Mees oli kaasas, aga enamuse ajast istus tugitoolis ja luges lehte:D Kui valud väga suureks läksid, siis hoidis käest. Vaevlesin 2 päeva. Kuna asi läks pikale, toodi lõpuks lisamonitorid, pandi tilk üles. Mees siis tegi pilti, tükk aega otsis õiget kohta, kust teha. Küsisin siis, et mis toimetad. Tema, et otsib sellist kohta, et ikka kõik muu atribuutika, tilguti ja selline oleks pildilt näha. Pagan, siis oleks küll tahtnud millegagi virutada. Kui laps ära sündis, siis lihtsalt seisis oma fotokaga keset palatit ja ämmaemand tuletas meelde, et nüüd oleks hea aeg pilti teha:D Kuigi tagantjärele mõeldes oli seegi hea, et ta vähemalt kohal oli ja muu tundub praegu lihtsalt naljakas:d

Lugesin siin veel vahepealseid kommentaare. Mina ka ei tahtnud, et mees läheks allapoole asja jälgima. Leppisime kohe enne sünnitust kaks asja kokku, et tema püsib minu ülemise kehapoole ligidal ning kõik halb ja õudne, mida ma valudes vaeveldes ütlen, seda ma tegelikult ei mõtle:D Mees on öelnud, et see kogemus tegelikult lähendas ja mingeid voodiprobleeme sellest küll pole. Peretuttavatest mehed juba enne rääkisid ühistel koosolemistel säravte silmadega, kuidas nad monitorist lapse südamelööke ja tuhude alguseid jälgisid, lapse peale sündi kohe sülle võtsid ning et vastsündinud laps on nagu väike tulnukas suurte siniste silmadega:D Aga nendelt, kes seda millegiks jubedaks peavad, et mees kaasas, küsimus. Kas te pärast sünnitust ka mehega ei seksi või seksite nt rinnahoidjaga, kuna ega sünnitusega kõik ürgemalik veel läbi pole:D Alates sellest, et vahekorra ajal võib piim iseenesest rindadest purskama hakata lõpetades sellega, milline keha pärast sünnitust välja näeb. Kas mees keeldub siis nt rindu puutumast, kuna sellega toidate last jne? Sellega olen küll 100% nõus, et lõppotsuse sünnitusele kaasa minna peab tegema mees.

Kui isa kaasas on kas siis naisel on kergem sünnitada või ei ole sellel vahet Ehk on sellest kasu kui naine teab et mees on kõrval kogu aeg ja kes teda aitab ja toeks on Üksi olles siis ei ole ju kelle peale loota ja siis peab üksi hakkama saama Kui mees kaasas on kas siis arstide suhtumine on teistsugune kui naine üksi seal

On küll abiks. Saab raskel hetkel kellegi kätt pigistada:D

Vastuseks kirjutajale "MEES" Olen kahel korral sünnitanud. Esimesel korral üksi, teine kord koos kaasaga. Ja tõesti suhtuti einevalt. Esimene kord oli umbes nii, et sünnita nüüd ära, ei ole sul nii valus midagi. Teisel korral ei jõudnud nad ära siblida, "Mida võiks tuua,kuidas enesetunne on, kas veel midagi soovite jne. jne. Teisel korral oli minul meeldivam. Abikaasa sai korra minult sõimata... Aga ta hakkas targutama ka :)

sünnitasin kuu aega tagasi ja olen täitsa rahul sellega,et meest sünnitusele ei lubanud,sest no tõesti ei ole mehel seal midagi vaadata.see rohkem naiste pärusmaa.olen kuulnud paljuid mehi ütlemas kes on käinud sünnitusel kaasas,et vaatavad oma naisi nüüd hoopis teise pilguga ja armastavad neid vähem.alguses küll oli mees minuga kaasas haiglas aga kui läks sünnituseks siis saatsin ta minema,sest ei tahtnud ka tema pärast muretseda,mine tea ehk oleks veel ära minestanud või ka hiljem öelnud,et ma ei armasta sind enam nii palju kui varem.aga seda pean ma küll ütlema,et sünnitus on üks hirmus ja valus kogemus:( kuid tulemus korvab kõik piinad:)

