Kas teie mehed on oma initsiatiivil teie kätt palunud või olete pidanud ise mehele vihjama , et sooviksite abielluda?
Oleme nimelt koos olnud veidi üle 5 aasta (Mina olen 24, mees 25). Mees muidu väga armastav, hooliv, teeb üllatusi (toob lilli ka niisama, kingib vahel mõne pisema kingituse, viib välja sööma jms). Paar aastat tagasi hakkasime rääkima ka abiellumisest. Mõlemad oleme abielupooldajad. Siis aga lõpetasime just ülikoolid ning saime tööle. Mees siis ütles, et enne tuleb natuke raha koguda. Jätsin siis teema sinna paika. Nii minul kui mehel hea palk, oleme igakuiselt pannud suuremateks kulutusteks (tuleviku tarbeks) ka raha kõrvale. Aasta tagasi hakkasin siis vihjama, et võiksime ikka abielluda. Mees siis ütles, et ta väga tahab mind omale naiseks, aga see peab üllatusena tulema ja oodaku ma rahulikult. Jätsin siis jällegi selle teema sinnapaika. Ei taha nagu mingi pealekäija ka olla, et lõpuks mees peab selle pärast kätt paluma, et naine nurub. Nüüd jälle aasta sellest möödas ja pole siiani ettepanekut tulnud. Nüüd ei teagi, mida arvata. Kas mees ei tahagi minuga abielluda või milles probleem on. Ei teagi nüüd, kas on mõtet jälle vihjama hakata või leppidagi sellega. (Lapsi meil ei ole, siinkohal mul ka kindel põhimõte, et enne abielu lapsi ei soovi).

Te olete veel noored ja vaevalt te nt.viie aasta pärast koos olete. Mees aimab seda ega taha abielluda ja ennast ametlikult siduda.

Millegipärast kaldun ka arvama, et kui ikka rahamuret otseselt pole ja juba aastaid on koos oldud, siis on mingi kiiks, miks mees ei ole kätt palunud. Tavapäraseks ja normaalseks käitumiseks seda igatahes pidada ei saa. Küll aga ei arva ma, et peaksid mehele hakkama taas vihjama ja peale käima, andis ta ju selgelt märku, et ta teab Su soove. Seega siis kas tuleb leppida või oma teed minna, oleneb, kui solvunud Sa oled, et voodikaaslane ei taha Sinust ausat naist teha.

Minu arvates võiksid olla krapsakas nagu Raja Teele ja ise asja käsile võtta. Jätad kogu selle kaadervärgi mehe kaela, las tema mõtleb ja teeb ettepanekuid. Miks? Kas see ei peaks võrdselt teie mõlema plaan olema. Mis vanaaja mimmukest sa mängid, kes häbeliku näoga sängiserval konutab - naised ju asju ei aia. Miks nii alandlik, miks selline saamatu olendi mängimine? Tule sealt vanast ajast välja. Meie elu ei ole enam ammu tolle aja stiilis, aga näe abieluettepanek peab nui neljaks olema staariaegses stiilis. Mees mõelgu, mees otsustagu, mees plaanigu, mina armetu naine istun ja ootan mehe armulikkust.

Minu arvates te lihtsalt olete liiga noored. Selles eas mehed tunnevad hirmu selle sõna ees ja neil puudub tõsine huvi olla ametlikus abielus. See ahistab neid. Elaga aga edasi ja küll tuleb selle moment, kus mees on valmis küpsenud. Minu jaoks ei ole 25 veel üldse mees, vaid noormees.

eelmisele:
Olen mehele naljatades öelnud, et pean vist ise sind meheks hoopis paluma. Siis mees ütles, et ei see on tema kohustus, paluda naise kätt.

Ma olen vastaja "õutead 11 aug kl 16.37" postitusega 100% nõus. Ei tasu rohkem vihjata, teeb abieluettepaneku siis kui tunneb, et nüüd on õige hetk. Abielu on siiski kahe inimese soov, ja ei saa ka päris nii, et üks surub ja teine kõheldes siis nõustub selle asja "ära tegema". Mul ka sellist laadi mees, ettepanek tuli lõpuks ja nii tore on vaadata kui elevil ta sellest pulma teemast ise nüüd on. Mehed tahavad rohkem aega, et selline tähtis otsus vastu võtta. Sa ju ei taha abielluda mehega, kes ennast abiellumise asjas veel 100% kindlalt ei tunne. Kuna lapsi enne abielu ei tule, siis ta teab sellega arvestada, ja vanuse mõistes sellega veel aega ka on. Minuarust see mehe nn venitamine ei ole ka päris selline, et nüüd ta kahtleks sinus või teie suhtes, see asi on pigem iga inimese sees. See asi on vaja enda jaoks selgeks mõelda. Abielu on siiski tähtis samm elus ja sa peaks õnnelik olema, et sul on mees, kes ei torma uisapea sellistesse tähtsatesse asjadesse. Võta vabalt.

