Tere,

kas keegi teab, kuidas mul oleks võimalik saada keisriga laps? Ma kardan küll õudselt sünnitamist, kui sellist, aga ikkagi tahaks...

Tänud juba ette!

helista jaapanisse ja küsi, kas nad laenavad sulle keisrit spermadoonoriks.

kui sa endale selgeks teeksid, mis asi on sünnitus ja mis asi on keiser, siis sa kardaksid keisrit rohkem. ja kuula vähem jutte stiilis "naised saunas rääkisid"

ära mõtle sellele, mis parasjagu ühel hetkel kerghem tundub - mõtle ka tagajärgedele. tavalise sünnituse tagajärjed on tohutult kergemad kui keisril - isegi siis kui raske sünnitus ja palju õmblusi siis taastumine tunduvalt kiirem.

rääkimata sellest, et loomulikul teel sündimine on lapsele kordi parem kui keiserdamine.

Keisriga on tõesti hullem.Sünnituse osa lihtsam,kuid pärast taastumine on raskem.

mismõttes taastumine raskem on? sünnitusega võivad kaasneda ju omad nähud, nt kusepidamatus, hemorroidid, plurtsumine, millest tingituna minnakse nt tupeplastikat tegema...

aga kesrriga võivad kaasneda veel hullemad asjad - kuni selleni et enam lapsi ei saagi. hemorroidi võib saada iga inimene hoolimata kas sünnitanud või mitte, kusepidamatus võib olla põiepõletiku tagajärg jne..

teed pärast sünnitusi Kegeli harjutusi ja pole mingit plurtsumist ega muid muresid.
kui juba selliseid asju karta, siis äkki poleks üldse mõtet lapsi saada.

killu,
ehk tooksid konkreetseid näiteid, mis võivad keisriga kaasneda?

Kui tõenäoline on, et pärast loomulikku sünnitamist tekib kusepidamatus? :S

esimestel nädalatel ja kuudel võib ju sellega muret olla, aga kordan veel: Kegeli harjutused ja kõik saab korda. Tegemist on ju lihastega seal all, tuleb natuke trenni teha...

aga nt spordiklubi-treeneri nurgakeses on sünnitanud naine kirjutanud, et pärast sünnitust intiimpiirkond ei ole paari aasta jooksul taastunud (vaatamata pidevale vaagnalihaste trennile:(, mis annab alust arvata, et asi paremaks enam minna ei saa..)

http://woman.delfi.ee/foorum/read.php?f=6&i=33677&t=33677

paar aastat on päris pikk aeg, on ju alus arvata, et nii mõnelgi võib sama halvasti minna. keisri lõikusest taastub vist ikka kiiremini.

Ma teeks ka keisri ja ma ei saa ka aru, miks see siis nii halb on. Eriti, kui ma ilma selleta, ei oleks suuteline julgema sünnitada ja rohkem kui ühte last ka ei tahaks.

minul oli keisri lõige ja ma ei taha seda enam meenutadagi..12 h suutsin olla valude käes ja siis hakkas lapse süda aeglasex muutuma ja mulle tehti kohe keiser ja lapsel oli nabanöör ka ümber kaela..ma ei taha meenutadagi et olexin lapsest ilma jäänud..aga keiser oli küll viimane asi mida olexin tahtnud aga minu nõudmised enam ei lugenud,laps oli tähtsam..olexin paremameelege sünnitanud kui nüüd virelen ja ei saa midagi tõsta egas kõhidagi:(

Ka ootamatu keiser.
Mul tulid veed ära, aga emakas ei avanenud nii paju, kui vaja. Aparaadid näitasid, et lapse elu oli juba ohus ja 2 min arutamist arstide vahel- tehti keiser (seljasüstiga). Mulle lihtsalt öeldi, et nüüd on, et minek.
Süst alguses ei mõjunud, aga pärast surati hea kogus juurde, siiis ei tundnud enam midagi. Arstid (vähemalt 7) olid koguaeg juures ja viskasid nalja. Mul lõi korraks hinge kinni, ei saanud sisse ja välja hingata, kuidagi pobisesin, raske hingata, ja arstid tegid midagi.
Üldiselt enam ei kordaks. See on ikka operatsioon ja niisama ei tehta meie riigis. Kui tehakse, on halb arst.

mul keisrilõiget pole tehtud, aga tehti seljasüst ühe teise operatsiooni jaoks.. sa ei kujuta ette, kui halb mul järgmised 2 nädalat olla oli :S lamasin konkreetselt voodis 2 nädalat, kui püsti tõusin, lõi sellise valu pähe ja turja, et pidin ära minestama. suurivaevu suutsin vetsus käia, söök alla ei läinud jne. selle ajaga võtsin mitu kilo alla, lõpuks nägin välja nagu zombi, näost valge ja silmade ümber lillad rõngad. magada ka ei saanud, nii @!#$ oli olla. 2 korda käisin haiglas tilgutite all, paar tundi oli hea olla ja siis hakkas otsast peale. ma tõesti ei kujuta ette, kuidas sellises olekus veel lapsega saab tegeleda ja õmbluste valude käes kannatada :S ma ei lase omale enam elusees anesteesiat teha kui ma just surema ei hakka.

