tasuta openoffice ei tohigi M$ Office dokumente avada. kui avab siis see on piraatlus.
See Larry, kes SUN'i ära ostis, tegi vastavad pluginad tasuliseks, mis panevad openoffice M$ office filedega ühilduma. kuskil oli see niimoodi kirjas. Võibolla ma mäletan valesti



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Mõhk Metsavana 09.11.2014 00.39.

OpenOffice oli mul kasutusel umbes paar aastat tagasi, siis kui ta Linux Minti default Office programmiks oli. Sel ajal igatahes avas. Praegu on LibreOffice default Office programmiks ja avan sellega M$ Office dokumente, kuid OpenOffice on repositooriumis olemas ja paigaldatav.

Kuid mul on M$ Office dokumendid arvutis olemas ja kui huvi suur, siis võin ka OpenOffice repositooriumist paigalda ja proovida mõnda neist dokumentidest avada.

Avas jah, nii et keerulisemate dokumentide paigutus oli .....

Iroonia kuubis.

http://toolbar.netcraft.com/site_report?url=www.delfi.ee

m$-kummardajatel ongi lauaarvuti mängumasin ainus argument. Seda seniks kuni Gabe tuleb ja lööb SteamOS kuvaldaga platsi puhtaks.

SteamOS is a Debian Linux kernel-based operating system in development by Valve Corporation

lulzSec Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Iroonia kuubis.
>
> http://toolbar.netcraft.com
> /site_report?url=www.delfi.ee
>
> m$-kummardaja
> tel ongi lauaarvuti mängumasin ainus argument. Sed
> a seniks kuni Gabe tuleb ja lööb SteamOS kuvaldaga
> platsi puhtaks.

Ehh, meenutab mind ennast >7 aastat tagasi. Olin kah selline wannabe, kes top500 linke igale poole toppis ja linuxit kui ülivõimast ja ainuõiget asja promos. Kuni kohale jõudis, et kui ise Linuxile asju progerda ei oska siis pole mõtet aega raisata. Kasutan op-süsteeme, millele suvatsetakse soovitud tarkvara soovitud headuses teha ja veel lihtsasti kättesaadavaks ka veel.

Ma ei ole eriline mängur. Mänge on masinas aint üks, kuid DAW'e on rohkem kui üks.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Mõhk Metsavana 09.11.2014 01.13.

Mõhk, kas Windows XP sul veel töötab või on masin juba zombiks tehtud? Võrguliiklusel hoiad ikka silma peal?

xp msin on olemas kasutust leiab harva. traadihai jutujärgi järgi on kõik normaalne.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Mõhk Metsavana 09.11.2014 09.52.

keegi tark ja pädev inimene paneks siia võrdluse, mida saab WIN8 masinaga teha seda, mida ei saa WIN XP masinaga ? konkreetselt toimingud/programmid/vms ja milleks neid vaja on. ei leia netist mitte ühtegi põhjalikku XP vs WIN8 või XP vs WIN7 võrdlust.

Vaatame asja täiesti tavalise arvutikasutaja mätta otsast, kelle arvuti kasutamine piirdub e-mailide saatmise ja lugemisega, uudiste lugemisega, kommentaariumis ja foorumites kommenteerimine, youtube videod, Facebook, Skype, netipank. Kõik selle saab tehtud Estobuntuga, tarkvara eest sentigi maksmata.
Estobuntu default postiprogramm on Thunderbird, mis tuleb ainult ära sedadistada-peale seda saab meile saata, vastu võtta ja digiallkirjastada.
Default brauseriks on Firefox, kuid repositooriumis on Chromium, Midori.....ja kui neist ei piisa, siis saab netist alla laadida Opera, mille paigaldamine käib enam-vähem sama moodi kui Windowsis .exe failide paigaldamine, ainult paigaldusaken on teistsugune.
Youtube videode alla laadimiseks lähevad Firefoxile need samad lisad, mis Windowsi allgi. Failide alla laadimiseks on väga hea lisa DownThemAll.
Skype on Estobuntul olemas, midagi paigaldama ei pea.
Netipanga jaoks on ID-kaardilugeja tarkvara olemas, paigaldama ei pea, ja see töötab nii Firefoxi kui Chromium brauseriga.
Kui vaja kasutada mingit programmi, mida Linuxi jaoks ei ole loodud ja mis töötab ainult Windowsis, siis selleks on Win. .exe programm laaditakse arvutisse, ning avatakse Win'ga. Ise kasutan nii MetaTrader't ja kõik töötab.
Dokumendi koostamiseks on Libreoffise, mis ka avab kõik dokumentide formaadid, PDF faili lugeja on olemas.
Linuxi ja Windowsi kõige suurem erinevus on failisüsteemis ja registris. Linuxil ei ole sellist registrit, nagu seda on Windowsil, kuid enamus "koduperenaisi" ei kavatesegi hakata midagi registris muutma või failisüsteemi koode lisama. See erinevus võib kõige rohkem häirida arvutifriike. Koduperenaist huvitab süsteemi turvalisus ja siin teeb Linux Windowsile pika puuga ära. Erinevad Linuxid kasutavad erinevaid pakette ja viiruste kirjutamine Linuxile ei tasu end eriti ära, see pärast on ka viiruseid vähe.
Need kel on vaja mingit välist helikaarti või midagi sellist, mida tõesti Linuxiga teha ei saa, eks need siis valivad Windowsi ja Maci vahel. Kui üks arvutikasutaja sajatuhandest soovib välist helikaardi kasutada, siis selle pärast ei pea kõik ülejäänud hakkama Windowsi kasutama.

