Arvutiabi
satelliit
| marju 28. mai 2011, kl 13.26 |
Palun seletage mulle täiesti võhikule,kes ei tea satelliidi systeemist midagi...nimelt üürisin korteri,kus on ka satelliidi taldrik.Nagu ma asjast aru saan oleks sellele mingit vasuvõtjat vaja,et telekanaleid näha.Kas see on ykskõik,millise vastuvõtja ma muretsen või siis ,kas kõlgab ka mingi x firma vastuvõtja mida on eelnevalt kasutatud mujal???Plun tehke mulle selgeks,kes viitsib.ette tänades
| olavsu1 28. mai 2011, kl 15.29 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 2,651 |
analoog tüünerid on lihtsalt ajalugu.
pigem kontsulteeri viasati või merge'ga.
http://viasat.ee/
http://www.merge.ee/
pigem kontsulteeri viasati või merge'ga.
http://viasat.ee/
http://www.merge.ee/
| siim 28. mai 2011, kl 15.40 |
digiboksides
DVB-T (Digital Video Broadcast – Terrestrial 'Digitaalne Videosaade – Maapealne') on tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks maapealsete saatjate ("mastide") võrgustiku kaudu, sarnaselt seni edastatavale analoogtelevisiooni signaalile ning samades sagedusalades. DVB-T pole ühilduv kaabeltelevisioonivõrkudes kasutatava DVB-C standardiga: kuigi sageduskanalid on samad, on teised edastusparameetrid erinevad.
DVB-C (Digital Video Broadcast – Cable 'Digitaalne Video Ringhääling – Kaablis') on tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks koaksiaalkaabelvõrgu kaudu, sarnaselt seal seni edastatavale analoogtelevisiooni signaalile ning samades sagedusalades. DVB-C standard on kasutusel kogu Euroopas, sealhulgas ka Eestis. Ameerika mandril on samaks tarbeks kasutusel teised standardid (näiteks Clear QAM), mis pole ühilduvad DVB-C-ga. Samuti pole DVB-C ühilduv DVB-T-ga: ehkki sageduskanalid on mõlemal samad, on modulatsioon erinev. DVB-C kasutab sama modulatsiooni ja sagedusvahemikke, mis andmesideks mõeldud standard EuroDOCSIS.
DVB-C olulisteks eelisteks analoogtelevisiooni ees on samas sagedusalas kuni 15 korda suurema programmide arvu edastamise võimalus ühtse paketina, mida nimetatakse multipleksiks (mux), analoogtelevisioonile omaste häirete puudumine (kordused, "lumesadu" jne) ning krüpteeritud programmide edastamise võimalus. Lisaks saab DVB-C multipleksides koos teleprogrammidega edastada ka raadioprogramme. Võrreldes DVB-T-ga kasutab DVB-C sageduskanalit efektiivsemalt, võimaldades samas sagedusvahemikus suurema arvu programmide - või viimaste kõrgema kvaliteediga - edastamist. Samas on DVB-C hulga vähem häirekindel, mistõttu ei sobigi kasutamiseks raadioeetris. Eestis kasutavad DVB-C standardit Starman, Elion (vaid üksikutes uuemates elamupiirkondades), STV ning Telset. Enamik nendel edastatavaid programme on krüpteeritud ning avanevad vaid teenusega liitumisel võimaldatud kiipkaardi abil.
DVB-S & DVB-S2
DVB-S (Digital Video Broadcasting - Satellite) on satelliitidel kasutatav digitaaltelevisiooni standard.
DVB-S2 on DVB-S edasiarendus, mis kinnitati märtsis 2005. Väljatöötajate sõnul on DVB-S2 talitlusvõime ligi 30% parem, kui DVB-S standardil. DVB-S2 standardit kasutatakse täna HDTV ülekandmiseks.
Eestis regulaarsaateid selle standardiga ei edastata. DVB-S signaale on võimalik välja saata kasutades satelliidi maajaamu Eesti Televisioonis, Filmimees OÜ-s ja Levira AS liikuvat maajaama. Lisaks sellele on võimalik võtta vastu Eesti territooriumi jaoks pakutavat Viasat Eesti AS paketti.
DVB-T (Digital Video Broadcast – Terrestrial 'Digitaalne Videosaade – Maapealne') on tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks maapealsete saatjate ("mastide") võrgustiku kaudu, sarnaselt seni edastatavale analoogtelevisiooni signaalile ning samades sagedusalades. DVB-T pole ühilduv kaabeltelevisioonivõrkudes kasutatava DVB-C standardiga: kuigi sageduskanalid on samad, on teised edastusparameetrid erinevad.
