Küsimus: miks on praegu kõik 18-25 aastased eesti naised nii aldis lapsi saamas? Kuhu kõigil kiire on? Kas on kõik juba karjääriga jms nii kaugel, et saab aega maha võtta? Mõni tuttav on isegi maininud, sotsiaalne surve ajab nii kaugele... no aga see peaks ikka inimeste isiklik otsus olema...
Mis arvate?

no mina 21 ja kõik on juba korras: mees, pulmad, koolid, töö ja kodu ka, et mis siis veel oodata nagu ka minu arst ütles?

To: 21
Aga elukogemus?

elukogemust saad elulõpuni, lapsed tasuks ikka enne saada. :)
iga naine ise tunnetab, millal tema on valmis lapsi saama, ühed varem ja teised mitte kunagi. lapse kasvatamine on ise üks elukogemus ja seda on ka räägitud et teatud vanuses hakkab naise keha "maha käima" ja rasestumine muutub raskemaks, niiet pole mõttet väga kaua ka oodata kui ollakse oma armastatud inimesega koos ja lapse saamine on ühine soov.

Ma ka ei mõista neid, viis aastat varem või hiljem emaks saada ei ole nii suur vahe, küll aga on vahe, kas elada ainult kahekesi mõned aastad ja elada vaid endile, või et hakata kohe mingi pambukesega mässama. Pärast, kui lapsed saadud ja pesast läinud avastad muidu, et mehega sidusidki vaid lapsed, sest koos ja teineteist mehe ja naisena ei saadud piisavalt avastatud...
Kui 27ne naine saab teada, kui tore on lapsi kasvatada, siis 21selt emaks saanu ei tea, mida tähendab kahekesi elu nautida täiskasvanutena.

lükkasin ka lapse saamise edasi selleks ajaks kui maj kindlus käes (nüüd siis lõpuks on) - aga ma arvan, et need inimesed ei kaota küll midagi kui lapsed varem (näiteks 21 aastaselt) saavad

olgem siiski ausad- elu saab nautida igas vanuses, vaatamata lastele (ega lapsed sind invaliidiks tee ;)) kuid vanemas eas ei pruugi sa lapsi saada (isegi 27 aastased on hädas rasestumisega), sest oled oma elunautimise tõttu põdenud haigusi mis taksitavad normaaset rasestumist ;)

lisaks sellele oled 27 eluaastaks kaheksi nii harjunud, et see segav lapse faktor tegelt ei imponeeri väga... (me loodame et saame ikka hakkama :), kuid tõesti raske on mõelda, et enam ei saagi kahekesi lebotada...

No vanasti sünnitati ju hoopis nooremalt. Mina arvan, et see 21 ei ole küll vara kui kõik olemas on?

Huvitav lähenemine, et elu nautimine peaks automaatselt tähendama suguhaigusi ja ohtralt seksi suvalistega :) Meie jaoks on see eelkõike just see, et ei pea arvestama kellegi kolmandaga plaane tehes ja rahalises mõttes.
Vanuseliselt ei ole 27 ka mingi näitaja, et sellest peaks tekkima rasestumsie probleemid, need oleks ilmselt olnud ka 21selt juba.
Mu oma tutvuskonnas on lihtsalt selline aeg praegu, kus lapsed on iseseisvunud ja nende vanemad täielikult võõrandunud, avastades, et neil ei ole enam võimalik suhelda endisel tasandil. See ehmatas mu täiesti ära. Tegu on just põlvkonnaga, kus kooselu = abielu = lapsed. Väga kurb variant, nad ei oska elada kahekesi.
Kindlasti on tegelikult võimalik saada lapsed ja elada normaalset elu ka 21selt sünnitanuna. See lihtsalt paratamatult seab oma piirid nooruse nautimisele...

