Mure järgmine!
Abiellume suvel, kui mees on olnud varem abielus ning tookord võttis just mees endale tolle naise nime.
Aastaid tagasi ja minevikus ja kui lahku läksid jättis mees endale alles selle nime. Tema jaoks oli see kõik nagu nimevahetus, sest talle ei meeldinud oma vana lapsepõlvest saadud nimi.

Nüüd aga abiellume ja tahes tahtmata on mul sisetunne nagu võtaksin endale ta eksnaise nime. Tema väidab muidugi vastupidist. Olen alati tahtnud, et terve pere on ühe ja sama perekonnanimega. Lastele panen ju ikka tema nime. Imelik situatsioon...
Ühesõnaga, mida arvate antud olukorrast?!:(

see on su mõtlemises kinni. Kui suudad mõelda, et see on mehe nimi (mida ta ju ka on aastaid olnud), siis on ok. Kui "käiad" peas seda naise nime teemat, siis jäädki piinlema. Abiellud ju armastatud mehega, mitte tema nimega. Kas kole nimi oleks siis parem(ju ta selle pärast nimest loobus)?

Arvan ka, et peas kinni. pealegi on nii Eestis kui üleüldse maailmas väga palju samasuguseid perenimesid täiesti erinevatel inimestel, seega ei saa see loogiliselt võttes juba mitte kuidagi olla tema eksi nimi.

kasutage mõlemad ainult sinu nime

keskendu parem sellele, et leidsid mehe, kellega tahad koos olla, nimi on tema nimi ja nii ongi. ta ei tahaks olla see sidorov või kakamuka, mis tal enne abielu oli, mis sseal siis ikka, võttis uue nime. muidugi kui see on väga spetsiifiline nimi nagu näiteks savisaar, siis vajab mõtlemist küll. savisaareks mina poleks nõus hakkama. häbi oleks.

ära põe, Mari-Ann Rikkenist sai Tunne Kelamiga abielludes samuti Kelam, kuigi Kelam on Tunne 1. naise nimi, Tunne enda sünninimi Sink.

Aga miks siis mees nüüd jälle naise nime, s.t sinu nime ei võiks võtta? Või tahad SINA oma nimest lahti saada, et tuttavate ees jääks mulje, et sa ikka tõeliselt oled abielus, muidu arvavad veel, et ju see abielu üks naljategemine on, isegi mehe nime ei tahtnud võtta?!
Mina sinu nahas ütleksin mehele, et võtku minu nimi, või otsigu vana(vana)ema neiupõlvenimi üles ja võtku see, sel juhul oled sa nõus mehe nime võtma.

4kymbise telfimuti mure ja valu :)))

Mina olen nõus zummi ja 'mina poleks nõus' arvamusega. Mina küll endale mehe eksnaise nime ei laseks võtta ja ka lapsi ei paneks selle nime peale.
Kui mehel on ükskõik, siis võtkugi sinu nimi. Lapsed kannavad perekonnanime edasi. Kelle? Isa eksnaise.

Mina teal mitmeid, kes on võtnud lausa suguvõsa nimede seest, näiteks ema neiupõlvenime. On võetud ka liitnimesid. Siiski ei sooviks ka mina teise naise perenime. Uuri ema ja ämma neiupõlvenimesid ja hakka seal pihta. Käi peale, et nii ilus ja auväärne, et ikka jätkab suguvõsaliini ja kõlab hästi ja tulevastel lastel uhke kanda. Proovi nii!

Mina naisena ei tahaks ka mehe endise naise nime endale.

See alu jõuab ka igasse teemasse irooniliselt kommima, uskumatu! Siunab igal võimalusel keskealisi naisi, aga ise on hullem veel kui kompleksides keskealine "telfimutt"! Brrr.

ma ka ei tahaks mehe exi nime. Tõesti, nagu ex lohiseks uues elus kaasa. Kui mees sinu nime ei taha, leidke oma vaaride nimedest miskit.

Kindlasti ei ole see probleem su peas :)
Mina ei võtaks mitte mingil juhul mehe eksi nime. Ja mehest on see päris alatu nõuda ka. Kui talle kõlbas võtta eelmkine kord naise nimi, miks siis sinu nimi ei kõlbaks? Või palu tal oma poissmehe nimi tagasi võtta, ehk ei olegi see enam nii nõme.
Aga mõte et sa oma lastele paned kellegi teise naise nime, on küll absurd.
Ära anna alla!

Lõppude lõpuks võib igaüks jääda oma nime peale. Või võtke liitnimed mõlemad. Mul on hoopis tavaline teist korda abielluva naise situatsioon: olen oma eksmehe nimega ka peale lahutust, lastel sama nimi ju. Nüüd uuesti abielludes võtan liitnime: eelmise abikaasa nimi ja uue abikaasa nimi. Nagu kollektsioneeriks nimesid...
Aga mulle ei meeldi, et olen oma lastest täiesti erineva nimega. Olgu vähemalt osaliselt sama.

tuttavatel oli selline prolbeem, et poeg läks naisest lahku ja naine jättis endale mehe nime. tutvus mingi tagaotsitava pätiga ja abiellus ning mees võttis naise nime. Kui aus olla - siis tuttavad oli ikka solvunud, et poja eks sedasi käitus ehk siis selle nime oma uuele mehele andis (mehel oli uut nime vaja, kuna vanal nimel oli väga halb kuulsus).
Ise aga küll mehe eksnaise nime ei võtaks - jääks sellisel juhul enda nimele ja lapsed jätaks ka enda nimele

Ei võtaks eksi nime. Jääks oma nimele või paluks mehel oma vana nimi tagasi võtta.

Kas üldse saab seda nime võtta?

Olen kuskilt kuulnud, et nt kui naine on varem abielus ja exmehe nimega, siis uus mees seda nime võtta ei saa. Nimeseadus ei lubavat niimoodi võõrale nime edasi kanda. See võib olla täitsa loll jutt muidugi, aga just hiljuti jäi silma. Keegi oskab ehk kommenteerida?

Selle loogika järgi ei saakski mehe nime võtta.

Ei ole mingit piirangut olla kui abikaasad tahavad emma kumma nime ühiseks võtta. Olgu see siis mehe või naise oma. Ametnik ei hakka detektiivi palkama, et kust naine oma nime sai.

see on puhas pläma ja ilmselt eks sa saunas seda kuulsid.

minu neiupõlvenime polnud suurem asi,esimesel abiellumisel saadud nimi oli ka mingi imelik, teist korda abielludse võtsin mehe nime : Kuningas.
Kui lahku läksime jätsin mehe nime alles ja nüüd kolmandal kordsel abiellumisel võttis ka mees minu senise nime Kuningas

Ei kannaks edasi exi nime, mees võtku siis juba uue naise nimi, nimi kuulub ikka suguvõsasse ja milleks exi suguvõsasse kuuluda...