Oleks tore,kui keegi annaks mulle hea lehekylje,kuidas läpakat kasutada ja internetis surfata.Minu 60 aastane ema soetas endale läpaka aga sellega teha ei oska midagi.Arvuti seadistaja näitas ainult,kuidas msni kasutada ja ongi kõik.Elan ise kaugel ja ei saa ema kõrval olla .Ehk on selline eestikeelne sait olemas,mis õpetaks teda.Ette tänades.

http://www.olekaasas.ee/
Vaata see sait üle soenduseks:)

Algajale
http://artsturm.ee/ettevaatust_arvuti_pdf...

http://www.kivilinn.tartu.ee/oppetoo/materjal...

Tekstitöötlusest
http://materjalid.tmk.edu.ee/monika_aas...

Internetist
http://lepo.it.da.ut.ee/~riina/materjalid...

Mitmest asjast
http://sklaos.onepagefree.com/index.php?id=2442...

______
►Tegelikult ei tea ma midagi.
Fucs™

Mina isiklikult enam ei oska ja vist ei peaks enam eestlaste jaoks kirjutama. :-(

Ma tean, et iseennast foorumis haipida on hull patt ja veel hullem on teha maha enda konkurendi loodut, ehkki jah - eelmisel postituses reklaamitu pärineb aastast 1999 ja Su ema ostis arvuti aastas 2000.

Kes oli see müüja firma? Kuidas neile selgeks teha, et tegelikult on täiesti puust ja punaseks õpik olemas? Mind valdab tõsine hämming - arvutisalongi riiulil leidub lõdvalt koht sülearvuti kaunistamise - terve ekraani tagakülje suurusele kleepsule hinnaga 150 kr - made in China - aga kui lähed pakkuma kodukootud ja täpselt uue arvuti algajale kasutajale mõeldud raamatut, siis antakse sulle jalaga. :-(
Isegi kui pakkumise tingimustes on müük realisatsiooni peale - edasimüüja ei pea võtma mingeid ärilisi riske! Isegi kui luban toote sisseostu hinna määrata müügisalongil!?

Arstid juba pagevad Eestist. Ka mitmed teised oma ala spetsid. Eks ootab vist sama saatus ees. :-(

http://kursus.planet.ee/?Arvuti%F5pikud

Oh sind õnnetut ;-)

Eks selline asi ajab vihale küll jah ;-)

Tuttav teema.

Lohuta ennast sellega, et see on MEIL NII igas valdkonnas, ehituspoest-pampersite hüpermarketiteni. Seda mida vaja on, ei ole. Mida vaja pole on hunnikutes.

Minu jaoks on müstika, kuidas nad ennast ära majandavad sellise ärieetikaga??

Natuke suhelnuna igasuguste kaupluste müügijuhtidega on jäänud kõrvade vahele arusaam, et poed elatuvad esmajärjekorras nn "suurklientide" teenendamisest. Prügikala, ehk tava rea ostja on teisejärguline. Sellest ka tootevalikud ja suhtumine.

ma küsisin ükskord ühes autosalongis (käisin värvi ostmas ja kuniks segati, tuigerdasin niisama ostusaalis ning selle aja jooksul käis 3 (LOE KOLM!) inimest mingit opeli sumpsi küsimas aga polnud) tuttavalt müüjalt, et näed inimesed otsivad opeli sumpse aga teil ripuvad siin mersu jeebi, audi A8, mingi Cougari ja krt teab mis markide sumpsid. Kaua tuleb oodata, et audi A8 sumps läbi läheks ja omanik siia seda ostma tuleks? Selle peale ütles ta, et kui ta korra tuleb, siis maksab kaheksa opeli sumpsi hinna. Et odavaid asju pole mõtet müüa.

No ma ei saa aru. Käive ei loe? Ja kallis sumpsijooks tuleb ju ka poodi kallilt sisse.

Sellised ärimehed meil siis.

