tüüpiline hateri jutt... :D kas tegin su mulli katki, et hakkasid sappi pritsima?

Teemaalgataja Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Miks minu teema selliseks jamaks arendatud??
> Ma
> ju kirjutasin, et Linux on välistatud ja mänge ma
> ei mängi ei kodus ega ammugi mitte kontoris!!

*
http://windows.microsoft.com/et-ee/windows7/installing-and-reinstalling-windows-7

arvutinohkar Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> paari tunni pärast = paari tunni pärast, ehk praeg
> u. ma vaatan, et teil on siin kombeks kõigi linuxi
> kritiseerijate mõistuses ja arvutioskustes kaheld
> a. mis ei tundu eriti kena. oma arvutioskuste koht
> a ütlen seda, et sain selle võrkari ju 100 prossa
> tööle.
>
> distro on värskeim 32-bitine lxle (l
> ubuntulaadne). võrkar on tp-link tl-wn725n. milleg
> a lxle ei osand mitte muffigi peale hakata. esimen
> e käsk terminalis oli 'lsusb'. edasi siis ülejäänu
> d 10:
>
> 1. sudo apt-get install build-essenti
> al linux-headers-generic git
>
> 2. mkdir ~/RTL
> 8188EU
>
> 3. cd ~/RTL8188EU
>
> 4. git clon
> e git://github.com/liwei/rpi-rtl8188eu.git
>
>
> 5. cd ~/RTL8288EU/rpi-rtl8188eu
>
> 6. make
>
>
> 7. sudo make install
>
> 8. sudo depmod -a
>
>
> 9. sudo update-initramfs -u
>
> 10. sudo
> modprobe 8188eu
>
> siis restart ja wifi võrgu
> seadistamine.
>
> kas keegi väidab, et oleks k
> õvasti lihtsamalt saanud? et tegelt oleks linux pi
> danud ise mu võrkari ära tundma (mis sellest, et t
> ootja pole sellele linuksi draivereid teinud) ja m
> a olen ise loll?
>
> kahtlen selles.


Ubuntu oleks tundnudki, :D
Ja mis sulle ikkagi ei meeldinud?Et pidid driver'i installima?Windooza all pidid ju samuti.
Oleks veel, et ndiswrapper'iga mõnd windooza-driver'it vaja mudida olnud ...
Üks restart ei meeldinud?
Äkki loeme kokku, mitu restarti vajab windooza paigaldamine, :))))
Ei meeldi, et pidid korra kuuglit kasutama ja vaatama, kuidas su kastraat-buntul driver'i install käib?
Kole jah, aga palju sa netis kolama pead, et windooza progesid alla sikutada?Selles sa probleemi ei näe ...
Et linux on teistsugune kui windooza?
On jah.
Sündisid kohe windoozat oskama või oli äkki miskit õppida vaja?
Aga linuxi puhul eeldad miskipärast, et tead-oskad kohe ja kõike lambist.Ja kui kohe midagi ei oska, siis on linux paha.

jaburasse teemasse veel nati juurde:)
minul hämming iga kord kui miskit võõrast win7 masinat klopsin
täna:
win7 kaks kasutajat
1)Admin õigustega ja 2)ilma admin õigusteta konto

2 konto all näitab et installitud ja startup kaks minule võõrast programmi- samas ei tohiks olla paigaldamise õigusi
eemaldamise üritamisel kurdab puuduvate õiguste üle aga samas ei paku ka admin õigustega kasutajat kasutada:)
kõige toredam on see et 1 kasutaja all ei näita neid programme aga registris on sodi sees ja folder progede kohas olemas
paras supp:)
eemaldasin 2 ja tegin uue asemele

googeldades 'rtl8188eu ubuntu driver' ei jää küll muljet, et ubuntu seda kaarti ise ära tunneks. igavene nutt ja hala hoopis, kuidas seda kaarti tööle saada. :D tavakasutaja jääks ilmselt näppu imema. ja see ei näita linukseid just eriti kasutajasõbralikust küljest.

aga ubuntut ma tolle läpaka peale küll installima ei hakka, et 100 prossa kindlus selles küsimuses kätte saada. see läpakas on nimelt 10 aastat vana ja non-pae protsessoriga.

windowsi draiverid downloaditakse, mitte ei kompileerita, nagu pingviiniliste maailmas kombeks... :D

arvutinohkar Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> windowsi draiverid downloaditakse, mitte ei kompil
> eerita, nagu pingviiniliste maailmas kombeks... :D


Pingviinilistemaailmas on kombeks, et driver'id on juba kernelis olemas, et midagi pole vaja downloadida ...
v.a. mõned tootjad (ntx cisco), kes lihtsalt linuxit ignoreerib, :D
Aga kui ka ei ole, siis leitakse ikka lahendus; erinevalt windooza-maailmast, kus sa ntx uuemale masinale XP-d peale panna ei saa, sest driver'eid ei ole ja kompileerida kah ei saa.

