Vaatame asja täiesti tavalise arvutikasutaja mätta otsast, kelle arvuti kasutamine piirdub e-mailide saatmise ja lugemisega, uudiste lugemisega, kommentaariumis ja foorumites kommenteerimine, youtube videod, Facebook, Skype, netipank. Kõik selle saab tehtud Estobuntuga, tarkvara eest sentigi maksmata.
Estobuntu default postiprogramm on Thunderbird, mis tuleb ainult ära sedadistada-peale seda saab meile saata, vastu võtta ja digiallkirjastada.
Default brauseriks on Firefox, kuid repositooriumis on Chromium, Midori.....ja kui neist ei piisa, siis saab netist alla laadida Opera, mille paigaldamine käib enam-vähem sama moodi kui Windowsis .exe failide paigaldamine, ainult paigaldusaken on teistsugune.
Youtube videode alla laadimiseks lähevad Firefoxile need samad lisad, mis Windowsi allgi. Failide alla laadimiseks on väga hea lisa DownThemAll.
Skype on Estobuntul olemas, midagi paigaldama ei pea.
Netipanga jaoks on ID-kaardilugeja tarkvara olemas, paigaldama ei pea, ja see töötab nii Firefoxi kui Chromium brauseriga.
Kui vaja kasutada mingit programmi, mida Linuxi jaoks ei ole loodud ja mis töötab ainult Windowsis, siis selleks on Win. .exe programm laaditakse arvutisse, ning avatakse Win'ga. Ise kasutan nii MetaTrader't ja kõik töötab.
Dokumendi koostamiseks on Libreoffise, mis ka avab kõik dokumentide formaadid, PDF faili lugeja on olemas.
Linuxi ja Windowsi kõige suurem erinevus on failisüsteemis ja registris. Linuxil ei ole sellist registrit, nagu seda on Windowsil, kuid enamus "koduperenaisi" ei kavatesegi hakata midagi registris muutma või failisüsteemi koode lisama. See erinevus võib kõige rohkem häirida arvutifriike. Koduperenaist huvitab süsteemi turvalisus ja siin teeb Linux Windowsile pika puuga ära. Erinevad Linuxid kasutavad erinevaid pakette ja viiruste kirjutamine Linuxile ei tasu end eriti ära, see pärast on ka viiruseid vähe.
Need kel on vaja mingit välist helikaarti või midagi sellist, mida tõesti Linuxiga teha ei saa, eks need siis valivad Windowsi ja Maci vahel. Kui üks arvutikasutaja sajatuhandest soovib välist helikaardi kasutada, siis selle pärast ei pea kõik ülejäänud hakkama Windowsi kasutama.
Mõhk, ja nüüd küsimus sulle-mida tavaline arvutikasutaja peaks Linuxile juurde progema?