Fucs, aga autosalongist läksid ju värvi ostma ja said ju ka, eks. Tegid eeltöö, eks. Uurisid enne välja, kuskohas on olemas, eks.
Ma arvan, et pole mõtet suvaliselt kedagi ega midagi süüdistada. Meil kõigil on ju imevahend nimega internet ja kui midagi vaja, siis teeme ju kõigepealt kodutöö ära, eks.
Mina isiklikult küll, kui mul on mingit spetsiaalset asja vaja, ei viitsi arutult , keel vesti peal, mööda suvalisi kaubandusettevõtteid ringi rallida ja lõputult kiruda, et "kuskil" just minule sel hetkel vajaminevat asja ei ole.
Kaasajal on ju olemas selline kõikvõimas asi nigu internet, mis aitab vältida vihastamist ja ropult aitab kokku hoida nii raha kui ka aega.
Sedaviisi siis.

Mul lõppesid just ühed projektkursused sihtgrupile 50+. Isegi need rohkete värviliste piltidega, suures 10,5 pt Arial kirjas ja reaalset õpetamiskogemust edasikandvad raamatud tundusid kohati vist rasked. Või on kadunud usaldus raamatute vastu - enda õppimisvõime suhtes? Kui koos veerisime ja pilte vaatasime, tundus küll sama, mis arvutiekraanil toimumas. Kes seda tehnikapoolt kergemini külge võtavad, on oma teadmised juba omandanud. Ka raamatupoode külastav kontingent on ilmselt juba möödunud aastates arvutiosused saanud.

Tänaseks on jäänud veel arvutitest ja Internetist eemale publik, kellele on vaja äärmiselt selgeid õppematejale. Paraku ei taheta sellest aru saada. RIA eraldas augustis toimingud taotlusvooruga erinevatele projektidele 18 miljonit krooni, mille hulgas tavalisi klassikoolitusi enam näha ei taheta. Aga arvutiga mittekokkupuutunu ei hakka ju ennast harima mingite veebikursuste ja e-õppe materjalide baasil. Vanem elanikkond on harjunud otsima tuge raamatutest.

Vabaharidusliit toetab Eurorahadega tasuta arvutikursusi, kuid samuti ei ole sihtgrupiks enam algajad. Eks me peame ikka oma endi suud lahti tegema ja muredest rohkem kurtma. Kellel emad-isad, vanaemad-vanaisad arvutite ja Internetiga hädas. Olukorrast pildi saamiseks jälgin foorumeid ka mina, kes ma veel loodan kaasa aidata sellega, mida oskan ja mida mul väga teha meeldib....

Teema algataja helen kirjutab mulle - tiittilk(ät)hot.ee - enda või oma ema aadressi. Ma oletan, et äsjaostetud arvuti töötab Windows 7-ga. Postitaks raamatu.

Kurat küll. See kõlas küll umbes nii ... "Ei ole meil vaja neid vanakesi sel teemal aidata, nad ju kohe kohe "lahkumas" "

Tiidule edu ja kõige paremat.

Olen ise ka õppinud Tiit Tilga õpikute järgi (ja õpin praegugi, hea vaadata, kui mõni asi meelest ära läheb). .Küll on head õpikud! Jõudu teile, Tiit Tilk!

lp.tiit tilk. Minu ema sai juba teie raamatu oma tuttava käest.Ema kiidab seda raamatut ja palus edasi öelda ,et sellest raamatust on talle palju abi.Tänud.

Tiit, aga mis arvate, kas 70+ taadile ... papi on tegelikult päris kõbus, muidugi arvutit tal ei ole.
Asub Tartus, aga muidugi tundub talle kõik, mis arvutitega seotud olema ... müstika ja arvab, et selleks midagi ilmatut õppida vaja.
Võiks ju vana ka harida end... laiendada silmaringi veel elutalvelgi.