Arvan ka, et olete kaugelt liiga noored abiellumiseks. Pole vaja liiga vara ennast kellegagi nii tihedalt siduda. 5-10 a pärast hakkab olema selleks sobiv vanus.

minu meelest on see kahtlane, kui naine pannakse lõputult ootama. Endal on suhe ca 10a ja ka plaanis kunagi abielluda. Varem oli ka meespool kõhklev, et ta liiga noor veel vms. ja ootasin ja ootasin seda ettepanekut (põhiliselt oli probleemiks, et praegu küll raha pole, et pulmi pidada). Aga mina küsiks, millal siis on? Minu meelest oleks normaalne, kui kihlutakse ja aasta jooksul näiteks siis pulmadeks raha kogutakse. Kuna aeg jooksis, siis praegu juba ootan last (mida ka mees väga soovis), kuid ettepanekut pole siiani tehtud :( Ta arvab, et küll jõuab veel..

minu kallim venitas aastaid, kuni prahvatas lõpuks, et ei armasta mind

ära enam oota, see on idiootne

Ma küll ei arva, et me nüüd abieluks liiga noored oleme ja mees. 3-4 aasta pärast ju tahaks juba lapsi. Praegu tundub just ideaalne aeg, kuna pulmade ettevalmistamiseks ju kulub ka kuni aastake (kihlusperiood siis). Ja nii ka ei tahaks, et rasedana siis mees avastab, et võiks ikka ära kosida.

Oih, viimasel postitusel jäi lause poolikuks:
... ja mees pole ka kunagi nüüd öelnud vabanduseks, et me liiga noored oleksime, pigem et tuleks raha veel korjata. Aga ma olen ka öelnud, et suuri ja uhkeid pulmi pole küll vaja, kuna ühise kodu tarbeks on ka vaja üht-teist osta ja pulmaraha on meil nüüd küll juba koos. Lisaks saab ju pärast kihlumist veel aasta koguda.

to Triin:

ka mina arvasin sinuvanusena, et kõik peaks ikka kindlalt õiges järjekorras käima - kihlus, pulmad, lapsed. Arvasin ka siis, et rase pruut on ikka õudne või naine, kel juba lapsed, et siis abiellutakse alles. Tundus kuidagi peale pressituna see abielu.
Pärast seda kui nr 3 on aga ette visanud, muutub paljude mõttemaailm. Ma hakkasin ka arvutama ja mõtlema, et kui nüüd hakkaks raha koguma ja siis kihlumine ja kunagi abielu ja siis, vot siis hakkame vaatama, kas omavahel üldse lapsi saamegi!! Ja ka siis ei tea, kui kiiresti õnnestub! Võib-olla läheb veel 10 aastat!! Sry, aga seda aega mul enam pole. Ühesõnaga, minu prioriteedid muutusid.
Ma tõesti loodan, et sinu mees on siiski tublim ja teeb sulle varsti ettepaneku abieluks (max aasta?) kui seda siis ka ei tule, siis pead asjade üle ikka korralikult järgi mõtlema.

Ma siin mõtlen selle hmhi vastuse peale:"minu kallim venitas aastaid, kuni prahvatas lõpuks, et ei armasta mind. ära enam oota, see on idiootne" - et kas siis antud paari puhul oleks parem lahendus, et oleks varem abiellunud naise mahitusel, lapsed ka saanud naise mahitusel (mees oleks täitnud passiivset rolli) ja siis see sama mees oleks ühel päeval abielus ja lastega olles prahvatanud, et tegelikult ta üldse ei armastagi naist ja lahutab ning lahkub nelja tuule suunas ning naine oleks lapsega ripakile jäänud?

Teise ringi naine lapsega on siis parem olla, kui näiteks mõne aasta veel rahulikult võtta? Minuarust naised on tanu alla saamise osas nii paanikas, et unustavad, et abiellutakse kahekesi. Kas naistele meeldib, kui mees neile midagi peale surub ja pidevalt vihjeid teeb (ehk vaimset terrorit).

Kuule sa, viimane, aga miks siis mees üldse naisega kokku elama hakkab kui ta seda abiellumist muudkui edasi lükkab? Äkki sellepärast et ta ei taha vastutada? Aga seksi tahaks nagu küll. Nagu silmakirjalik ei ole või? Tahad seksi, siis hakka ka vastutama - no ringy no dingy.

Elu ei ole nii mustvalge.
Ma leian, et normaalne keskmine mees ei hakka naisega kokku elama pelgalt seksi pärast (seda saab ka oluliselt lihtsamalt ja ilma kohustusteta). Samuti leian, et ka naised ei hakka alati mehega koos elama kindla teadmisega, et nad kogu elu selle mehega veeta tahavad. Tänapäeval ei ole kokkuelamine võrreldav igavese vandega koos olla. Pigem on kooselu tänapäeval heaks võimaluseks oma partnerit tundma õppida ja veenduda, et just selle inimesega soovitakse läbi tule ja vee minna, abielluda ja pere luua.