DVB-C (Digital Video Broadcast – Cable 'Digitaalne Video Ringhääling – Kaablis') on tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks koaksiaalkaabelvõrgu kaudu, sarnaselt seal seni edastatavale analoogtelevisiooni signaalile ning samades sagedusalades. DVB-C standard on kasutusel kogu Euroopas, sealhulgas ka Eestis. Ameerika mandril on samaks tarbeks kasutusel teised standardid (näiteks Clear QAM), mis pole ühilduvad DVB-C-ga. Samuti pole DVB-C ühilduv DVB-T-ga: ehkki sageduskanalid on mõlemal samad, on modulatsioon erinev. DVB-C kasutab sama modulatsiooni ja sagedusvahemikke, mis andmesideks mõeldud standard EuroDOCSIS.
DVB-C olulisteks eelisteks analoogtelevisiooni ees on samas sagedusalas kuni 15 korda suurema programmide arvu edastamise võimalus ühtse paketina, mida nimetatakse multipleksiks (mux), analoogtelevisioonile omaste häirete puudumine (kordused, "lumesadu" jne) ning krüpteeritud programmide edastamise võimalus. Lisaks saab DVB-C multipleksides koos teleprogrammidega edastada ka raadioprogramme. Võrreldes DVB-T-ga kasutab DVB-C sageduskanalit efektiivsemalt, võimaldades samas sagedusvahemikus suurema arvu programmide - või viimaste kõrgema kvaliteediga - edastamist. Samas on DVB-C hulga vähem häirekindel, mistõttu ei sobigi kasutamiseks raadioeetris. Eestis kasutavad DVB-C standardit Starman, Elion (vaid üksikutes uuemates elamupiirkondades), STV ning Telset. Enamik nendel edastatavaid programme on krüpteeritud ning avanevad vaid teenusega liitumisel võimaldatud kiipkaardi abil.
DVB-S & DVB-S2
DVB-S (Digital Video Broadcasting - Satellite) on satelliitidel kasutatav digitaaltelevisiooni standard.
DVB-S2 on DVB-S edasiarendus, mis kinnitati märtsis 2005. Väljatöötajate sõnul on DVB-S2 talitlusvõime ligi 30% parem, kui DVB-S standardil. DVB-S2 standardit kasutatakse täna HDTV ülekandmiseks.
Eestis regulaarsaateid selle standardiga ei edastata. DVB-S signaale on võimalik välja saata kasutades satelliidi maajaamu Eesti Televisioonis, Filmimees OÜ-s ja Levira AS liikuvat maajaama. Lisaks sellele on võimalik võtta vastu Eesti territooriumi jaoks pakutavat Viasat Eesti AS paketti.
| olavsu1 28. mai 2011, kl 20.46 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 2,651 |
| Sc 28. mai 2011, kl 22.39 |
| olavsu1 29. mai 2011, kl 00.10 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 2,651 |
| Sc 29. mai 2011, kl 02.42 |
Teise andmesilt on tuultega lendu läinud. Tundub otsefookusantenni pea olema ja muu jutt sama, mis eelmisegi kohta.
Ära pole mõtet visata, keegi tahaks neid odava raha eest kindlasti omale.
Teemaalgatajale ka juttu: küsi üürileandja käest, kuhu antenn suunatud. Kui 4,8E ehk endine Sirius/praegune Astra4, siis vajad Viasati vaatajakaarti, nende heakskiidetud satituunerit ja lepingut teenuse tarbimiseks. Kui antenn on mujale suunatud või Sa ei taha lepingut sõlmida, siis sobib suvaline satituuner, millega näed vabu kanaleid. Analoogtuuneriga pole midagi teha, va saksa kanalite vaatamiseks Astra 19E positsioonilt, aga samad kanalid on seal ka digitaalselt. Odavamad satituunerid maksab alates 40 - 50 EUR. Kui huvi taevakanalite suhtes suurem, tasuks võtta selline, millel HDMI-väljund ja toetab DVB-S2 MPEG4 formaati, näed sellega rohkem kanaleid.
Ära pole mõtet visata, keegi tahaks neid odava raha eest kindlasti omale.
Teemaalgatajale ka juttu: küsi üürileandja käest, kuhu antenn suunatud. Kui 4,8E ehk endine Sirius/praegune Astra4, siis vajad Viasati vaatajakaarti, nende heakskiidetud satituunerit ja lepingut teenuse tarbimiseks. Kui antenn on mujale suunatud või Sa ei taha lepingut sõlmida, siis sobib suvaline satituuner, millega näed vabu kanaleid. Analoogtuuneriga pole midagi teha, va saksa kanalite vaatamiseks Astra 19E positsioonilt, aga samad kanalid on seal ka digitaalselt. Odavamad satituunerid maksab alates 40 - 50 EUR. Kui huvi taevakanalite suhtes suurem, tasuks võtta selline, millel HDMI-väljund ja toetab DVB-S2 MPEG4 formaati, näed sellega rohkem kanaleid.
Lisa postitus