, või ei aga mõelge lastele kes peavad selliste otukeste sees kasvama ja siia ilma sündima ja uut eluringi alustama nii ...