minu lugu siis järgmine:(sai küll pikk jutt, aga soovitan lugeda)
kohe esimene pissiproov, mis raseduse alguses võeti näitas, et neerud lasevad valku läbi liiga palju...niisiis võeti haiglasse sisse nädalaks. võeti erinevaid proove, aga midagi eriti raviks ei tehtud...
...vahepeal kontrollis käies sama lugu, isegi hullem...võeti jälle sisse, saadeti neeru arsti juurde...väga jube aeg talvel pidevalt ikka paar korda nädalas vereproove ja pissiproove anda...
...umbes seitsmendal kuul võeti jälle haiglasse, räägiti, et kui asi ei parane, tehakse arvatavasti keiser...suht hirmus, istusin ja nutsin...
...lasti koju, paari nädala pärast lõi palaviku üles 38,7 kraadi...läksime ise haiglasse...võeti sisse, pandi kanüül veeni, kolm korda päevas süstiti sinna kanüüli mingit valku...kord päevas tehtu kõhu naha alla mingit süsti, mis pidi võimaliku trombide tekke neerudes peatama...liha ega midagi süüa ei tohtind...kui koju sain, kirjutati neid samu süste kõhu naha alla...pidin ise tegema ga päev korra...jube...paar nädalat enne oletatavat sünnitust võeti sisse, et keiser teha, kui vaja...analüüsid näitasid, et pole olukord hullemaks läinud...otsustati tablettidega esile kutsuda sünnitus...
...järgmise päeva hommikul anti tablakas, et pane keele alla...panin siis...arst jooksis palatisse järele "sülita välja! üleval pole kohti...(keskhaiglas siis)"...sülitasingi siis arstile peo peale selle tablaka...järgmisel päeval uuesti...anti tablakas hommikul 9 paiku, teine 12 paiku...kolmest hakkasid valud...mina nagu segane käin edasi tagasi ja valutan seal, õde naerab, et see on veel väike valu...
...kui päris hulluks läks, saatsin mehe ütlema, et ma tahaks nagu sünnitama minna juba, öeldi et kutsutakse arst ülevalt...kutsuti...arst tegi lootevee lahti...öeldi, et ok lähme üles siis...liftis oli ikka täitsa jube...rippusin põhimõtteliselt mehe kaelas, sest ise seista ei jõudnud...
...ja siis juba liftist välja...palati poole...palat oli koridori lõpus, poolel teel oli lapsel pea väljas...jube ruttu ikka, et pidand pressimagi...kohe voodisse pikali, laps sülle...rohkem midagi...kõik ok õmblusi 0...see siis õhtul kuue ajal...omal jalal palatisse taastuma...öö olime haiglas, järgmise päeva õhtuks kodus...
...niiet ärge põdege, lõpp hea kõik hea...

edu teile!

nii tore lugu ja õnneks lõppes hästi :) (Y)

minul oli kolm tundi valusid ja laps vaid kolm kilo aga lõhki oli nii hullusti, et käisin veel 1,5 aasta pärast tutava günekoloogi juures, kes tegi tupe limaskesta korrigeeriva operatsiooni. Muidu ei saanud üldse vahekorras olla nii valus oli. Sul ikka tõesti vedas.

Sa oid õnnelik inimene et sul läks nii hästi:) loodan et mul nii hullusti ei lähe nagu pisarakesel:)