Tere!

Tekkis siuke küsimus, kas keegi on püstisesasendis sünnitanud või istudes toolil? Tahaks võrrelda, kas pikali on siis raskem ikka? Loogiliselt peaks ju ülevalt-alla kergem olema..

Kardan järgmist korda, mõtlen siin igast lollusi välja nüüd..

ma ei ole kunagi sünnitanud ning pole asjaga kursis, aga kuskilt uudistest või tervisesaadetest või kuskilt on läbi jooksnud, et on mingi sünnitustool olemas, mina sain igatahes nii aru, et saab istudes sünnitada küll

mina istusin sünnitus tooli peal ja tegelikult oli suht kerge sünnitada .
kuigi viimased kaks pressi tegin ma voodis ,sest ämmaks tahtis last ikka nii vastu võtta .
sellest oli hea ise istusin toolil ja mees sai mõnusalt selga maseerida ülevaltalla .
voodis olin ma algusel aga selg tegi hirmsat valu siis otsustasin ,et enne ma istun ja nii olgi kergem

Esimese lapse sünnitasin suht püsti: sellele nö kitsele toetudes. Kohe iseenesest tundus see endale kõige õigem asend, pikali ei kannatanud üldse olla. Väike õmblus tuli ikkagi teha, aga ämmaemand lasi lapsel üsna ise tulla ega ei õpetanud eriti, mida teha.

Teisel korral olid valud hästi väikesed ja väga ootamatult selgus, et juba kõik avanenud. Ämmaemand vaatas, et nüüd kõik valmis ja enam mind laualt kuhugi ei lasknud. Käskis omale silma sisse vaadata ja ütles, et kahe pressiga on sündinud. Läks küll kolm pressi, aga ikkagi oli tehtud nagu naksti. Nats jäi küll kripeldama, et esimesel korral oodati ära, kuni õige pressimise tunne peale tuleb, teisel korral pidin pressima lihtsalt kui valu tuleb. Oleks tahtnud rohkem püsti olla, aga ei teadnud ju, millal ma ämmaemandale siis oleksin pidanud oma püstisünnitamise soovist rääkima. Oma meelest läksin lauale lihtsalt avanemmist kontrollima. Aga selle-eest sai eriti ruttu asjaga ühele poole. Õmmelda oli vaja umbes sama palju, kui esimesel korral.

Kuula oma sisetunnet. Mulle meeldis ka valude ajal püsti olla ja ringi kõndida. Võib-olla sulle räägib sinu sisemine hääl midagi muud. Ole tubli ja ära pabista :)

...sünnitasin istudes,toetasin ennast mehe peale,kes istus minu selja taga ja nii me siis kahekesi pressisime,täitsa tore oli.Asendit soovitas ämmaemand.Teemaalgatajale aga:ära mõtle ennast lolliks,kõik läheb täpselt nii,nagu minema peab ja kohapeal on aega tunnetada,kuidas endal parem on.

see on nii kummaline....valud on naistel ikka ilmselt väga erinevad...ma ei kujuta ette valude ajal püsti seismist ja liikumist....see poleks mingil moel võimalik olnud!

mina mõtlesin ka et jalutan valude ajal ja sünnitan istudes vms. tegelikult tahtsin valudeajal vaid lamada ja sünnitasin poollamades voodil. proovisin ka käpuli, aga siis hakkas laps vales suunas laskuma ja ämmakas soovitas asendit vahetada

muidugi sünnib laps kiiremini,kui keha on püstises asendis
AGA katsu sa istuda või seista,kui on selline tune,nagu oleksid tuleriidal

Ära muretse, kuidas sünnitad, kui valud juba nii tugevad, siis teed ikka nii nagu sel hetkel tahad. Mina sünnitasin ka istudes, jube oli ikka, aga võib-olla niimoodi rohkem jõudu pressida, kui mees seljatagant toetab.

eks sel hetkel tunned kuidas olla tahad. mina tahtsin ühe sünnituse ajal palju päpukil ja kitsele toetada jne. teise ajal tahtsin istuda jällegi.

Kui on kiirnduseks nõel kätte löödud ja juhtmed küljes siis vist ei annagi püsti ega istudes sünnitada, igatahes liikuda oli väga raske, kuid ka pikali oli ebamugav, õnneks läks siiski kiirelt.

Gravitatsioon peaks püstiasendis kaasa aitama lapsele, et tal siis nagu lihtsam tulla, aga ega alati saa püsti olla ega tooli kasutada. Mul oli muidu tervis täitsa korras, aga tuli teha lahklihalõige, kuna lahkliha olla olnud liiga lai, nagu arst ütles. Sel juhul oli laual parem. Ja ega see laud ei ole alati nii ebamugav kui räägitakse. Rakvere haiglas olid sel laual sellised spets sangad või käepidemed, mis aitasid ikka päris palju.