Arvutinohkar, Ubuntu ja Lubuntu on siiski erinevad ja selle pärast tulebki alati täpselt kirja panna, millise distroga tegu, milline versioon ja töölaud. Lubuntu all ei hakka paljud asjad niisama lihtsalt tööle, isegi klaviatuuri keelevahetuse lubamiseks tuleb failisüsteemi kood lisada. Kuid see ei tähenda, et samad probleemid mis on Lubuntuga, on ka teiste distrodega. See ongi tüüpiline Windowsi kasutajate tunnus, et kõik on üks ja ainus linux, ilma erinevusteta.
Aga kui nendest käskudest rääkida, siis oleks saanud ka vähemaga hakkama. Näiteks:
mkdir ~/RTL8188EU && cd ~/RTL8188EU

Hmm.
Juba see mingi käskude, käsuridade, distrote jms asjanduste kasutusvajadus ajab mind hulluks.

Kus kohas te neid igasuguseid käske omal hoiate, et vajadusel oleks võtta? Peas? Kaustikus?

Ja kui palju neid igasuguseid üldse on?

Kui inimene arvab, et Linux või Ubuntu või misiganes nad kõik on, ei ole kasutajasõbralik ja talle see ei meeldi, siis ei saa teda ainuüksi selle pärast ju lolliks pidada või vihata.

Väga imelik suhtumine.

Keegi ei vihka arvutinohkarit. Vaidlus on tekkinud sellest, et tüüpilise Windowsi kasutajana on kõik distrod tema jaoks ühesugused ja kuna tal tekkisid Lubuntuga probleemid, siis püüab ta siin Linuxiga kõiki hirmutada. Tegelikult tundub mulle tema postitusi lugedes, et ta ei ole mitte kunagi ei Lubuntut ega ka mitte ühtegi teist distrod kasutanud, postitused on kirjutatud google abil leitud probleemide põhjal ning sealt pakutud lahendustest.

PS! Ubuntu ja Linux Minti puhul saab hakkama ka ilma terminalita, ehk käskudeta, ainult graafilise liidese abil, nagu Windowsi all. Kui siiski tekkib soov kasutada Terminali, siis kõik vajalikud käsud on internetis olemas.

No milleks uuemale arvutile Windows XP? Nagu Tallinna auklikel tänavatel vormel-1 masinaga ringi kihutada.

Kuidas Ubuntu graafilise liidese abil näiteks draiveri kompileerimine käib, kui vajadus peaks tekkima? Või tuleb ikka terminal üles otsida?

Ubuntu all on WiFi tööks vajalikud draiverid juba olemas ning draivereid kompileerima ei pea. Synaptic alt võib installida wifi-radar'i, mis otsib WiFi ühendusi ning soovi korral võib iga arvutikasutaja luua oma kasutajatunnusega netiühenduse. Kui on soov paigaldada Ubuntule Windowsi all töötavaid WiFi draivereid, siis selleks kasutatakse graafilise liidesega ndisgtk nimelist programmi.
Draiverite kompileerimine on siiski pigem edasijõudnud Ubuntu kasutajate hobi, mitte vajadus. Ka mina kompileerin AMD graafikadraiverid terminaliaknas käskudega, kuigi saaksin draiverid ka Synaptic alt või Lisadraiverid alt paigaldada.

to Jakir Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> No milleks uuemale arvutile Windows XP? Nagu Talli
> nna auklikel tänavatel vormel-1 masinaga ringi kih
> utada.


Aga et kasutada E-MU helikaarte ntx.
Normaalsed Win7 driver'id tulid E-MU 0404PCIe-le välja alles eelmine aasta.

Lihtne Inimene Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Hmm.
> Juba see mingi käskude, käsuridade, distro
> te jms asjanduste kasutusvajadus ajab mind hulluks
> .
>
> Kus kohas te neid igasuguseid käske omal
> hoiate, et vajadusel oleks võtta? Peas? Kaustikus?
>
>
> Ja kui palju neid igasuguseid üldse on?
>
>
> Kui inimene arvab, et Linux või Ubuntu või mi
> siganes nad kõik on, ei ole kasutajasõbralik ja ta
> lle see ei meeldi, siis ei saa teda ainuüksi selle
> pärast ju lolliks pidada või vihata.
>
> Väga
> imelik suhtumine.


Lolliks saab pidada inimest, kes räägib asjast, milles midagi ei tea.

