Ausalt öeldes tundub perbüroosse sellise küsimusega piinlik pöörduda, seepärast loodan, et ehk keegi teab vastata.
Nimelt oleme pärast aastatepikkust kooselu jõudnud elukaaslasega seisu, mil ametlik registreerimine näib majanduslikult kaaluka argumendina. Otsustasime, et ok, registreerime siis ära. Aga - me kumbki ei taha mingeid pulmi, külalisi, sõrmuseid, ilukõnesid ega muud tilulilu. Kas selline asi ülepea võimalik on, et lähed lihtsalt selle ametniku juurde, annad allkirja (kabinetis, mitte saalis!) ja kogu lugu? Tean, et notari juures nii ongi, aga ma ei näe põhjust, miks peaks puhtalt mingi registrikande eest mitmeid kordi rohkem maksma.

Taolisted debiilikutel peaks olema keelatud abieluda

miks debiilikud?
minagi leian,et vahest võiks abielu sõlmimine kuidagi privaatsem olla.. oluline on ju et 2 inimest üksteist armastavad või??

Kui lugupeetud preili (?) GrettyY ise jõuab kunagi abiellumisikka, siis ta ehk mõistab, et armastus ja kooskulgemine ning formaalne abielukanne on kaks täiesti erinevat asja ning sisu on olulisem kui kest. Olen korra oma pika elu jooksul juba abielus olnud ja rohkem selle tseremooniaga kaasnevat kaasa teha ei soovi, sestap tahaks diagnoosi asemel tõesti lihtsalt teada, kas on ka teisti võimalik või pole tõesti. Puuduvad igasugused vastavasisulised kogemused.

on küll võimalik

Loomulikult on võimalik. Seda ilmselt GrettyY oma kommentaariga silmas pidaski, et liiga rumal küsimus või nii.

On küll, ise pead kindlameelselt ütema, et ei taha midagi peale allakirjutamise. Siis saad nö kabinetiabielu, kuigi ka seal vist raputatakse natsa roosamannat peale. A nohh elate üle. Seaduses pole öeldud, et abiellumine peab käima tseremooniaga, seega keegi ei saa selleks ka kohustada.

Annan siis teistelegi teada, et Tartus siiski EI OLE võimalik! Abielu sõlmitakse ainult ja ainult saalis, ükskõik, oled sa siis kahekesi, sülelapsega või on sul terve suguvõsa kaasas. Samuti ei saa kaasa rääkida kuupäeva valikul. Minu pärimise peale, kus selline kord sätestatud on ja miks ei võiks inimeste väga lihtsale ja inimlikule soovile vastu tulla, vastas ametnikutädi puiselt, et nemad kaitsevad niiviisi ennast ja et mina ei peaks olema nõnda kangekaelne, kuna vahet ju ei olevat. Tule taevas appi! Kuna meile olidki olulised ainult need kaks aspekti - kuupäev, ja see, et saame seda teha ebamugavust tundmata vaikselt ja kiirelt - siis ilmselge, et tõusin sealt laua tagant püsti ilma avaldust esitamata. Lihtsalt uskumatu, millise absurdini ametkondades asjad on jõudnud.
Eks siis peame minema notarisse ja maksma mitu korda rohkem oma "ebanormaalsete nõudmiste" eest! Olen väga nördinud ja igasugune abiellumise-isu läks tegelikult täitsa ära.

Aga sul on võimalik abiellude kusiganes maavalitsuses või tallinna ametis. Kohe kindlasti ei ole igal pool nii nagu Tartus. Nemad vist on üks eranditest. Tallinnas saab kindlasti ilma tseremooniata. Teete väikse bussisõidu.

Saab ikka , ei pea notari juurde minema, valite ikka ise, kuidas oma abielu registreerite.Miks mitte Õnnepalees.

mis mõttes, et Tartus ei saa kaasa rääkida kuupäeva valikul??? meil on kahe kuu pärast pulmad ja valisime küll kuupäeva ise :D Pead lihtsalt kinni pidama seadustest,et mitte vähem kui kuu ja mitte rohkem kui kolm kuud.

Kas Tartus pekstakse abiellujaid ?

Pärnus sai ka valida, kas saalis või kabinetis. Mingisugune n.ö jutlus ennem alkirjasid on ikka, aga arvan, et see 5 minutit ei muuda midagi ja on üleelatav. Samuti sai kuupäevi valida (peab mahtuma kuu ja 3 kuu vahele), kuus vist 1 või 2 laupäeva oli ka võimalik abielluda.