Rääkige kuidas teil sünnitus algas?

no valud hakkasid õrnad mingil ajal

Nagu oleks köht lahti, selline talutav valu alguses. Arvasin, et oligi, aga hoopis tita tahtis välja tulla.Pärast läks minu valu rohkem selga,nii et aitaja pidi selga masseerima.

algas nii et mingi imelik nõks käis kõhust läbi ja teadsin et nüüd on see aeg käes. kott oli valmis pandud asjadega mida haiglasse tahtsin kaasa võtta. ja nii ma siis haiglasse läksingi ilma eriliste valudeta. haiglasse jõudes (45min hiljem) tundsin esimesi tugevaid valuhoogusid. 2,5 tunni pärast oli armas tütar sündinud.

teistmoodi olemine oli juba paar-kolm päeva enne ja siis tuli hommikuti limakorgi tükke ka
pool viis öösel hakkasid valud, siis kirjutasin nende vahesid üles ja vahepeal magasin. seitsme paiku ärkasime mehega. pakkisime ja sebisime umbes kümneni. vahed läksid kogu aeg väiksemaks. kümneks olidki umbes 4-5 min vahedega. üheteistkümneks olime haiglas (kusjuures sõidu ajal jäid vahed samapikaks) ja laps sündis pool kolm.
positiivne ja mõnus kogemus

Mul tuli eelmine päev lootekotti auk siise, nii vähemalt arst väitis. "Loksus üle väheke". Öösel hakkas kõht valutama ja tulid kõik veel ära, muud ei miskit. Kuskilt ei valutanud. Pesin nõud ära ja helistasin kiirabisse.

POSITIIVNE JA MÕNUS KOGEMUS!!!??? MÕNUS? Issand kui lahe, ma muudkui sünnitaks, ja sünnitaks ja sünnitaks! Lugege kõik Ülle Liivamäe raamatuid ja siis on sünnitus nagu üks sitalkäik lihtsalt! Ja kõik need, kellel valus on sünnituse ajal või kellel lihtsalt ebameeldiv on, tedake, et te olete väärakad ja ei kõlba üldse emaks. Mina olen küll nii lahe, sest ma olen osanud nii mõnusalt ja positiivselt sünnitada!

...tulid lihtsalt veed ära,"valud"hakkasid umbes tunni aja pärast,aga haiglasse läksin ikka kohe peale vee ära tulekut

mine p...se tõesti, loll oled.

mõtlesin seda esimest teed. loll l..m.

Inimesed on ju erinevad, mõnel on sünnitusest head kogemused, mõnel mitte. "t" paistab nende peale väga kuri olevat, kellel sünnitus lihtsalt möödus..ei tea küll miks?

ei ole kuri. rase olen ja viskas üle lihtsalt. sünnitusest peab saama ausalt rääkida. ja mitmes kohas siin foorumites niipea, kui keegi julgeb mainida, et pole nii tore ja lihtne midagi see asi, hakkab paar tegelast kohe halvustama, et a la ise loll ja süüdi, kui sünnitada ei oska. Need asjad päris nii ei käi. Kellel on hästi läinud, võiksid lihtsalt õnnelikud olla, et neil hästi läks ja teisi oma poistiivsete kogemuste põhjal innustada, siis oleks neist abi. Aga nii pole sellest kellelgi kasu, lihtsalt üks ebaadekvaatne eneseupitamine. Anonüümsel netifoorumil pole mõtet, kui siin ei saa ilma hinnangulaviini alla jäämata rääkida oma hirmudest ja kõhklustest. Enamik religioone leiab, et naine on sünnituseks valmis siis, kui ta annab endale aru, et juhtuda võib kõike. Siiamaani pole arstiteadus loodust veel seljatanud. Selle adumine annab sünnitusele hoopis sügavama tähenduse ja loob eelduse selleks, et kasvatada oma lapsi armastuses ja mõistmises, mitte võtta neid, kui oma aksessuaare.

aga kas paar päeva enne oli juba ka kuidagi teistmoodi olla? või algaski nii et järsku plaks tulid veed ära või hakkasid valud?

