olen mitu last sünnitanud tartus toomel ja iga kord tänan jumalat,et mehe kaasa võtsin.viimane kord röökis mees ämmaka kohale,kes viimasel hetkel lapsele käed alla sai,muidu oleks ta põrandal ka olnud.hetk ennem oli ämmakas öelnud,et teil läheb veel paar tundi aega,kuigi teadsin mis pressid on ,vaidles ta vastu ,sest emakas on ainult poole võrra avanenud.kuna kõik lapsed on poole pealt välja lausa visatud kommenteerivad alati,järelikult on teil selline soodumus.aga kui ma algul kohe mainin seda soodumust,siis see neile korda ei lähe.kindlalt võta kaasa,moraalseks toeks.naljakas lugu juhtus veel ühe lapsega.mina tunnen,et pressid käivad,arst aga arvab jälle,et teil läheb veel tunde ja saadab mu üle koridori pukki kontrolli.kuidagi valuhoogudega sai komberdatud ja pukki ronitud,kui arst röögib ruttu alla,pea juba paistab.ja kujutage siis ette seda traavi: mina hoian mingit lina ühe käega eest ja teisega tagant jalgevahel,et laps põrandale ei kukuks,mees toetab ühe kaenlaalt ja arst teiselt poolt.õnneks jõudsime ikka õigel ajal kohale.