Jah - mina tahaksin küll väga sellele 70+ taadile arvutit ja Internetti õpetada!
Siis tahaksin ma veel, et just sellised 70+ taadid ja memmed mulle ühte gruppi juhtuksid ja mitte nii, nagu see täna tihti - mingi projektkursuse gruppi satuvad nii oskajad kui täis algajad.
Ja veel tahaksin ma, et mul oleks aega koostada veel lihtsam raamatu, kui see, mida praegu 50+ kursuselt kasutan - "ARVUTIKURSUS ALGAJALE Windows XP" (poodides ammu läbi müüdud). Veel rohkem suuri pilte ja veel vähem teksti.

Paljud tänased kursused panevad ikka edasi vanas 90-ndate vaimus. Kõige jubedam on, kui algajale hakatakse kõigepealt failihaldust õpetama. Nagu seda ka "Vaata maailma" kursuse skeem pärast tekstitööd 4-ndal õppetunnil nõudis. Kus on fantaasia, miks silmklapid peas vanas edasi?

Või veel suurem küsimus - mis ei anta võimalust teha tööd - HÄSTI - nendel, kes seda teha tahavad ja oskavad?

Härra Tilk! Kas on olemas häid õpikuid ka Linuxi harrastajatele? Ühte või kahte vist tean aga oleks vaja täielikumaid. Mul vana pea ja läheb kergestyi meelest ära. Minu arvates on paberil raamatute aeg läbi. Eelistaksin õppikuid mis on CD peal.

irw kirjutame ikka oma regatud nimega ja ei mängi seniilset:)
ebook http://www.google.ee/#hl=et&source=hp&biw=1273&bih=567&q=ubuntu+ebook&btnG=Google+otsing&aq=f&aqi=&aql=&oq=&gs_rfai=&fp=abc33e67b9d8793

Ja kui mõni termin arusaamatuks jääb siis päris hea seletav sõnaraamat asub siin http://www.vallaste.ee/index.htm.

Tiit Tilga arvutiõpikud on suureks abiks algajale. Sain ka oma algteadmised arvutist "ARVUTIKURSUS ALGAJALE Windows XP" abil. Arvutikursustel ei ole ma kunagi käinud, selles õpikus oli kõik vajalik hästi lihtsalt ära seletatud ja on kindlasti enamusele arusaadav. Kui huvi on, siis edasi saab juba neti abil arvutit paremini tundma õppida.

Minu esimene tark raamat oli Enn Saar, Hans Ibrus, Kalju Annuk, Laurits Leedjärv "Arvutiaabits" ja teine tark raamat oli Jaak Küti "Norton Commander 3.0 ja 4.0"
mõlemad 1994a väljalase.

Siis tuli Jaak Küti "Windows 95" (1996 trükk)

Need vinged raamatud ilusasti siiani alles ja riiulis :))

Millalgi sai loetud ka (oli vist M. Piibari kokku pandud??) "Tabelarvutussüsteem Excel ja selle praktiline kasutamine firma finantsarvestuses" (1991a trükk) ning Paul Leisi "Personaalarvutite andmetöötluspaketid" (1992) aga need on kuhugi kadunud (3 osa oli esimest ja vist kaks osa teist raamatut)

Siis oli veel Toomas Ordliku "Esmatutvus personaalarvutiga" (1994). See sai võetud raamatukogust ja koopiamasinal ümber kopitud :DDDD
Nii koopiamasin kui arvuti olid tollal defkad veel :)))

Nii me siis õppisime ühte ja teist.

Aga Hr. Tiit Tilga kirjutisi ma kahjuks lugenud ei ole. Oleks päris huvitavad ma arvan. Loeks küll, kui aega oleks neid lugeda.
_____
Ürgsetest asjadest rääkides: Kusagil on veel alles ka F-Prot 2 (ja F-Prot for Dos) viirusetõrje progre (~1996a) floppydel, koos tarkade paberbrožüüridega. Imeasjad ma ütlen. Esimene 650MB CD-RW plaat maksis 98 krooni ja see ka alles kuskil.

