Mulle pole elu sees see komme meeldinud. Ei meeldi teiste ees avada ja siis ahhhetada ohhhetada. Kinkija on võibolla tõesti omast arust millegi vägevaga hakkama saanud, aga mul on võibolla kodus see asi olemas või ei sobi see absoluutselt minu maitsega. Miks ma pean siis taidlema ja tänama ja naeratama ja üliõnnelikku mängima?
Kinkijatel on erinevad võimalused ka .. mõni ei saa jube luks asja kinkida ja vaatamata sellele, et ta on südamega kingi valinud - ta tunneb ennast siiski veidi halvasti kui näeb mitmeid kordi kallemaid kinke pakkidest koorumas.
Parem seda ikka omas kodus omaette teha ja pärast kasvõi tänukaardid saata nagu mujal kombeks.