Sinu viimasest lausest väljendub, et enne abielu(ettepanekut) ei peaks seksi saama. Seega tekib küsimus, kas naised elades ilma abieluta koos ja seksides enne abielu(ettepaneku) tegemist, teevad siin seksi osas nagu midagi sellist järelmaksu laadset - a la praegu saad seksi aga hiljem oled kohustatud minuga seetõttu abielluma.


Ärgem unustagem, et üldiselt soovivad mehed siiski ise naisi jahtida, ning meestele ei meeldi, kui neile kandikul end pakutakse - kogu võlu kaob.


Vastutusest.. mehe vastutus võib seksi osas piirneda ka kondoomi kasutamisega. Väga iganenud on arusaam, et kui topid pead ära võtma ning ausa naise tegema :)

Sa ära leia nii palju kui leida ei oska. Justnimelt enamus naisi loodavadki püsisuhet ühe kindla mehega.

Kui normaalne keskmine mees ei hakka seksi pärast naisega koos elama ja abielu ettepanekut talle ka ei tee, siis miks ta selle naisega üldse koos on?

"kas naised elades ilma abieluta koos ja seksides enne abielu(ettepaneku) tegemist, teevad siin seksi osas nagu midagi sellist järelmaksu laadset - a la praegu saad seksi aga hiljem oled kohustatud minuga seetõttu abielluma."

Täitsa tark poiss oled, saad aru küll kui tahad. Ainult et järelmaksu asemel saad krediiti. Ja kui sa seda krediiti kihlasõrmuse näol tagasi ei maksa, siis oled s..apea.

Ei ole need mehed nii pikatoimelised midagi, et peavad aastaid seda rasket abiellumise sammu enda jaoks selgeks mõtlema. Tegelikult tunnevad mehed selle suht ruttu ära, kas tahavad selle naisega abielluda või ei. Kui ei taha, siis otsivadki vabandusi ja teevad asja tähtsaks.
Jah, esineb muidugi juhuseid, kus mehed siiski kunagi naisele ka ettepaneku teevad, aga sel juhul on point lihtne - mees on jõudnud järeldusele, et ta ei suuda paremat kinni püüda ja olgu siis parema varblane peos kui vares katusel.

Ma nüüd siis LEIDSIN jällegi :). Sinu agressiivsest tagasisidest jäi mulje, et sa vist pead mind meheks. Tegelikult panid mööda. Ja sinu vastusest LEIDSIN :)ma ka vastuse, miks väga paljud mehed ei tahagi seda kihlasõrmust naisele anda - kui naine ikka võtab suhet kui oma keha müümist, siis kui ma oleks mees, kes soovib abielu selle sõna õiges ja üllas tähenduses, siis ma sellist prosti endale naiseks küll ei tahaks, ning ootaks vaikselt olemasoleva naise kõrvalt kedagi paremat.

Maga ennast kaineks! Üksi naine nii rumal küll ei ole.
Kui sina oled naine, siis mina olen mees.

Huvitav fakt, et "rumalal" naisel on sõrmus sõrmes, aga Sinul MEES!!!, on ainult kibedad viljad elust alles jäänud.

elukaaslane tegi mulle abieluettepaneku kui olime täpselt 2a koos elanud. 5 aastat tundub küll terve igavik... tegelikult saab ju edukalt 1-2 aastast kooselust aru, kas selle inimesega soovitakse abielluda või mitte. Ei näe põhjust, miks peaks seda venitama 5 või 10 aastat. Eriti kui rahas pole probleemi. Minu abikaasa oleks ka oma viimase raha eest mulle sõrmuse ostnud. Kihluda võib ju ära ja pulmad tulevad hiljem, seega saab siis raha koguda selle tarbeks, mitte lihtsalt määramatult "kõrvale".

mulle tegi mees esimest korda ettepaneku kui olime 7 kuud koos olnud. ütlesin jah, aga kohe pulmasid ikka ei teinud. nüüd 1,5a koos olnud, planeerime pulmi. mees küsis kuu aega tagasi ja siis koos sõrmusega...
panimegi registreerimise aja kirja ja nüüd on kõik läinud loomulikult kuidagi.. raha palju pole, aga me suurt pidu pole kunagi tahtnudki.

ise ma peale ei käiks, mul mingi enda uhkus, aga see vb minu kiiks ainult. eks mehed ka erinevad, samas kui mõlemad tahavad, siis miks oodata nii pikalt. ikka nooremana ja ilusama ju palju toredam abielluda kui vana ja hall :D

Minuarust igati õige suhtumine. :)