Kus hoida oma isiklikke asju, pilves või välisel kõvakettal? Hakkasin just kõvaketta ostmise mõtteid mõtlema, kui keegi rääkis failide pilves hoidmisest.
On see turvaline? Mul oleks infot ca 50 gb, kas keegi nii suurt ruumi pakub? On see tasuline või tasuta?
Ja millist pakkujat, kohta eelistada, neid on ju palju?
Dropbox on vist üks, Googli drive?

http://forte.delfi.ee/news/tarkvara/kasulik-teada-teenused-neile-kes-tahavad-faile-pilves-hoida-aga-mitte-maksta.d?id=68942545

Pilveteenuseid on palju, tingimused on erinevad ja raske on soovitada. Pead googeldama ja valima omale kõige sobivama. Ise olen proovinud Ubuntuonet (see ei tööta enam), Dropboxi ja Yandex Diski. Yandex pakub nendest kõige rohkem vaba ruumi, algatuseks 10 GB, kui tood kasutajad juurde, siis saad ka tasuta pilveruumi juurde. Sama süsteem kehtib ka Dropboxil, kuid seal saab max. juurde ainult kuni 16 GB tasuta ruumi. files.mail.ru pakkus vist 100 GB ruumi, kuid seal tuli vähemalt iga 30 päeva tagant mõni fail üles laadida. Raha eest saab muidugi ruumi juurde osta, kuid siis on vist mõtekam juba väline kõvaketas osta. Pilve eelis on see, et oma failidele pääseb ligi igast arvutist.
Pead ise otsustama:-)

Kõige parem on kasutada mõlemat, hoida tagavarakoopiaid nii pilves kui välisel kõvakettal. 50 GB ei paku tasuta vist keegi, aga võib ju teha mitu kontot ja erinevatesse kohtadesse. Ise hoian oma asju Google Drive'is (mitmel erineval kontol), OneDrive'is, Yandexis, Box.com-is ja Copy.com-is. Algul hoidsin Dropboxis, aga seal sai vaba ruum väga ruttu otsa. Probleeme pole siiani olnud neist ühegagi.
Loomulikult on mul oma asjadest koopiad ka välisel kettal.

pilves hoia ainult neid asju mille vaenlasele lekkimine ja ärakadumine ei ole probleem.

Kui vaenlane tahab mingeid andmeid kätte saada, siis saab ta need kätte ka arvutist üle interneti või e-maili serverist. Delikaatsed või eriti salajased andmed krüpteeritakse ja peale seda ei ole vahet kus nad asuvad.

Pilves hoidmine on turvalisem seepärast, et su failid jäävad alles ka tulekahju või varguse korral, samuti võivad välised kõvakettad rikki minna. Nagu kirjutasin, parim variant on kasutada mõlemat. Muidugi juhul, kui sa ei taha hoiustada lapspornot või midagi muud eriti valgustkartvat.

oleneb valik ka sellest, milliseid faile kavatsed hoidma hakata. Kui need on failid, mida säilitad kui ARHIIVI, ilma, et iga päev neid muutmas käid, siis võid samahästi teha ka 10 - 11 DVD Data ketast. Kui ühega midagi juhtub, jäävad ülejäänud plaadid alles. Kui aga väline kõvaketas läheb rikki, siis on KÕIK kadunud (juhul kui andmeid enam taastada pole kettalt võimalik).

Oleneb, mida temaga teha tahad. Osta NAS (Võrguketas). Ühendad ruuteri külge, on 24/7 sees ja pääsed kõvakettal olevatele failidele igast samas võrgus olevas seadmest. Näiteks DLNA-toega teleriga saad kõvakettal asuvaid filme vaadata. Eks neil kõigil omad võimalused, minu enda omaga tõmban torrentiga filme - ei pea selleks eraldi arvutit kasutama. Saan ka FTP-ga igast suvalisest internetiga arvutist failidele ligi. Lisaks mobiilile rakendus, millega saan ka failidele ligi. Põhimõtteliselt tegu isikliku pilvega. Midagi sarnast saaksid ka Rasperry Pi-ga ise valmis teha. Isegi parema meediakeskuse.

------------------------------------------------------------------------
http://www.assolea.ee - Giid, tõlk ja soome keele õpetaja

Aga kui kodus on näiteks tulekahju, siis ju on see isiklik pilv koos seal olevate failidega ka läinud? Või ei ole?

tulekahju on vähemtõenäolisem kui Siga Elmar'i huviorbiiti sattumine, kellel haiglaslik huvi just sulle käkki keerata ja pilveparoolide häkkimiseks hunnik PS3 masinaid klastrisse ühendatud.

Nagu juba eespool kirjutasin, eriti salajased andmed krüpteeritakse ja seda saab väga lihtsalt ID-kaardi abiga teha. Krüpteerida saab ka kirjavahetuse Thunderbird+ID kaart.

ID-kaardiga saab andmeid krüpteerida? Mida sa suitsetad, galita?

Jah, saab küll ID-kaardiga andmeid krüpteerida. Kõik ametlikud kirjad, mis sisaldavad salajasi andmeid, edastatakse ID-kaardiga krüpteeritud kujul. ID-kaardiga krüpteeritud faili laiend on .cdoc
ID-kaardiga digiallkirjastatud, kuid krüpteerimata faili laiend on .ddoc