olen 21 a ja 7 kuuse poisi ema, ja 7 kuud tagasi lootsin minagi et synnitus algab ise jne jne...
kus sa sellega, arst määras aja mil ma haiglasse pidin tulema.lootsin kogu sydamest et äkki hakkab synnitus ikkagi ise...kui löpux määratud ajax haiglasse läxin olin nii närvis.mulle pandi 2 päeva seda geeli, mis kiirendab synnitust,tuppe aga köik ei läind nii kiiresti kui loodeti.kolmandal päeval määrati esilekutsumine,tilguti jms.

kell seitse pandi kanyyl tilgutiga...kell 8 tehti lootekott katki ja kannatasin 8h kergeid valusid.syya ei tahtnud juua ka mitte,olin magama jäämise äärel aga magama jääda ei saand sest valud....mees ytles ka et kui midagi loota pole siis ta öhtul ei tule minu poole...emakakael ei tahtnud kuidagi piisavalt avaneda....jube oli....kui arst mainis et vb tuleb keiser läxin täitsa närvi ja kutsusin ema enda juurde(kogend inimene ju ometi).ema tulek jäi 17.00 paiku ja valud läxid suuremax sex ajax...ema aitas hingata, siis veel tyhjenesid soolikad altpoolt(no nii piinlik,ise olen nii konservatiivne ja selline olukord,paras shokk oli).

ennast ei luband ma ka ei silitada ega katsuda ainult juua ja hingata aitas ema...kell 18.30 hakkasid pressid.selleks ajax olin läbi nagu läti raha,siis topiti suu tablasid täis ja öeldi et need annavad jöudu:)...pressisin siis koos arstiga kes oli risti yleminu,löpux saime lapse kätte...

nyyd aga peale synnitust oli depressioon.kellelegi ei rääkind, elasin seda lapse peal välja aga mida aeg edasi lugesin ajakirju jms ning öppisin end kontrollima,laps ka palju rahulikum ...öppisin teda armastama,hoolima temast...nyyd vaatan et nii nunnu...paljud ytlevad et nii kena ja tubli poiss, ämm ytleb yldse et see poiss on imelaps!!!!!loodan et leidus möni kel sellest abi oli,sest kui mina neid foorumeid lugesin leidsin aint posit.lugusid...

Tore, et Sa ise oma depressioonist üle said ja julged tunnistada tehtud vigu. Isegi olen vahel oma pinged laste peale valanud ning seda pärast väga-väga kahetsenud.Suur pluss on kindlasti ka see,et Sul nii mõistvad lähedased! Jõudu ja palju armastust oma lapse vastu ;)

Jah, mina olengi kindel et see sünnitus kõik nii rõve ja valus ongi, lihtsalt enamus inimesi ilustavad seda ja varjavat seda kõike ja jubedat.