milline riietus on kellelgi olnud kui olete kahekesi registreerimas käinud kas uhke pulmakleit või miskit lihtsamat.

Meil oli see "miskit lihtsamat" :), ei tundunud sobilik pikka peent kleiti selga ajada. Mis selleks 10-15 min ennast maskeerida. Pikk võib sellegi poolest muidugi olla, aga midagi armsamat ja lihtsamat. Aga sa tee ikka eelkõige nii, nagu ise tunned (et sa seal ennast hästi tunneks) ja takka järgi midagi muud ei igatseks. Meil oli nii, et mehel hele ülikond ja mul hele poolpikk kleit (mitte lumivalge, hästi õrn šampanja. Lasin ikkagi spets õmmelda). Lilled olid tumepunased, ka mehel rinnas, sama tooni oli ka mehe lips ja minu kingad. Nägime ikkagi välja korraliku pruutpaarina, terviklikuna :) ja mina tundsin ennest ilusa pruudina :D. Minu poolt seega selline soovitus, on seljas mis on, aga jälgida, et paar omavahel kokku sobiks ja ennast hästi tunneks. Ebasobiv riietus võib tekitada ebamugavust, tavaliselt ollakse niigi natuke närvis. Olen näinud paare, kus mõlemad on ilusad, aga oleks nagu erinevad paarid segi läinud, justkui kumbki oleks käinud ise endale riideid ostmas, tervikut ei moodustu. Aga eks igaüks tee nagu ise õigeks peab. Ilusat pulmapäeva!

Meie oleme keskealised inimesed, üle 40. Mul oli must pidulik seelik ja valge pluus,pidulikud mustad saapad. Olin rase ja mingi kleit ei läinud selga. Mehel oli must ülikond.

Meil niimoodi,et mehele ülikonnad ei meelid ja tema paneb siis selga mustad vabaajapüüksid ja triiksärgi aga mina ikkagi klassikalise lõikega pulmakleidi.

Meie abiellusime 18 aastat tagasi. Lasin selleks puhuks piduliku kostüümi õmmelda - poolpikk seelik, õlapaeltega topp (siis neid nii ei nimetatudki) ja peal lühike jakk. Hiljem käisin korduvalt sellega pidulikel üritustel ja teatris. Mehega sama lugu, lasime talle korraliku vestiga ülikonna õmmelda ja see teenis teda ikka aastaid auga. Selleks püevaks võiks ikka spetsiaalselt riided muretseda, aga sellise arvestusega, et neid ka hiljem kasutada saaks.