Mõhk, ja nüüd küsimus sulle-mida tavaline arvutikasutaja peaks Linuxile juurde progema?

üks minu linux masin kasutab PCI-E x4 asuse lisa helikaarti
http://www.xbitlabs.com/images/mainboards/asus-p5e/supremefxii.jpg

audiofeilide jaoks on see muidugi juust!

Aga palun, muudkui loe:

http://en.wikipedia.org/wiki/Features_new_to_Windows_8

http://en.wikipedia.org/wiki/Features_new_to_Windows_7

et selle pildi järgi ei õnnestunud helikaardi marki tuvastada, jääme vastuse võlgu, kas juust või mittejuust... aga tõenäoliselt parem ikka kui realteki hd audio...

to: 09. november 2014, kl 16.54

seal ei ole vastust minu küsimusele.
ainus mis enam-vähem minu küsimuse vastuse alla sobib on
"support for additional file formats"
aga selle kohta pole ka midagi kirjutatud, et millised need "additional file formats" siis on, mida XP-s kasutada ei saa.

galita Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Väliseid helikaarte kasutatakse harva, aga kel vaj
> a, eks see peab selliste asjadega arvestama. Ise k
> üll ei tunne, et vajaksin oma läpakale veel välist
> helikaarti. Linuxeid on sadasid ja ka muusika töö
> tlemiseks on distro loodud, võibolla sel on mingid
> spetsiaalsed draivud kaasa pandud.
> Manjaro an
> nab kirjade järgi juba paigaldamise ajal draiverit
> e valiku ette ja soovitud draiverid saab koos süst
> eemiga paika. Mõtlesin proovida, kuidas AMD graafi
> kadraiverid töötavad Manjaro'ga. Kuid Manjaro põhi
> neb Arch Linuxil ja ID-kaardi tarkvara paigaldamis
> ega võib jändamist tulla kui temast default süstee
> m teha. Ma ei ole varem Arch Linuxiga kokku puutun
> ud, aga käsuks peaks pacman olema kui ma ei eksi.


Ei ole Manjaro all mingit jandamist ID-kaardi tarkvaraga - AUR'ides kõik olemas.Mis tähendab seda, et olemas loomulikult ka Arch'is.
Käsurida pacman või yaourt(AUR'idest installimisel), Manjaro Openbox soovitab oktopi't.
Ntx sudo pacman -S programminimi või yaourt -S programminimi.

Driveritega on Manjaro all isegi parem kui buntuliste poolel. Ntx 14.04 baasil tehtud buntud-mindid on minu E-MU 0404 helikaardi toe taas kaotanud ...
Manjaro saab isegi live-cd aru, millega tegemist.Sama lugu ka inteli graafikadriveritega.

to TurTur

kui kasutad 64bit XP SP3 siis ei ole miskit huvitavat ja uudset win7 või win8 all

et vanad asjad win7 ja 8 ei tööta on juba teada
vanu xp aegseid printereid on kõvasti vähemaks jäänud

Jakir, ma ei ole Arch Linuxiga üldse tuttav ega ka mõne teise samasse suguvõsasse kuuluva distroga.
Kas AUR on sama, mis Ubuntul repositoorium?
Kas sudo pacman -S on sama mis sudo apt-get install?
Netist lugesin ka, et Manjaro'ga töötavad paljud draiverid paremini kui Ubuntuga.

galita Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Jakir, ma ei ole Arch Linuxiga üldse tuttav ega ka
> mõne teise samasse suguvõsasse kuuluva distroga.
>
> Kas AUR on sama, mis Ubuntul repositoorium?

> > Kas sudo pacman -S on sama mis sudo apt-get inst
> all?
> Netist lugesin ka, et Manjaro'ga töötavad
> paljud draiverid paremini kui Ubuntuga.

AUR=Arch User Repository
Jah, pacman -S = apt-get install
Arch-Manjaro poolel on kribamist üldse vähem, :p
Aga vaata ise:
https://wiki.manjaro.org/index.php?title=Pacman_Overview

Tänan Jakir, sellest veebilehest on alustuseks abi. Täna ei hakka veel Manjarot paigaldama, kuid järgmise nädala jooksul üritan asja ette võtta.