Täiesti imelikud on sellised inimesed, kes ise pole valmis veel lapsi saama ja kaagutavad koguaeg, et "milleks mingite mähkmetega nii vara mässama hakata, kui võiks noorust nautida"!? Ise olen 24.aastane ja ei soovi ka veel niipea emaks saada (südames tahaksin aga majanduslik seis vajab veel täiendamist)- aga ei tee ka maha neid, kes kahekümne alguse kanti lapsed saanud on - mis see teie asi on, millal keegi last tahab saada, tunnete ennast puudutatuna??? Mul küll isiklikult täiesti ükskõik, millal keegi lapse saab - peaasi, et koolid (keskkool) ja normaalsed töökohad, kodud emmal-kummal vanematest olemas.
Paljudel mu sõbrannadest on lapsed olemas - naudivad elu sama palju, kui mina seda teen, kusjuures, figuur saadakse tänapäeval üsna ruttu tagasi ning lapsehoidmisega ka väga probleeme ei tundu olevat, sest kõigil ju kasvõi üks (noorel emal-isal)vanem olemas, kes vahel last hoida saaks.

Eks igaühel on omad põhjused miks nad lapsed on kas varem või hiljem saanud, kuid üks on kindel mida vanemaks saad seda suuremad on nõudmised ja ideaalid milline elu peaks olema enne kui laps sünnib ja neid on ka raskem saavutada tihtipeale. Ise sain lapse 23-selt ja nüüd mõtlen küll, et karjääri ja magistri saamise nimel lükkaks seda ikka edasi ja edasi kui teda veel poleks (ka teise lapse planeerimine nihkub). Kuid olen praegu üliõnnelik, et mul on ilus kodu, toetav pere ja armas laps kes annab elule, ürituste ja muule selle midagi mida ainult oma partneriga ei koge (nt. jõulude ajal erilise jõulutunde ja jõuluvaaootuse :)). Oleme koos lapsega reisinud ka aasias, aafrikas ja euroopas seega pole ka kuskil käimata jäänud lapse pärast. Aga eks varsti tuleb jälle aeg maha võtta ning uuele lapsele mõelda. Kui sul on aga igapäevane karjäär, kohustused ja ootused sinu suhtes on see kindlasti tunduvalt raskem kui esimesega, kui sa lapsega kodus olemist nautida ilma igasuguste muude mõteta.

See et siis lapsi saadakse 21-... see polegi ju mis mure, aga mind ajavad naerma need, kes ütlevad olen 18 (nooremadki) ja valmis saama emaks, vot see on joke igas mõttes öelge mis te siis tahate.

tahtsin just sama öelda, mis viimane. Naerma ajavad pigem 15-16a, kellel on "planeeritud" laps.

to õis- pidasin läbipõetud haiguste all silmas kõiki haigusi ;) ise leiutasid need suguhaigused võõrastega- kusjuures paljud naised on avastanud suguhaiguse vaid oma partneriga olles- seega haigus küla pealt koju toodud

teiseks- näiteks lapse saamiseks on meest vaja ning osad haigused mida mehed põevad täiskasvanu eas põhjustavad viljatust-näiteks mumps- hakkad siis meest vahetama või kui 5 aastat olete õppinud, karjääri loonud ja majanduslikult end lapse jaoks kindlustanud???

kolmandaks- 27-ndaks eluaastaks võib naisel emakas mõni müoom või kasvaja eel-lane märku anda- mistõttu võib rasedus pidevalt katkeda ja mitte pesastuda

neljandaks- kõik VÕIB hästi minna :)

18 kuni 25 ühte patta panna ei ole õige
pigem võiks olla 15 kuni 20 ühes pajas ja 20 kuni edasi teises
üldjuhul 20selt koolid läbi, tööd olemas ja mehed ka :). ja kui arvestada, et pidudel hakatakse käima ja jooma-suitsu tegema tänapäeval juba 13selt, siis 23ndaks ikkagi juba 10a möllatud


aga kui ma olen 25, kõrgharidusega, töötan, abielus, mingil määral reisinud, oma maja
mis ma siis veel ootan??? eriti kui sisetunne ütleb, et olen valmis
jõub käia ja teha ja olla ka siis kui lapsed olemas. kõik oleneb tahtmisest ja organiseerimisvõimest

nõus sips27-ga.

