minu tütar abiellus USA-s, kõigepealt oli ilmalik registreerimine mehe vanemate kodus ja väike koosviibimine kõige lähematega, mina sain kõigest osa veebikaamera vahendusel, millega väga rahule jäin, sest nägin kõike, külalised käisid kaamera ees ka mind õnnitlemas, ise sain noorpaari õnnitleda jne.
8 kuud hiljem oli uhke pulmapidu ja mehe rahvuslikke traditsioone järgiv registreerimine suurele seltskonnale, kuhu ka mina kohale sõitsin. Mu tütar oli väga tänulik, et ma kohale tulin ja talle toeks olin, nägin, kui väga ta seda vajas.
Tütar seda uhket pulma ei ihanud, sest sellega oli palju organiseerimist, närveerimist ja sekeldamist, aga peigmees hirmsasti tahtis, kuna ta oli juba noore poisina unistanud uhkest pulmapeost ja ju ei tahtnud ka sõpradest kehvem olla.
Salaja vast ei soovitaks siiski abielluda, kui tahate ainult kahekesi, küll vanemad saavad aru, aga andke ikka neile enne teada
ja andke võimalus pärast teid õnnitleda.
Tuttav noorpaar, kes oli mitu aasta koos elanud ja naine jäi titeootele, käis ka salaja registreerimas ja õhtul saunas teatas vanematele. Ema oli hirmus solvunud, aga mis teha. Tehti siis nädala pärast pidu pruudi kodus lähemate sugulastega.