Arst oli määranud sünnitus tähtajaks 27 juuni.Mai kuu lõpupoole läks tervis järsku halvaks kuni siiamaani oli olnud kõik korras.Söögiisu oli kadunud,iiveldus hood, mao valud. Helistasin arstile ja rääkisin oma mure ära. Arst soovitas minna sünnitusmajja kontrolli. Käisimegi mehega seal õhtu ära, alumine vererõhk oli natuke kõrge aga kuna KTG oli korras siis lubati mind koju sest 2 päeva pärast oli mul nagunii korraline arstikülastus.Läksin siis 1 juuni arstile, tervis ikka halb.Arst andis saatekirja haiglasse ja 2 juuni hommikul olin platsis.Tuli välja et mul rasedusdoksikoos. Käisin mitukorda ultrahelis, tehti vereproove,tilgutati rohtu, aga paremaks ei midagi.Siis geelitati 2 päeva emakakaela kuid mingeid muutusi ei olnud.Oli käes 7 juuni hommik, väljas paistis päike.Läksin arsti juurde ülevaatusele ja tema siis teatas, et täna hakkame sünnitama.Ei osanud sellepeale midagi kosta kui "OK".Veed tehti lahti(kell oli 11:30) ja saadeti palatisse, õde tuli pani mulle tilga ka et sünnitegevust kiirendada.Helistasin mehele, et hakaku tulema.Nüüd algasid ka õrnad valud.Õde juhatas mu sünnitustuppa.Valud läksid tugevamaks ja olid umbes 5 min vahedega.Siis jõudis kohale kallis mees.Vahepeal käidi kontrollimas emakakaela mis oli 3 cm avanenud.Ämmaemand käis ka korra vaatamas ning soovitas jalutada ja pissile minna.Valud olid üsna suured ja kohe kuidagi ei tahtnud sealt voodist tõusta.Mehe abiga läksin vetsu, endal tilguti ka küljes ja nii kui piss tuli läx kisaks lahti, mõtlesin et sii ma sünnitangi.Mees vedas mu kuidagimoodi voodisse ja selle kisa peale lendas terve hunnik arste kohale. Hakkasin pressima ja varsti oligi väike tütreke mu kõhupeal,kell oli 13:19, kaalus 2673 g ja oli 46 cm pikk (sündis 3 nädalat enne õiget aega).Laps terve, emme ja issi õnnelikud. Sünnitus koos valudega kesti 1 tund ja 49 min. laps on nüüd 2,4 aastat ning igati tubli.