mina olen just vanuses 18-25 (tegelikult natuke 25st puudu... päris 18 ei ole). tunnen ka tohutut sotsiaalset survet. alles mõni päev tagasi üks tuttav küsis, et ega mul ometi juba last ei ole...et ta varsti muidu ei teagi enam kedagi, kes ei oleks rase või lapsega.
keskkool mul amu läbi, ülikool venib. karjääritegemise ruumi on veel küllaga, oma isiklikku kodu ei ole. mehel sama seis.
ometi vist selle sotsiaalse surve tagajärjel piitsutab hirm, et varsti olen lapse saamiseks liiga vana. kunagi mõtlesin, et esimene laps peaks olema sünnitatud 20ndaks eluaastaks...et siis saab lapsega koos kasvada ja ei oleks päris pensionär kui laps täiskasvanuks saab.

no kuidas te saate olla nii kergestimõjutatavad naisterahvad?
et kui ühiskond surub, siis kohe lapsi tegema. kui sa tõesti oled 25 ja sulle ei tundu, et võiks laps saada, siis seda ütle ka "ühiskonnale"
või kui sa tunned, et tahad last, siis otsi sobiv mees ja tee ta valmis

ei ole nii, et nüüd KÕIK saavad lapsi sellep, et KÕIK TEISED saavad

sots.surve on suur ja üha raskem on selle vastu panna, meie 23&25 mees magister, mina kevadest magister, abielus ja oma kodu on ehitamisel. ma olen täiesti kurnatud juttudest, et NO MILLAL TEIE SIIS?? lihtsalt ei jaksa seda head nägu teha.
aga lapsi ei taha kumbki veel. elame tööelusse sisse ja 2a pärast hakkame lastele mõtlema.. eks siis näis mis tuuled puhuvad..

Meie 28 ja 35 - meil ka lapsi pole veel. Aga plaan on. Samas, jah ka meie käest päritakse kogu aeg, et millal...

Aga eks igaüks ikka ise teab, mil teeb. Mul sõbrants sai esimest korda emaks 21-selt. Ise on rahul.
Minul oleks aga kõik põnev tegemata jäänud. Ma ei mõtle selle all sadadega magamist jne. Rändasin 3 aastat euroopas ringi (seal sain ka kokku oma mehega, kes samuti eestimaa tolmu jalgadelt oli pühkinud). Mingi hetk aga tahtsime koju ja siin me siis nüüd oleme.

Tahtsin vaid öelda, et mitte kõik ei tee 18-25 lapsi. Aga samas need 18-25 on just need kes hurjutavad neid üle 25, et neil lapsi pole!!!
Elage ise oma elu ja jätke teised rahule...
Parem kõigile!

Mina 28 ja mees 36. Üle kolme aasta koos oldud ja osa sellest täiesti ametlikult.

Mõtleme ja tegutseme sellest kuust ikka päris tõsiselt lapse suunas. Millal siis veel? Kui hästi läheb, on esimene laps 13 kui isa on 50!
Ega siin kauem oodata pole mõtet, kui üldse tahame lapsi saada.
Ja peaks alustama doktoriõpingutega... kui laps pisut suurem.
Oleksin nagunii vabakutseline ja kodune.

Ega enam ole nõuka aeg, kus emme peab beebiga 24 h kodus passima ja kui kuskile minna julgeb saab hukkamõistu osaliseks. Teiseks kui mul on 24 aastaselt seljataga magistriõpingud, oma kodu ostmine, aasta abielu, 4 aastat kooselu ja olemas töökoht, mis väga meeldib ning mis võimaldab ka nt kodus töötamist st lapse kõrvalt saaks varakult tööle minna. Mees mõned aastad vanem ja tasuva töökohaga ning kohe saab oma kõrghariduse kätte. Miks peaks siis ootama kui lapsesoov on?

