Enne lapse sündi lugesin ka foorumitest muljeid sünnitusest, uurisin lastega sõbrannade käest, et kui valus ikka on jne. Vahest isegi arutlesin endamisi, et sünnituse tähtaeg on nagu tapalavale minek, et siis hakkab alles üks õud pihta. Aga tegelikkuses, kui see hetk käes oli, siis ma tõesti ei tea kuidas või kuskohast tuli selline ürgne rahu ja julgus mulle sisse, et ma poleks ilmselt vanakuradit ennast ka kartnud. Kokku sünnitasin tegelikult 36 tundi. Võibolla on mul kõrge valulävi, mingit hirmsat ja meeletut valu ei olnud, kõige kipitavam hetk oli pea lõikumine. Tulemuseks oli 3771 kg ja 54 cm tütreraas ja mitte ainsatki rebendit. Samuti ei kasutanud mingeid valuvaigisteid. Eks meeldivale ja unustamatule sündmusele aitasid kindlasti kaasa ka mees ja sõbranna, kes olid kaasa tulnud, viimasest oli küll ausalt rohkem kasu :) Seda ka ilmselt seetõttu, et tal kogemusi kui palju, ikkagi 5 last ilmale toonud :) Kokkuvõttes, kogu vaev on seda 100kordselt väärt kui see väike siputis sülle antakse :)
Naised, olge julged, lugege kirjandust sünnitusest, usaldage end ja rahulikku meelt säilitades tuleb ilmselt ka see mind aidanud jõud Teile appi. Olge tublid!:)

Väga armas lugu ! Tubli oled !