Ma ei saa aru nendest naistest kes ei soovi et mees oleks kõrval sellel ajal Naisel on ka ehk kergem kui ta teab et mees on tema kõrval kellele toetuda.Ma ei usu et kui naine üksi on siis on tal kergem Miks mehed peaksid kusagil mujal viibima kui naine sünnitab See on ikka ühine laps jne... Ma arvan et iga mees tahab olla oma lapse sünni juures ja vaevalt et peale seda kõike nähes mees vähem naist armastab vastupidi Selline asi rohkem lähendab inimesi igas mõttes.Mees näeb mida naine peab üle elama last ilmale tuues Kui mõni mees peale seda asja nähes vähem armastab oma naist siis see tähendab et ta ei ole kunagi oma naist tõsiselt armastanud Selline on minu arvamus.

no selline asi peaks ikka praegusel sajandil olema korralikult organiseeritud ja ilmtingimata keisrilõikega. siin ei saa muudest variantidest juttugi olla mitte.

Minul on mees sünnitusel kaasas olnud ja see on ju loomulik,sest need lapsed on sama palju nii minu kui tema omad.Mäletan siiani meie esimese lapse sündi,kuidas just mees oli sellest imest vaimustusest ja sõpradega räägiti tükk aega,kuidas nad isaks said.Muuseas minu mees jälgis sedagi,kuidas laps väljus ja hiljem ei suutnud ära imestada.Ta ei karda verd ja ta nautis seda abistaja rolli täiega ja lõikas kõigil kolmel lapsel nabanööri läbi.Ma olen talle vahel ütelnud,et tema kohalolek andis mulle topelt jõudu ja minu sünnitused olid kõik kerged ja kiired.Esimene ja teine laps sündis nelja tunniga ning viimane kahe tunniga.

Mina sama küsimuse ees- võtta või mitte võtta? Tähtaeg aprillis, seega pole palju enam oodata jäänud. Mees on korduvalt öelnud, et tahab sünnituse juures olla (see olevat tema arust nö. loomulik ju), mina seevastu ei taha teda sinna. Olen oma arvamuse ka välja öelnud, mis mehes silmnähtavalt meelehärmi valmistanud. Paraku mõte üksi need pikad ja valusad tunnid seal haiglapalatis vaevalda paneb mõtlema, et äkki siiski võtaks...Mõttes olen kange naine- järeleandmisi ei tee,,,aga kui mees oma nurumisega peale hakkab, siis on kogu enesekindlus nagu maetud....Olen kindel, et kui mees peaks veel ühe korra ettepaneku tegema, siis ma murdun ning ütlen "olgu, tule siis kaasa". Jama.

Laps on oodatud kahe vanema poolt, 9 kuud on mees teda läbi kõhu silitanud ja rääkinud, muretsenud vajaminevaid asju ja teinud remonti toas, mis lapsele mõeldud, pisidetailini kõik ette kaalutud ja planeeritud ja vaeva nähtud...
Ei suudaks küll mehele selgeks teha, miks ta ei tohiks last sünnitusele tervitama tulla:)
Mees ootas teda rohkem kui mina, ja nüüd ma keelan??? Ei, sellist õigust ei ole :)

Kuna naine on see, kes peab sünnitama ja see on tema keha, siis on naisel teha õigus otsus,kas võtta siin keegi kolmas kaasa või mitte. Ma saan aru, et mehel on õigus lapse sünni juures olla, aga teisest küljest ei ole ka. Kui ikka naine keeldub, siis ei saa mees midagi teha. Naine on see, kes sünnitab ja temal peab olema mugav ja hea ja kui mingil põhjusel meest sinna ei soovi, siis ei maksa end kaasa pressida ja naisele lisa ebamugavusi valmistada. Minu õde on ka kange naine ja põhimõtteliselt ei tahtnud kedagi sinna vahtima ja kätt silitama. Ta ütles, et see segaks teda ega laseks keskenduda. Tema ütles, et lapse sünnitamine on naise asi ja looduse poolt määratud ja lapse isa on teisejärguline. Peale selle on ta veel sellise "kiiksuga", et kui tal on halb olla või valutab midagi, siis ta ei taha mitte kedagi näha ja teda ajab lausa vihale kui keegi talle kaasa tunneb või teda lohutab. Tahab üksi olla ja tal on see õigus. Normaalne mees saab aru ja teeb nii nagu naisel parem ja mugavam on.