Copy/paste lehelt wiki.answers.com

"Ubuntu usually automatically detects and installs the appropriate drivers during install. Some drivers may be missing, however, so they must be manually downloaded from the manufacturer's website."

"Tavaliselt tuvastab ja installeerib Ubuntu sobivad draiverid automaatselt installi käigus. Osad draiverid võivad siiski puududa, nii et need tuleb käsitsi alla laadida tootja koduleheküljelt."

Ja mis siis, kui tootja ei olegi vaevunud varustama oma toodet Linuxi draiveritega? Siis see toode kas ei tööta Ubuntus üleüldse või õnnestub ehk midagi siiski kokku kompileerida. Niipalju su väitest, et draiverite kompileerimine ei ole Ubuntus vajadus. Vahel on ja vahel pole, olenevalt arvutis kasutusel olevast rauast. Näiteks googeldades "ubuntu missing drivers" saab umbes 4 150 000 tulemust. Pole see raua automaattuvastus Ubuntus nii päikeseline midagi.

Teinekord võiks rääkida ka Ubuntu 14st "puugist".

https://sites.google.com/site/easylinuxtipsproject/bugs

Huvitav, milliseid haruldasi draivereid vajab küll tavaline arvutikasutaja, kes peamiselt kasutab arvutit Facebookis suhtlemiseks, vahel Skypes mõni videokõne, netipank, uudised ja e-mail?
Loomulikult võib leida tööks vajalikke spetsifiilisi programme ja draivereid, mis Ubuntu all automaatselt ei tööta, kuid tavakasutaja ei paigalda neid draivereid, programme ka Windowsile. Kuid isegi siis kui mõni programm, sõltuvus tuleb netist lisaks alla laadida, ei tähenda see tingimata seda, et peab kasutama Terminali käskusid. Kui alla laadimiseks valida .deb fail, siis seda installitakse Ubuntu all nagu Windowsi all .exe faili. Kui arvutil on parim enne möödas ja tema õige koht on juba muuseumis, siis tuleb valida sellisele arvutile Ubuntust sobilikum süsteem, näiteks Elive, või siis osta uus arvuti. Kuigi ma kahtlen, et selliste muuseumieksponaatide peal Windows 7'gi tööle hakkab, pigem hakkab mõni distro tööle.
Tegelikult õpib terminali kasutamise väga kiiresti selgeks ja käsurida on palju mugavam kui graafiline liides. Kui ei soovi kõiki käske pähe õppida, siis võib ju kasutada copy-paste meetodit. On olemas selline asjalik proge nagu Ubuntuone, mis laadib kõik vajalikud failid automaatselt netti üles ning samas on ubuntuone kaust olemas ka arvutis. Vajalikud käsud võib salvestada ubuntuone kausta ja vajadusel sealt siis terminali asetada, kuigi programmide paigaldamise ja eemaldamise käsk peaks küll igale meelde jääma. Loomulikult võib ka teisi olulisi faile selle proge abil pilve laadida ja kui juhtub arvuti katki minema või tuleb süsteem uuesti paigaldada, siis on failid kõik kenasti alles. Tasuta on 5GB, 10$ saab ruumi juurde osta.
Ubuntu 14'st räägime peale 17. aprilli 2014.

14st nagu neljateistkümnest, lollike... :D

Ja mis number siis mul Ubuntu järele kirjutatud on, targake?:-))

Ubuntu neljateistkümnest puugist, mitte Ubuntu 14 puugist, idioot! Ubuntu neliteist puuki. Kas jõudis kohale?

Jõudis kohale-kasutad inglise keelse teksti tõlkimiseks googlet.
Nali naljaks, sellel lingil kirjutatakse, et mõned arvutid ei käivitu peale Ubuntu paigaldamist ning on välja pakutud võimalikud põhjused ning lahendused.
1.Ma kirjutasin juba eespool, et väga vanadel arvutitel võib esineda probleeme Ubuntu paigaldamisel.
2.Windowsi kohta käivaid probleeme ning lahendusi võib netist hulgim leida. Kas hakkame nüüd üksteise võidu otsima saite Windowsi ja ubuntu probleemide kohta ning linke siia paneme?
Kui tahad nii väga Ubuntust rääkida, siis pane süsteem arvutisse ja räägime sellest. Ei ole ju võimalik mingit normaalset arutelu pidada kui sinu kogemused piirduvad ainult netist lugemisega ja kui oled leidnud mingi probleemi, siis tormad hõisates siia--vaadake kui paha see ubuntu ikka on.

oli patsiga poiste slängis "puuk" juba 20 aastat tagasi, muideks. Google Translate'i võid sisse soolata.

Miks sa Ubuntus ei võiks oma E-MU soundikat kasutada?

