Olen 22 ja noormees 20. Mina tean, et tahaks kindlalt last (mitte praegu veel, aga veidi kaugemas tulevikus, kui mõlemal kool läbi), tema on kategooriliselt laste saamise vastu.

Kas ma peaksin selliseid mõtteavaldusi võtma puberteedi järellainetena ja lootma, et vanemaks saades tuleb tal ka lapsesoov või ongi selline liik meessoost isendeid, kes seda kunagi ei soovi. Või kuidas teil kogemused on?

20aastaselt mehelt kohe isatundeid oodata...ole nüüd ikka:)Kaua te ikka olete koos olnud,et selliseid heietusi juba planeerida.Mina kohtusin oma praeguse mehega ajal,millal tema oli 27 ja ka siis ei nõretanud ta heldimusest väikeseid lapsi nähes.Korra rabasin teda jutuga,et kas sinust siis saabki minu laste isa!?Oleksid sa tema nägu näinud:)Aga vastus ei lasknud end kaua oodata-küsis vastu,kas sina siis tahaksid seda?Igatahes kahe aasta pärast sündis meie esimene laps ja nüüdseks on neid kolm;)

Mitte ainult kool läbi, vaid ka koht, kus laps kasvab. Mees mõtleb targalt. Ja kas raha ikka on.
Kui sa oled mehele hea naine ja mees armastab sind, siis tahab ta tulevikus kindlasti sinuga lapsi.
20-aastaset on seda vara nõuda ja õigustatult.

Natuke teine olukord, kuna ma ise jälestasin lapsi kuni 24 aastaseks saamiseni, mees jagas täielikult mu seisukohta (ta on minust 4 a vanem). Kui ta aga 29 sai oli tema see, kes rääkis, et tahaks last saada.
Me ei ela enam ajal, kus laps tuleb võimalikult vara ära teha, et pärast äkki mammut murrab mehe maha ja keskmine eluiga oli üldse 30a.
Seega ei teki ka soov väikese ilastava ja kogu elu jäädavalt muutva tite järele nii vara. Mis ei tähenda, et mees kunagi selleks valmis ei oleks.

Jah, ma olen ka nõus, et 20 aastaselt mehelt on ikka üliväga vara nõuda, et ta lapsi tahaks. Issan, kas sa ise tõesti tahad juba lapsi? Aga noorus? Noh, muidugi, kui sa 6 last tahad, siis on jah soovitav varem alustada, aga... No ma soovitaks sul nende lapsemõtetega natuke tagasi hoida. Ela ja naudi (lase elada ka oma mehel) noorust, reisi ja mölla, et selleks ajaks, kui kunagi lapsed tulevad, oleksid sarved maha joostud ja rohkem tahtmist perekonnale pühenduda.

inimesed on erinevad....mina 33 ja mees 23. Tema on algusest peale olnud valmis last saama. Oleme 2 aastat koos. Arvab nii, et kui on armastus ja abielu, peavad ikka lapsed ka olema, et muidu pole ju kõigel sellel mõtet. Oleksin pidanud seda muidu niisama lapsejutuks aga tal on olnud võimalus need 2 astat olla täis isakohustustes võõrasisa minu 6 aastasele tütrele ja ta on paganama hästi hakkama saanud...
Ma usun, et see on veidi seotud ka sellega, millene on tema kodu ja pere olnud, millised on sõbrad jne. Neil lihtsalt on selline suurte pereväärtustega kodu, ka ta vanemad lõid pere noorelt.

tõepoolest, 22 on ikka väga noor veel. kui ise olin 20, siis mõtlesin ka laste saamise peale ja olin kindel, et tahan väga lapsi. ja oi kui solvunud ma olin kui mees minu vaimustust ei jaganud. läks veidi aega mööda ja minu vaimustus läks (õnneks!!!) üle. Nüüdseks on mõistus koju tulnud ja olen aru saanud, et laps muudaks elu jäädavalt. Ja olen endale teadvustanud, et ma ei ole hetkel kindlasti valmis 24h päevas pühendama kellelegi teisele. Nii palju asju on veel tegemata, sooviks ennast teostada ja vabalt tunda.
Ma usun teemaalgataja, et ka sinul läheb see lapsesoov üle. Ma saan aru, et praegu on selline roosa ja romantiline kõik ja laps tundub kuidagi nii loomulik sinna otsa. Aga mõtle - äkki sa tahad veel välismaale õppima minna? või soovid äkki mingil alal karjääri teha... soovid ehk oma vaba aja ja energia pühendada oma ettevõtte loomisse. Kas sinu unistuseks on olla 20selt pereema? Mehe unistus see igatahes kindlasti ei ole. Küll mehel see lapsesaamise soov ka tuleb, anna mõned aastad aega talle. Ja endale ka.

tegelikult väga aus mees, kes ei püüagi nägu teha, nagu mina omal ajal. (ja mitmedki sookaaslased)
meestepoolt vaadatuna - jah ega see mõtlemine kipub tüüpiliselt kalduma sinnapoole, et ennem peab midagi muud olema - ja siis alles laps. kuigi - tegelikult on teistpidi. kui on laps - siis on ka kõik muu üsna kerge tulema. motiiv on suurem. (muidugi - leidub ka neid mehi, kes lihtsalt varvast viskavad, nagu mina)
aga - maailmas ei ole mudeleid - eriti häid mudeleid.
seega - pead ise teadma, mis teed ja siis olema valmis igasgusteks tagajärgedeks.