Nostalgia tuli peale kohe :))))

Ma täitsa kujutan ette, millist distantsi võivad paljud minu isiku suhtes tunda - et mingi kauge ja ... (vist sõna "kõrge"?) raamatute - õpikute autor? :-)

Ja kuidas ma seletaks, et ei ole mina mitte kuidagi parem kui tublid abistajad ja nõuandjad siin - ikka võib see kuidagi moonutatult kõlada. Või muretsen praeguses olukorras üle?

Infokogused on juba ammu muutunud sellisteks, et osata saame seda, millega tegeleme. Ei jaga ka mina mitte mõhkugi Linuxist. Kunagi püüdsin vaba OpenOffice.org-iga tegelda. Ka selgtustööga vabavara kasuks. Ma olen veendunud, et kaotsin sellega mingi paarsada tuhat raha. Kuna rahvas nõudis mu esimest raamatut, mida oli nagunii juba 4 korda trükitud - kokku 31 tuhat. Aga mina hakkasin põdema - et miks sunnin kodukasutajaid MS Office'i suunas.

Praegu on raamatute levitamine väga raske. Saatsin hiljuti pakkumiskirja Vabaharidusliidu süsteemis arvutikursuste korraldajatele. Mitte keegi ei ole vastanud ja mind huvitab väga, mida valesti teen? Ma olen ju proovinud kasutada e-õppe materjale täisalgajatega - kuidagi ei õnnestu lugeda juhendeid ekraanil või vaadata videosid ja samal ekraanil siis midagi "sooritada".

Tahaks ka head nõu saada - et mida üldse oleks mõtet edasi teha või koostada, kirjutada?

Tiit, sellele, et oled saatnud pakkumused mingitele kursuste korraldajatele ja jäädki vastust ootama, on lihtne vastata. Kõik need institutsioonid on kinnised tsunftid, elavad päris kenasti riigi ja muudest fondidest eraldatavatest vahendites ja igasugune väljastpoolt tulev initsiatiiv on nende jaoks otsene piruka kallale kippumine. Selles äris liigub hinnanguliselt u 23 milli aastas ja loomulikult kedagi ligi ei lasta. Toidukausi ja lõriseva peni sündroom. Olen ka ise temaatikaga seotud tegevustega seotud olnud ja olen praegugi ning sestap oskan ka arvamust avaldada. Et neid barjääre murda, peavad sul olema päris kõvad sidemed "ülevalpool". Kui neid ei ole siis ega sul muud üle jäägi kui edasi olla self made man. Ise lood, ise kirjastad, ise levitad.
Sedaviisi siis.

Aitäh Tõnis! Kuidagi mõttetuks hakkab see pingutamine tõesti muutuma. Juba üle poole aasta sügavas miinuses. Laod kaupa täis, aga müüa õnnestub vähe.

Võiksin minagi pajatada palju lugusid, milles olen karjuvat loogikapuudust tundnud ja kus kasutatakse ära enda positsiooni ja liigutatakse väärtusi soovitud suunas.
Pärast sinu postituse lugemist kutsus vaikne soe päikseline sügisilm maanteejookusule. Nagu tellitult sattus mu kõrvaklappides kõlama Heli Läätse lauldud "Tänav, pink ja puu" (originaalis vist Eurovisiooni kunagine võidulugu). Pidin mitu korda oma MP3 mängijat tagasi lülitama - uuesti kuulama, kuna üks salm jäi kummitama:

Kas koges rõõme üldse see,
kes läbi võõra silmavee läks üles mäest.
Kui pole õnn me vastu hea,
siis seda haarama ei pea teiste käest.

Tiit, ehk saan kuidagi aidata aga sellest järgmine nädal.