To liisu
Olen sinuga täiesti nõus, tänapäeval ongi ju nii, mitte nii nagu siin enamus õelutsejaid arvavad ja ütlevad, et noorus on hukas. tänapäeval on asi edasiarenenud ja enam ei saa panna meid nendega ühele pulgale, kes tõesti lapse saavad ja põhikool pooleli... liisul on õigus

Mina mõistan ka neid hukka, kes ei suuda end kaitsta ja seetõttu juba alaealiselt emaks saavad, kuid arvan, et need, kellel kodu, mees ja haridus ilusti olemas ja lapsesoov on ka, siis ei tohiks öelda, et appi, kui noor jne. Kui on soov, siis on soov. Iga inimene areneb ja mõtleb erinevalt ja ei tohiks kedagi ses osas hukka mõista, kui tal on soov varakult laps saada või kui pole soovi. Pole mõtet siin vaielda, kumb pool eksib ja kumb mitte. Mõlemal on õigus, kuna iga üks on oma õnne sepp ja õnn on suhteline asi. Mõne jaoks õnn, kui saab olla varakult hea ema ja saada oma elukogemusi koos lapsega ja reisida ka koos temaga, teine õnnelik, kui saab seda teha vaid mehega koos. Võiks üle saada juba sellest teemast ja lõpetada vaidlemise nö maitse (siinkohal siis ea ja lapsesoovi suhte)üle. Lõppude lõpuks teeb inimene ikkagi seda, mis talle endale hea ja meelepärane.

Minu arust peale 18ndat eluaastat võiks igaüks ise vaadata, millal talle on sobiv lapsi teha. Ei maksa hurjutada ei 18-aastaseid emasid ega ka neid, kes 33selt esimese lapse saavad. Tean üht, kes sai peale 40ndat oma esimese (usutavasti ainsa) lapse ja ei ole ka midagi hullu.

Ainuke mure, mis mul oma elukogemusega tekib on see, et kui 20selt lapsed tehakse, siis jääb küpsemise aeg ära. Ja kui siis 28selt avastatakse, et issand mees pole see, keda tahtsin ja ise olen hoopis teine inimene nüüd, siis kas elatakse hambad ristis koos (ja 28 on ju tegelikult ikka veel väga noor inimene, arvestades eluea pikkust) või hakatakse lahutama (mida ka väga palju tehakse, kui statistikat vaadata).

Aga muidu - tehke mis tahate, peaasi, et tehtud lapsi vastutustundlikult kasvatate.

KÕIK 18-25aastased???

no ma ei tunne ühtki. olen enda sõpruskonnas esimene naine, kes sai lapse- oleme 28 + aastased.

mu meelest just praegu saavad lapsi pigem 20ndate teise poole jõudnud inimesed.

18a saavad lapsi tavaliselt teise eesti esindajad.

mul ka ei ole ühtki väikese lapsega sõbrannat-sugulast.
ise 23.

ah, sellest on mul suhteliselt ükskõik, kas minu tütreke saab nüüd 21. aastaslet emaks või 26. aastaselt. Ükskõik sellesmõttes, et kui TEMA tunneb, et ta ON valmis selleks, siis mina ei saa kätt ette panna.. Hetkel 51. aastat vana olles.. tahaks veidike veel elujõudu ja särtsu nautida, st kohe vanaemaks saada ei tahaks, aga.. samas võiks ju mngi põnn olla, kellele aegajalt head vanaema mängida.

Olen samuti üllatunud - 20selt saadi lapsi kaheksakümnendatel, praegu olen mina 30-aastaselt kahe lapsega oma tutvusringkonnas nagu kangelasema. Mõned üksikud tuttavad on hiljuti lapse saanud, teised 30sed ei ole veel lastele mõtlemagi hakanud.

Niisiis on ajavahemikul detsember 2020 kuni veebruar 2021 oodata beebibuumi. Ei maksa üllatuda kui nii mõnigi laps saab endale lisanimeks Corona Corinna Coron Corinthia Corignon igatahes peaasi et mitte Coroner