Tere!

Sooviksin vastust neil, kes juba sünnitanud. Kui raske oli teie sünnitus, kui pikalt kogu rasedusest ja sünnitusest nn. toibusite?
Kuidas alguses uue ilmakodanikuga oli? Kerge? Raske?
Kas laps nuttis palju? Oli teil vastsündinu kürvalt piisavalt aega muude asjadega tegeleda või keerles põhiliselt aeg ja tegevus beebi ümber?

noo alguses võin kohe öelda,t mul on mitu last....esimese sünnitasin noorelt-olid rebendid ja isegi lõigati veidi ja hiljem kippusid õmblused lahti minema. Olin enne ikka väga sale ja raseduest toibusin kuskil kuuga...isegi figuur läks ruttu korda,kui mitte arvestada suuri rinde, sest piima oli palju. lapsega oli ikka tegemist palju,sest gaasid jms.röövis oma aja ja tundsin end ikka suht kurnatult.Õnneks magas ta öösel kenasti. Keskmiste lastega oli sünnitus lihtsam,sest nad olid väiksemad..aga suurem jama hakkas kodus,sest mõlemad olid allergilised ja surema osa päevast kulutasin nende rahustamisele ja suured nutuhood olid meil oi kui tavalised nii öösel kui päeval...väga rasked aastad....Viimase sünnitasin juba vanemana .Laps oli suur aga sünnitus oli väga kerge- ei rebendeid ega midagi. Ootamise ajal olin rahulik ja ka laps oli üsna rahulik. Mingit pikka toibumist ei olnud, kuidagi ruttu taastus kõik. Kuid kui aus olla ei saa ikka esimesel aastal eriti midagi lapse kõrvalt teha...või kui, siis une ajal ainult...sest alguses on lihtsalt sööta, mähkida, pesu pesta jms. palju- aga hiljem vajab laps rohkem tegelemist ja ei lase millegisse süveneda. Nii et aasta-poolteist ära väga suuri plaane tee. Mõtled lihtsalt sellele,et see on pisikese kasvatamise aeg ja küll ta siis lubab, kui suurem on , ka muuga tegeleda.

Minu tibu on nüüd kolme kuune ise olen 20.
Rasedus läks mul väga lihtsalt, ainus mis oli olid armid kõhul ning paisuv kõht.
Sünnitus oli ka väga lihtne, mitte ühtegi rebendit ega midagi.
Toibusin umbes kahe nädalaga, siis olid ka see aegajalt käiv emaka kokkutõmbe valud kadunud.
Kõht ma korda pole küll saanud, titepekk :S
Esimesed 2 nädalat olid raske lapsega ,sest ma ei saanud aru mid ata tahab ja mid ama tegema pean ( esimene kogemus väikese lapsega ) ning uneajad olid ka segamini, öösel oli iga 3 tunnitagant üleval .
Algul nuttis küll palju, gaasid olid...kuid need möödusid kahe kuuga ning ega siis eriti aega ei olnudki, kuid nüüd ta kolme kuune ja aega jätkub piisavalt...kui vaja kuskile minna siis laps kaasa ja minek , päeval laseb koristada ja süüa teha ka mul.
Kuid eks loomulikult põhi tegevus tiirle beebi ümber, tema ju praegu kõige tähtsam.

Raseduse ajal oli ikka kammajaad palju, sünnitus - noh 13 tundi sellest 2 tundi oli ikka oioioi, aga üldiselt järgmine päev meelest läinud, teist korda enam ei kardaks. Väikese beebiga - ohh ei taha enam - väga raske oli, mul oli veel sünnitusjärgne depressioon, meeletu väsimus, lapsel kohutavad gaasid, magada ei saanud ei päeval ega öösel, nutsin väga palju. Võtsin juurde rasedusega väga vähe, seega taastumine ei olnud küll probleem, paar õmblust mis olid paranesid kiiresti ja kõhtki kadus ruttu, kaks kuud hiljem olin saledam kui iial varem. Lapse kõrvalt midagi teha - no see oleneb ka lapsest, mul jooksid ikka kuulid kokku, aega ei ole ikka üldse enam, hiljem kui ta juba roomab ja vaikselt hakkab samme tegema, siis võiks ju loota, et hakkab kergem, aga ei siis vaata, et ta ei kukuks, 1-2 aastaselt ei lase ta sul ka eriti midagi teha, sest tema tahab kogu tähelepanu endale, lihtsalt ise oled õppinud asju paremini korraldama. Nagu ennemgi öeldud, üldiselt võid ennast esimesel aastal üldse ära unustada, sest laps võtab kogu aja.

