10 kuud tagasi keiser, eelsynnitus oli tore, arstid olid toredad aga tädi(D) kes mind ettevalmistas, ja see kes narkoosist äratas ning keegi kes käis palatis, kus pidime 24h järelvalveall olema- (muide mingit järelvalvet ei olnud, naabervoodist naine, helistas kiirabisse valudega-haiglast!!! ) need kolm inimest tegid kogu selle lapsesaamise väga jubedaks ja labaseks... sain ette ja aha sõmata, et ma polevat õige emagi, et ise ei synnitanud ja et ma olengi valu ära teeninud jne.
mul oli väga raske rasedus, mitukorda ärakukkumise oht, suured verejooksud jne. otsustasime arstiga, et kõige parem varjant mulle ja lapsele on keiser... nad võiks oma teenindavat personaali koolitada..kuidas inimestega suhelda ja mis yldse ja miks keiser on -tehakse... siiani lähen endast täiesti välja...
mulle öeldi, et enne sa oma meest ja last ei näe kui virisemist är ei lõpeta...igemini karjuti... siiani kõrvus kajab, ma ytlesin VAIT olla... olin narkoosist segane, kõht rõvedalt valutas... ma ei saanud arugi alguses kus ma olen ja miks ma olen...narkoosist oli nii paha olla, et raske oli hingata... mul on elus mitukorda narkoosi tehtud ja mitu opi... aga nii paha pole kunagi enne olnud... ja siis mingi vanamutt sõimb ja ähvardab mind... mind kes ma just sain emaks,kõig ebaloomulikunat teed pidi...niigi jäin ilma lapse elu esimestest minutitest, ei saanud kohe sylle teda jne...
pärast perepalatis oli hea ja arstid tõesti väga toredad...
mõtlesin kogu aeg avalduse nende kolme kohta kirjutada..aga võibolla oli see yks ja sama tädi, pärast narkoosi juhe suht koos... igatahes sinna ma enam kunagi minna ei taha... never