Ka meil on plaanis kahekesi asi ära teha.oleme nii kaua juba koos olnud et pulmad ei üllataks kedagi.enesest mõistetav asi.Tahame et see päev oleks meile kahele.

lugedes kommentaare...eestlane on kade inimene isegi kitsi ja vihkab oma sugulasi..raisad tulevvad ainult sööma ja jooma:D

meie nn salapulmad nägid välja siis järgmised.kutsusime parimad sõbrad ja olulisemad sugulased lihtsalt suveõhtul külla ja grillima.Olime ise natuke ilusamini riides,aga teised täitsa tavaliselt nagu suviti ikka. Tegime sauna ja istusime ja jõime-sõime.Palusime kõigil istuda ja kui kell sai 22.00 tuli aga registreerija ja toimus väike registreerimine.kõigile oli see suur üllatus,aga samas jäi ära see rahmeldamine ja pinge,mis muidu on kõigil enne pulmi.see oli ilus ja lõppude lõpuks on abiellumine ju kahe inimese vaheline asi.

minu tütar abiellus USA-s, kõigepealt oli ilmalik registreerimine mehe vanemate kodus ja väike koosviibimine kõige lähematega, mina sain kõigest osa veebikaamera vahendusel, millega väga rahule jäin, sest nägin kõike, külalised käisid kaamera ees ka mind õnnitlemas, ise sain noorpaari õnnitleda jne.
8 kuud hiljem oli uhke pulmapidu ja mehe rahvuslikke traditsioone järgiv registreerimine suurele seltskonnale, kuhu ka mina kohale sõitsin. Mu tütar oli väga tänulik, et ma kohale tulin ja talle toeks olin, nägin, kui väga ta seda vajas.
Tütar seda uhket pulma ei ihanud, sest sellega oli palju organiseerimist, närveerimist ja sekeldamist, aga peigmees hirmsasti tahtis, kuna ta oli juba noore poisina unistanud uhkest pulmapeost ja ju ei tahtnud ka sõpradest kehvem olla.

Salaja vast ei soovitaks siiski abielluda, kui tahate ainult kahekesi, küll vanemad saavad aru, aga andke ikka neile enne teada
ja andke võimalus pärast teid õnnitleda.

Tuttav noorpaar, kes oli mitu aasta koos elanud ja naine jäi titeootele, käis ka salaja registreerimas ja õhtul saunas teatas vanematele. Ema oli hirmus solvunud, aga mis teha. Tehti siis nädala pärast pidu pruudi kodus lähemate sugulastega.

Mul on kaks tütart. Noorem käis oma väljavalituga perbüroos nii, et keegi ei teadnud. Meid abikaasaga pühendati asjasse vahetult pärast registreerimist. Teine käis oma jah-sõna ütlemas samuti kahekesi kaasaga, aga õhtuks olime palutud pidulikule õhtusöögile. Mis ma oskan öelda: ikka oli natuke kurb, et oma tütardele nii tähtsal hetkel ei saanud nende kõrval olla... ,
aga niisugune oli laste valik ja me peame seda aktsepteerima.