Tean slängi puuk, mis tähendab süsteemiga kaasas olevaid programme, mida on võimatu või raske eemaldada kuna see võib kahjustada süsteemi tööd. Ubuntu all, erinevalt Windowsist, puuke ei ole. Sellel lingil oli juttu tekstiredaktorist gedit, mis sarnaneb WordPad'le. See milline tekstiredaktor Ubuntul vaikimisi on, oleneb töölauast ja alati ei pruugi selleks olla gedit. Ubuntu on võimalik muuta koodide ja scriptide abil täpselt selliseks nagu parajasti soov on-selleks peab küll üle keskmise Linuxi tundja olema, aga kes soovib õppida, sel igav ei hakka. Kuid algaja jaoks ei tohiks ka programmide vahetamine probleeme tekitada, sest tarkvarakeskuses on ühe otstarbelisi programme palju-kui ikka näiteks Thunderbird ei meeldi võib Evolution'i või mõne muu meiliprogrammi paigaldada ja alla laadimiseks ei pea programmi internetti otsima minema.

tähenduses "arvuti programmiviga". Sellel lingil oli juttu Ubuntu neljateistkümnest tõsisemast programmi- või lausa süsteemiveast ja sellest, kuidas neid vigu parandada. Suur osa neist eeldas jällegi terminalis tegutsemist, mille järele sinu jutu järgi Ubuntus ju mingit vajadust polegi. Ja üldse hakkab mulle tunduma, et räägin mina aiast, siis sina aiaaugust. Vaevalt, et sa loll oled, aga sa hämad meelega koledal kombel. Ja üldse, arvesse võttes, et PC-kasutajatest jooksutab Ubuntut vaid protsendi murdosa, on Arvutiabis Ubuntu jutud kuidagi ebaproportsionaalselt üle esindatud, nagu anaali teema Teki all.

to Puuk, kui igat süsteemitõrget hakata nimetama puugiks, siis sel juhul on neid "puuke" Windowsil tunduvalt rohkem kui Ubuntul. Mitte ükski süsteem ei ole täiesti veatu, ka Windowsil laaditakse pidevalt alla uuendusi, mis ongi vigade parandamine.
Kuna Ubuntu pakub sulle nii palju huvi, siis too välja ükshaavaal süsteemi vead ja mina pakun omapoolse lahenduse. Linuxis on probleemi lahendamiseks alati mitu võimalust. Teksiredaktorist gedit kirjutasin juba eespool.
Praegu on nii, et sa loed internetis mingist probleemist, kuid ei tea mida enne probleemi tekkimist süsteemiga tehti. Ma teen Backbox'ga, mis kuulub samuti ubuntulaste perekonda, pidevalt eksperimente. 10 eksperimendist 9 lõppeb tõrkega süsteemi töös, kuid selles ei saa süüdistada süsteemi, viga oli minu poolt lisatud koodis võis scriptis, mis ei osutunud süsteemi jaoks sobilikuks. Mitte kordagi ei ole tekkinud mul Ubuntu süsteemis tõrkeid, kasutades teda niinimetatud tavakasutajana-paigaldades, eemaldades programme, surfates netis, kasutades ID-kaardi, suheldes Skypega.... Ei ole õnnestunud ka mitte ühtegi viirust saada, kuigi ei kasuta viirustõrjet. Hüpikakendega ei ole ka probleeme olnud.

linux ja wifi unustage ära. see on ikka veel alpha tasemel. ma ei ole ühtegi linuxit leidnud mis rahuldaval tasemel paneks tööle järgnevad asjad
Asus WL-107G, Trendnet TEW648UB, Antheros AR5005.

riistvara tootjad näevad kurja vaeva, et see jääkski alpha tasemele.

traatidega ühendused on kordades paremad.

to olevsu1
no ikka leidsid lolli killu:)

kasutan elioni wifi Thomson TG789vn
läppari wifi Intel PRO/Wireless 4965
50/10Mbit/s alla/üles
Deluge torrenti otsas karupeetäis kliente ja seda elioni üles/alla max kiirusel üle WIFI isegi mitu päeva järjest
masinaks on vana Core2 5600RPM kettaga:)

Mina kasutan ka aeg-ajalt WiFit ja ei ole nagu erilisi probleeme tekkinud.
Minu meelest on Ubuntu ja Minti kõige suuremaks probleemiks AMD Catalyst draiverite kokkusobivus süsteemiga. Nii süsteemi kui draivereid uuendatakse pidevalt ja siis tekkib jälle vahetevahel hetk kus AMD draiverid ei taha tööle hakata. Samas ei ole OpenSuse all AMD draiverite paigaldamisega mitte kunagi probleeme olnud. Kui see teema puudutab ainult neid, kel AMD graafikakaardiga arvuti.