Mu Windows XP jooksis lootuetult kokku. Oli suur kolakas, aga töötas ja ma sain temaga kõik tehtud. Olen käinud ka hr.Tiidu 4-päevasel "vaata maailma" kursustel.
Nüüd uus arvuti ja Windows 7 ja ma olen hädas. KUI Tartus teete vanainimestele kursusi, andke teada palun.

Mis häda sul sellega on? :)

------------------------------------------------------------------------
http://www.assolea.ee - Giid, tõlk ja soome keele õpetaja

Võib-olla mõjutab ka see raamatute müüki, et paljudel on juba algteadmised Windowsi kohta olemas. Kui soetataksegi omale uus arvuti uuema Windowsiga, siis ei hakata ümberõppimiseks enam poest raamatut ostma, vaid otsitakse vajadusel netist juhendeid.
Ehk läheks müügiks paremini õpik vabavaraliste op-süsteemide kohta. Ma ei ole kunagi juhtunut nägema õpikut Estobuntu, Ubuntu, Linux Mint... kohta. Sellepärast, et vabavaraliste kohta nii vähe kirjandust leidub, kasutabki vist enamus arvutiomanike Windowsi. Kuigi ostes arvuti ilma op-süsteemita, saaks 1000EEKu kokkuhoidu.

"Vaata Maailma" kursusi andsin vähe, kuna meile - õpetajatele - ettekirjutatud program oli talumatu! Mitte keegi ei vaevunud nõu pidama praktikutega. Targad Tallinnas - kontorirahva koolituskogemuse pealt tegid selle kursuse kava ja selle juurde õppematerjali. Seda kursust oleks võinud teha tunduvalt atraktiivsemal kujul. Lõpuks sai sellest kõigile ebameeldiv sund. Selle asemel, et tuua uusi inimesi arvuteid kasutama, nagu oli idee, toodi klassidesse asutuste seltskondi, et number täis tuleks. Värvati osalejaid avalikes kohtades - kaubanduskeskustes jne.

Minu mälu järgi olid "Vaata Maailma" koolitused kahel päeval? Või tegime parema tulemuse nimel isetegevust ja jagasime ettenähtud pikemad kursusepäevad mitmeks?
Kui hoolega meelde tuletan, siis vist tegin ettenähtud päevadele lisaks "boonuspäeva", mille eest mulle loomulikult midagi ei makstud. Minu jaoks ei ole olnud kunagi tähtis statistiline number, et kui palju minu klassist osalejaid läbi käinud. Tahan vastutada selle eest, mida õpetan.

Loomulikult ei vaja tänased arvutikasutajad algajatele mõeldud raamatut. See on suunatud sellistele, nagu selle foorumiteema algataja ema. Neid on veel päris palju. Kuid isegi arvutiga töötanud ja mingil põhjusel algajate kursusele sattunud pakuvad õpetajale sageli üllatusi.

Mingi nipiga on saavutatud see, et arvutioskuste vajaja ei usalda enam raamatu kujul õppematerjale. Kui sõber on ostnud ja soovitab, siis ostetakse ja ollakse rahul.

Aga mõne teise nipiga võiks uurida vanemaealiste koolitusvajadusi ja küll hea ürituse jaoks ka vastav rahastamiseprogramm leidub. Selleks, et Tiit Tilk võiks Tartusse õpetama tulla. Peame ise oma suud julgemalt lahti tegema. Huvitav, kas lähenevaid valimisi ei annaks selle vankri ette rakendada?

galita kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Võib-olla mõjutab ka see raamatute müüki, et
> paljudel on juba algteadmised Windowsi kohta
> olemas. Kui soetataksegi omale uus arvuti uuema
> Windowsiga, siis ei hakata ümberõppimiseks enam
> poest raamatut ostma, vaid otsitakse vajadusel
> netist juhendeid.
> Ehk läheks müügiks paremini õpik vabavaraliste
> op-süsteemide kohta. Ma ei ole kunagi juhtunut
> nägema õpikut Estobuntu, Ubuntu, Linux Mint...
> kohta. Sellepärast, et vabavaraliste kohta nii
> vähe kirjandust leidub, kasutabki vist enamus
> arvutiomanike Windowsi. Kuigi ostes arvuti ilma
> op-süsteemita, saaks 1000EEKu kokkuhoidu.