iga naine on isemoodi ja ia naise iga rasedus on isemoodi, samuti ka sünnitus, sünnitegevus. ei saa teha mingeid üldistusi. minul ühe lapsega oli klassikaline näide päev-kaks varem toimunud energiapuhangust, kus oleks võinud kodus suurpuhastuse teha, kaerajaani tantsida jne, - ühesõnaga pärast paari nädalat kehva enesetunnet (a la saaks juba vaevast lahti, tüdinud tülpinud, raske olla, palav, niisama niru jne) superolemine. Kõik see päädis varahommikuse torkimisega siit ja sealt, vajadusega kempsus käia, aga samas seal nagu ei olnudki mõttekas see istumine, ebamäärane torkimine muutus mingil ajal valuks, see omakorda korrapärasemaks, tihedamaks.
teise lapsega oli paljugi hoopis teisiti.
seevastu sugulasel ei olnudki õieti valusi, niipea kui ta juba pisutki midai tundis, pidi kähku haiglasse kihutama, et kodus ei peakú sünnitama...või veel hullem, kuskil tänaval.
valu on ikka loodusest määratud et jõuaks vajalikud ettevalmistused teha sünnituseks

Hommikust saadik oli kõht kivikõva, nagu oleks liivakott asemele pandud. Siis hakkas nats valutama õhtul, läksin dushi alla lõõgastuma ja seal tulid rohelised veed ära. Läks suht lühidalt - 7h. Aga no mõnna see kohe küll üldse polnud! SigaVALUS ikka.

kahjuks ei saanud loomulikku sünnituse algust tunda, kugi väga oleks tahtnud. minule pandi haiglas kiirendus, kuna oli palju üle läinud ja lootevett vähe. pool tundi peale kiirendust hakkasid valud, vahed olid 6 minutit, ja nii u 6 tunniga läksid valud sagedasemaks ja oligi laps käes.

t - teadmiseks et enne sünnitust võiks natuke mõnda raamatut lugeda, filmi vaadata vms.. muidu ongi olukord kus ei oska ise midagi teha. arvad küll, et kõik tuleb loomulikult aga ei. natuke tuleb ennast ikka ette valmistada, mingi sünnitusplaan läbi mõelda siis on lihtsam endal ka need valud üle elada!

Tütrekest sünnitama minnes läksid õhtul(23:00 paiku) jalad paiste ja tunne oli nagu oleksid puupakud all. Järgneva päeva hommikuks (10:20) oli tütreke käes.
Poissi kandes andis paar päeva enne sünnitust tunda ebatavaliselt kõrge vererõhk. Kui sünnitus möödas, siis vererõhk normaliseerus paari päevaga. Kell 22:30 haiglapoole sõit, laps sündis 02:08 öösel

minul siis algasid õrnad valud umbes 4 ajal öösel...kell 11 lõunal käisin dušši all ja valud jäid nõrgenaks. 13 ajal algasid uuesti valud, mis polnud aga nii tugevad et haiglasse olex pidanud minema.
õhtul 6 ajal otsustasin siiski kontrolli minna et mix ma nii kaua valutan. öeldi et ei hakka veel sünnitama aga nad võtavad mu jälgimisele ja et mees võib koju magama minna.
õnnex aga mees otsustas minukõrvale jääda, terve öö tegi nalja mulle ja lõbustas mind. kell 5.30 hommikul tundsin vajadust kakal käia aga miskit ei tulnud, siis aga tulid hirmsad valud , täpselt nagu kõht oleks kinni aga hullem tunduvalt...
kutsusin arsti vaatama...ja sain teada et lapse juuksed paistavad juba. pool tundi hiljem oli laps käes:D arvan et iga synnitus erinev ning iga inimene tunneb erinevalt end enne synnituse algust.
minA aga olen õnnelik et mul asi suhteliselt kergelt läks. ja tibuke on kah nii armas.:D meie pisike inglike....
laps kõhul-unustad valu:D vähemalt mina unustasin

ärkasin hommikul9.00ajal ülesse.tõusin voodist ja pükksi tuli limakork.see oli nagu veemoodi läbipaistev.teatsin,et jama ,jama minek on varsti.oleks võind veel kodus passida. Aga kuna esimene sünnitus oli siis egas ma teadnud kuna pea välla pistab ja läksime haigla....seal siis õiged valud algasid alles 12.00ja sündis 13,58.polnutki nii hull

Käsin varahommikul vetsus... läksin tagasi voodi... tundisn nagu mingi tilk oleks tulnud... mõtlesin, et imelik.. läksin tagasi vetsu ja poole tee peal jooksis juba vee rada järel...
läksin haigla... ootasin 3tundi siis hakkas selg valutama... sellest paar tundi hiljem hakkas kõht õrnalt valutama... ja veel umbes tunnike hiljem hakks pressima... ja veits hiljem pandigi mind juba lauale... ja siis läks veel mingi aeg (ajataju oli nagu kaudnud) aga kui laps käes oli... oli nii kerge ja hea olla...