Tegelikult ma väga ei pabistanud enne sünnitamist, võtsin asja nö vabalt. Ühel hommikul (7 paiku)käisin wc-s ja läksin siis tagasi voodisse, kui hakkasid kerged valud. Olin esimest korda rase ning ei kujutanud ette, millised need valud on (määratud tähtaeg oli nädala pärast). Mõtlesin, et kuinii valeühendus, kuid igaks sajaks juhuks märkisin ajad paberile. Elukaaslane läks tööle ning rääkisin tema ja oma emaga msn-is. Need kerged valuhood ajasid higile, seega käisin mitu korda duši all. Lõpuks otsustasime emaga, et lähen sünnitusmajja kontrolli. Mees tuli järgi, käisime veel vanemate kodust läbi, võtsin koti ja asusime Pelgulinna sünnitusmajja teele. Autos aga algasid tõelised valud. 11 paiku hommikul jõudsime sünnitusmaja ukse taha, ootasime veel, siis täitsime pabereid, vahetasin riided ja läksin "letti". KTG-rihmad tõmmati ümber ja avatust oli selleks ajaks 8 cm. Rihmad olid veel 11:30-ajal ümber, aga siis tundus, et ON AEG! Mees jooksis ruttu ämmaemanda järgi ja asi läks lahti. Uhkisin-ähkisin ja 12:35 oli imearmas beebi käes.
Ühesõnaga...NAGU LUPSTI käis mu esimene sünnitus :P. Õiged valud algasid alles veidi enne 11 hommikul ja 12:35 oli kõik läbi.