Mitte et ma põhimõtteliselt nõus ei oleks,aga toodud linuxi distrode näide ei ole päris korrektne - kõik ülalmainitud on "buntoidid" ja neile piisab kamba peale ka ühest õpikust.
No offence,;p

Härra Tilk kirjutas:
Infokogused on juba ammu muutunud sellisteks, et osata saame seda, millega tegeleme. Ei jaga ka mina mitte mõhkugi Linuxist. Kunagi püüdsin vaba OpenOffice.org-iga tegelda. Ka selgtustööga vabavara kasuks. Ma olen veendunud, et kaotsin sellega mingi paarsada tuhat raha. Kuna rahvas nõudis mu esimest raamatut, mida oli nagunii juba 4 korda trükitud - kokku 31 tuhat. Aga mina hakkasin põdema - et miks sunnin kodukasutajaid MS Office'i suunas....

Tänan Tilka ausa ja sisuka vastuse eest! Paljud IT tegelased eitaha tunnistada, et kogu arvuti asjandus on ammu kõigil üle pea kasvanud ja valetavad siis silmagi pilgutamata, ei saa, ei ole võimalik.
Kes kirjutas siis Linuxi algajatele? Pean mälu värskendama.

Aga probleemi kuidas lugeda juhendit samal ajal kui arvutiga katsetan lahendasin mina nii. Mul on kaks ekraani ülestikku ja kaks arvutit. Ühel arvutil ja tema ekraanil on juhend ja teisel katsetan. Hiire ja klaviatuuri lülitan ümber kahe eraldi lülitiga.
Tihti on nii,et ühte arvutit juhin hiirega ja teist nuppudega.
Loomulikult kõlbab juhendi näitamiseks mingi vana ront mida võib saada tasuta või hea kauplemise korral peale maksmisega selle eest, et viid prügi ära. Paberit hoiab kokku märgatavalt, pole enam tarvis midagi välja trükkida üksikuid lehti mis kiiresti kusagile teiste sekka kaovad. Samuti on lihtne otsida ja praegused ekraanid on paberist selgema kirjaga mis prillide omanikul ka oluline on. Kaalun teha vahendit, et hakkan kõiki paberist raamatuid lugema kaamera vahendusel, saab arvuti abil kontrastsust ja kirja suurust parandada.

Aitäh! Aga näen veidi vastuolu? Kui eelmisel postitajal juba sellisel tasemel tehnilised oskused on, siis ei ole ka Windowsi ekraanil aknast aknasse liikumine mingi probleem.

Ma olen lugenud sisse päris palju õppevideosid, kus õppijal kõrvaklappides minu selgitus ja ekraanil videopildis jookseb mööda ekraani kollase ringiga ümbritsetud hiirekursor. Kunagi töötas nende põhjal kogu kooli arvutiõpe, kus õpetajaks olin. Oli selline kool, kus suht episoodiliselt tunnis käidi ja mingi frontaalne edasiliikumine oli arvutiõppes võimatu.

