...on olnud nii, et siis, kui oli soov abielluda, siis seda ei tulnud, kuid siis juba kui enam ei soovinud, siis abielluti? Aitäh vastajatele.

Pidevalt on nii, ära hakkab juba vaikselt tüütama. Ei jõua nii sageli abielluda lihtsalt.

Lühis tekkis - miks abielluda siis, kui enam ei soovi...

misasi ei tulnud?

elasin ja lõin lulli ja siis otsustasin, et vot nüüd abiellun. Valisin sobiva mehe välja ja juhtisin asja abielusadamasse. Siiani elame õnnelikult koos, lapsedki juba kooli lõpetamas.
mehi valivadki naised, kui aus olla, aga mehele peab jääma mulje, et tema raskelt ise otsustab ja valib.

Ja mis moodi see mulje peaks mehel jääma? Kui naisel lõpuks üle viskab ja teeb otsuse, et võtab mehe, kellega midagi ka välja tuleb ja siis see vana mees 'ärkab', on nagu lootusetult hilja juba ju, naisel juba uued tuuled peas.

No mul oli enam-vähem nii, nagu teemaalgataja kirjeldas. Olime mehega juba mõned aastad koos elanud ja kui mina ütlesin, et olen siiski korraliku kasvatusega ja mulle selline niisama kooselamine ei istu, siis tema ütles, et ei taha abielluda. Läksime lahku, sest ma ei suutnud sellises suhtes olla, kus mees kindlalt väitis, et tema mind endale naiseks ei taha. Läksin oma eluga edasi ja millalgi tekkis uus suhe. Mitte küll midagi tõsist, aga käisin kohtamas. Kui minu endine elukaaslane sellest kuulis, tuli ta minuga tõsiselt rääkima ja tegi abieluettepaneku ka. Aga siis ei olnud mina enam sellest huvitatud. Oli mind enne ära põlanud kui rämpsu ja kui nägi, et teistel on ka huvi minu vastu, tahtis uuesti n.ö. käpa peale panna.
Niiet jah, peaaegu nii, nagu teemaalgataja rääkis, ainult mul ei lõppenud asi siiski abieluga.

Selge pilt, tänud. Keegi võib veel oma kogemusi või tuttavate kogemusi rääkida.