Mina arvan, et enne sünnitust peaks seda mehega arutama ja küsima mida tema tahab. Minu mees oli kuulnud, et meestel võivad pärast probleemid tekkida ja eriti ei tahtnud sünnitusele tulla. Mina jälle väga tahtsin teda sinna. Aitas see, et käisime koos perekoolis. Kohati tundus, et see oli mehele vajalikum kui mulle :) Seal räägiti kuidas sünnitus toimub, milliseid protseduure tehakse ja mis võib juhtuda ning kuidas mees saab aidata. See võttis tublisti hirme maha. Tema üllatuseks oli seal palju isasid. Meil oli kokkulepe, et ta tuleb minuga kaasa ja kui tõesti ei suuda siis läheb välja. Kõik oli super, temast oli väga palju abi ja hästi suureks toeks, ära ei läinud. Pärast oli väga õnnelik ja rahul,et kaasa tuli. Ja mees vaatab ju "softi" poole pealt, ainult nabanööri lõikab läbi. Minu arvamus on, et selline kogemus lähendab isa ja last. Mingeid voodimuresid see meile küll ei põhjustanud, pigem vist isegi lähendas teineteisele :)

minu mees oli mõlemal sünnitusel kaasas .esimesega ulgus nigu tola kui lapse kätte sai,teisega oli juba nii proff ,et kiskus ämmakalt käärid käest ära kuna nabanööri lõikamine olevat tema töö.nüüd kiitleb kuidas tema kaks last on sünnitanud ja samal ajal ka vastu võtnud,lahe sell.neljapäeval lähme kolmandale järgi,eks siis uued muljed.

kuidas mees pärast teiega keppi tahab teha, kui kogu seda rõvedust näeb? pole ime, et mõned naised pärast keppi ei saa ja neid rämedalt petetakse.

Selle seksi ja seksikuse kohal meenud minule üks loetud lause "Kui mees sind peale lapse sündi enam seksuaalselt atraktiivseks ei pea, siis ilmselt ei pidanud ta sind selleks ennemgi". Nüüd lihtsalt on vabandus võtta.

vale lause.

Mina sünnitasin 2 kuud tagasi. sünnitusel viibis minu ema ja minu kallim. Minul ei olnud mingeid neg kogemusi. Juba kodus võttis mees aega valude vahel. sünnituslaual olles ta masseris, tõi süüa-juua, tegi nalja, rääkis, kallistas.. Kõik oli super. Presside ajal hoidis tema ühest käest ja ema teisest käest. Sellepeale ma ei mõelnud ültse, mida arvab minu "alumisest uksest" edaspidi.. Tähtsaim oli ju, et pisike oleks terve. Ja nüüdki, meil ei ole mingeid probleeme seksiga. Asi on jäll endine, isegi lõbusam, sest suurt kõhtu ei ole enam eest :P

Ma arvan, et kui koos laps tehti siis tuleb ta ka koos vastu võtta. Tahaks jah muidugi, et mees vaataks seda asja "softi" poole pealt.

Kui mees arvab, et see on midagi väga jubedat ja tema enam pärast naisega seksida ei taha siis ei ole ta ilmselt veel isaks saamiseks valmis.

minul olid sünnitusel kaasas ema ja lapse isa.emast oli rohkem tuge kui lapse isast , sünnituslaual oli küll selline tunne et poole sünnituse pealt virutan jalaga talle , mölises nii mis jube, paar päeva hiljem kui ma juba kodus olin siis tema teatas et pole ju hullu midagi . Temal võis jah lihtne olla:D:D

ainult pervert ja lollakas veab oma kaasa sellisele piinlemise eksponeerimisele kaasa.
normaalne naine valib ikka keisrilõike ilma liigse publiku ja kärata!
te olete ikka tõesti haiged inimesed.

Saksamaal tehti uuring ja soovitati isa mitte sünnituse juurde kutsuda,küll aga toeks valudega toimetulekulOtsepildis sünnituse nägemine tekitab mehes šoki ja tõmme naise vastu kaob.

no ma ütlen, lollikari või on nad lihtsalt perverdid, et sinna mingi zürii veel kohale veavad.

kas naised ka saavad valida kas minna voi mitte minna synnitama?? oleks ma seda teadnud!! mul mehele oeldi kyll, et tule vaata, pea juba paistab ja tema ise tahtis, et laps tema katele synniks.. Ja nyyd ytleb, et seksil on ka mingi mote sees ja naudib rohkem. aga olen poolt, et kui mees ise asjalik ja terve moistusega pole, mis teda siis vedada synnitusele. mul lihtsalt oli moistust oige tyyp ara oodata.