Oleme võtnud kasutusele need videod algajate kursuse 5-ndal või viimasel 6-ndal korral (tavaliselt on 2-3 täistundi korraga). Ma selgitan esmalt projektori ekraanil näite, kuidas neid kasutada. Näitan huumori-kujul, kuidas ei ole õige. Aga kui tegevuseks läheb, siis hakkab vähemalt kolmandik ikka käivitatud õppevideo sees liikuvat hiirekursorit enda hiirega taga ajama ja seal video peal klõpsima siiras usus, et nii nad töötavadki kaasa. Sama ränk viga on panna sellise videoga töötades lihtsalt käed sülle või mõnusalt rinnale risti ja vaadata "kinupilti". Need videod on aktiivseks kaasatöötamiseks - pisike 10 sek jupp ette mängida ja klõps video pausi ja siis alt tegumiribalt oma aknasse tagasi ja sama järgi teha. Kui ei õnnestu - tagasi videosse ja liugurist videot veidi tagasi kerida ja uuesti kuulata.
Kurusel ei julgeta liiga sageli vahele hüüda, kui järgi ei jõudnud ja seda tuleb õppijate selja taga õpetajal ise näha, kui kusagil probleem. Aga õppevideoga võib lasta õpetajat sama asja kasvõi kümme korda rääkida.

Need on väga efektiivsed õppevahendid, kui on õigesti ja ka kaasahaarava tooniga tehtud. Need on täiesti viimistlemata - otse õpetaja poolt live esituses sisse loetud. Ses mõttes ka mõni viga siin-seal. Aga kuna selliste loomine on tehniliselt väga lihtne, saab alati uuesti ja uuesti proovida. olen lugenud selliseid sisse ka otse kursusel - kuulajate ees, kui on selge, et ei ole võimalk ilma meelde jätta.

Aga rõhutan, et NEED EI SOBI ALGAJATELE!!!
Kui keegi tahab mingit etttekujutust sellest saada, siis vist mingi Google otsing - Tiit Tilk cmsimple - peaks mingi näite andma. Kõigi vigade ja puudustega. Väga puhtaks viimistletud videod, mida olen seni näinud, on minu tehtule vastand selles mõttes, et puhtad müügiks tehtud videod tihti hästi igava häälega sisse loetud. Sageli ei ole ka kaasatöötamine nii lihtne. Ma ei kiida enda tehtut - see ei ole mu põhitegevus.

Suured tänud naisteka arvutifoorumi meeldivalt kõrge sallivusega osalejatele ja publikule!

Õpetamisesest üldiselt: Umbes 30 aastat tagasi oli kooli mates väike uutmine ja 4 või 5 klassis õpetati esimest korda hulga mõistet, tehteid nendega ja siis ka vastavaid sümboleid või märke nagu hulk A sisaldub hulgas B, hulkade ühend ja nii edasi. . Mate õpiku kirjutajale aga tuli kusagilt hiilgav idee. Mitte kusagil õpikus ei kirjutanud neid märke koos seletusega mida üks või teine märk tähendab. Seda pidavat õps seletama, muidu saab õpilane ilma õpetajataasja selgeks. Kirumist ja pahandust olipalju, järgmine aasta tehtud õpikutel olid need märgid koos seletustega kohe õpiku kaante sisekülgedel. Lastel oli palju kergem ja lapsevanem sai ka oma põngerjale seletada sest vanad inimesed oskasid tekstist paremini aru saada.

Midagi analoogset toimub arvuti õppes. Kas õpetajad räägivad sellest mida õpilasele on vaja teada või lobisevad niisama tunni täis ja teevad lihtsad asjad hästi keeruliseks?
Mõnel õpetajal on eriline anne rääkida seda mida õpilane ammu teab või mida paari lausega on võimalik seletada ja vaikida sellest kännust mille taga õpilane tegelikult kinni on.
Minule on näiteks kõige suuremaks probleemiks ingliskeelsete käskude sisuliste tähenduste leidmine, täpne meeles pidamine ja vastupidine,(mis kuradi käsk tegi ...? ) Millise nupu peale pean järgmisena vajutama?
Mäletan,et veel dos ajastul sai piilutud üle targemate õlgade ja nemad klõbistasid meelega kiiresti, et võhik ei saaks saladusi teada. Sai siis targemaid provotseeritud, üks tark lobises ühe saladuse välja, teine teise ja nii sai õpitud käsk käsu haaval.