Arvan, et siinkohal küsid just esimese lapsega kogetut.
Esimesest niipalju, et sünnitus oli pikk ja väsitav kuid mitte tappev - 19 h ning mõningad rebendid.

Pärast sünnitust taastumine? ... Pigem vajas toibumist hormoontasakaalu muutumine (sarnaselt rasedusalguse nädalase seletamatu väsimustundega oli ka pärast sünnitust nädalase magamise periood, kus mitte midagi peale lapse söötmise-mähkimise teha ei jõudnud).

Lapsega iseenesest oli väga kerge - sõi ja magas.
Nuttu oli ehk vaid paaril korral. Ilmselgelt meie vea tõttu. Nimelt lasksime tal õhtul suures imetlemistuhinas üle väsida ja siis on lastel raske rahulikult magama jääda.

Mida pidada muudeks asjadeks? Kui laps on esimesed kaks kuud praktiliselt iga 1,5 h tagant tund aega rinnal, tahab kindlasti väljas jalutamist, võimlemist ja masseerimist, söök on vaja teha, pesu pesta-tube koristada, last vannitada jne jne. siis "muudeks asjadeks" tõepoolest aega ei jää :D

beebi nüüd juba 2,5 nädalane.

sünnitus- tead ära küsi, see tekitab sulle endale lisastressi, valehirmsid- ise ma ei lugenud ühtki kirjeldust, ei käinud perekoolis ja ei küsinud kellegi käest ja nii oli lihtsam- psühholoogiliselt, sest ma ei teadnud karta, midagi halba oodata. kui aeg käes, kannatasin ära, tegin ära. see on loll jutt, et neil sünnitusel kergem, kes perekoolis käinud.

sünnituse ajal soovitan valude leevenduseks dussi all olla, see tõesti aitas, valu ajal masseerisin dussi joaga kõhtu. vannis oli ka kergem, kuid see aeglustab sünni tegevust ja valud kestavad kauem. viimases lõpus soovitan võimalikult palju püsti olla (valude vahel) või istuda püstises asendis- see kiirendab avanemist- see oli üsna jube, aga mina sünnitasin nii 2 h varem, kui arst oli prognoosinud 6 cm peal- öeldi et läheb veel 4h, läks 2h.

beebiga-no aega võtab see rütmi kätte saamine, ennast häirib süsteemse inimesena see, et beebil pole kindlat rütmi- palju magab, millal sööb, kaua üleval on, millal uuesti magama jääb, teadmatus kas täna öösel saab magada (piisaks 6-7 tunnist), et päeval jõukaks lapsega tegeleda.

Tundub, et tuleb võtta päev korraga, varuda palju palju kannatust ja vähemalt esimene kuu keerleb aeg beebi ümber. Räägitakse, et hiljem pidi lahedamaks minema ;) :)

oi sips? minu lapsest räägid? :)
Vahe ainult selles , et minu laps on juba 1a. 2,5nädalane :) Sündis siis mai lõpus 2007a

Mina ka ei tahtnud minna ühtegi perekooli loengusse ja kui arst juba kolmandat korda eitava vastuse sai siis loobus soovitamast:)

Sünnitus oli lihtne. 2h-se beebi kõrval olin nii energiat täis, elav, positiivne jne. Väsimusest polnud haisugi, ja nii ka edaspidi, laps on olnud super-magaja sünnist. Aga pean märkima et tema päevane unevajadus on kasin olnud alates 4ndast elukuust - 2h maksimum ja praegu aasta vanuselt 45min. Ööuneaeg on 20-8

Kui laps veel väga väike oli siis tema uneajast oleks võinud kõike teha aga ma ei viitsinud eriti, vajalikud asjatoimetused ainult ja ülejäänud aja veetsin temaga, kuidagi kahju oli teda "üksi" jätta ;)
Lapse kasvades ja siis kui ta juba huvi ümbritseva vastu tundma hakkas siis panin ta põrandale tekile ja mõned mänguasjad ja siis võisin toimetada rahus (aegajalt ikka piilusin ka)