Mulle anti lapse tuharseisuse tõttu valida, kas soovin ise sünnitada või keiser. Otse loomulikult valisin lapse ohutuse mõttes keisri, kuigi mulle on eluaeg öeldud, et sul laiad puusad, sünnitus kerge. Kuna laps oli väike, seda enam pakuti loomulikku sünnitust. Vaagisin poolt ja vastu argumente. Keisri poolt otsustasin seetõttu et ei suutnud ettekujutada et laps kistakse jalad ees minust välja ja tüsistusena võib ta kaasa saada eluaegse puusanihestuse või jääda lombakaks. Mitte mingil juhul ei laseks last mingi pumbaga seest välja kista, kui mul on VALIK. Seega tehti keiser. Jah, selle tulemusena oli minu tervis taastumisel vilets. Tekkisid palavikud, mitu korda ööpäevas tilk ja vasaku käe veen oli mitmekordsest vere võtmisest valulik ja sinine :( Lõikushaav annab siiani tunda :( Aga vähemalt on mul terve ja armas tütar :)

Ei pea keisriga sündimist endajaoks halvaks kogemuseks. Kuigi sellega kaasnevad suuremad ohud , isegi emade surma esineb tihedamini, valiksin ma teiseks sünnituseks ikka keisri. Lihtsalt valu on selle puhul vähem kannatada. Sain neid õigeid valusi terve öö kannatada, kui siis kustusin ise ära. Võib-olla valudest lahti saamine oli mul sel hetkel nii päästev, et selle kõrval operat. jär.haavu taluda polnud raske. Ja kõige tähtsam , laps oli ju käes ja õnn oli niii suur!

Ma pole küll last saanud keisriga, aga olen läbi elanud operatsiooni, kus avati samamoodi kõhuõõs ja emakas nagu keisri puhulgi (isegi arm näeb välja nagu keisri puhul). Ja ma ütlen ausalt, ei olnud seal hullu midagi. Nädala pärast oli juba okitoki olla ja paari nädala pärast juba unustatud. Kui vaadata oma sõbrannat, kes sünnitas loomulikult ja tema vaevusi pärast seda, siis ausõna, keiser iga ilmaga.
Hakake nüüd kaagutama kanaemad. Mina jään oma arvamuse juurde ja jutul lõpp! Ma ei näe mitte mingit põhjust, miks ma peaks piinlema sünnitades ja pea kaks kuud peale seda, mitte saades istuda ega pissida ega midagi, kui on olemas keisrilõige. Ma ei näe pointi enda piinamises. Olgugi, et laps on nunnu ja ma väga tahan teda ja tahan, et ta on terve jne.
Ja nendele, kes hakkavad rääkima nüüd kohe, kui suur on suremus keisriemadel ja lastel ning mis hädad võivad lapsel tekkida seoses keisriga, siis uurige natuke internetist vastavasisulisi artikleid, sest sünnituse puhul kaasnevad samad ohud (+ veel mõningad väga pahad asjad).
Edu teile nüüd maatasa tampimises!

ah-mina olen sinuga jummala nõus selles suhtes, et pole hullu midagi..Minu esimene laps nägi ka ilmavalgust tänu keisrilõikele.Kuna olen suht peenike ja laps oli suur,jäi ta sünnituse ajal kinni.Siis öeldi kohe,et nüüd opile minek.Viimane,mida mäletan oli see, et pidin lugema 100ni..ja kui üles ärkasin,oli laps käes.(et siis üldnarkoos).Mõnus ju!ja taastumine võttis aega umbes 2-3 kuud..Minumeelest ka mitte midagi hullu..
Ja oma teist last tahaksin ka kindlasti keisriga,aga teist keisrit vist enam nii kergekäeliselt ei tehta??

no minul oli esimene laps keisriga ja teise sünnitasin ise .ma sünnitaksin kindlasti veel ja ei tahaks enam keisrit.kui nii mõelda siis lõigatakse ju kõhulihased katki mis taastuvad ikka väga kaua .peale sünnitust tunned juba järgmine päev päris inimesena ja lapsega on ka mõnusam tegeleda aga peale geisrit ültse kui püsti suudad seista rääkimata siis sirgelt seismisest .
tõsta algul ei tohi eriti midagi kuidas siis saab ültse toimetada .
eriti suvisel ajal on geiser väga ohtlik ,sest haavad paranevad halvasti .minul tekkis haava vedelik ja see pole ültse ilus asi ,palavik halb olla ja meeletu väsimus .kuidas siis saab veel olla hea ema .
mina ei poolda kindlasti geisrit ,sest alati jääb tunne ,et midagi oli puudu jäänud et pole täiuslik .aga selle parandas kui sünnitasin ise ja see oli maailma toredam kogemus kui laps sünnib nagu ta peab .
aga eks ise tead mida otsustad ,sest arm jääb kõhule igaveseks ja annab aastatega tunda .

pipu-
mis sa arvad et kui su lahkliha õmmeldakse et sinna ei jää arm või? naiivitar!

"aga peale geisrit ültse kui püsti suudad seista rääkimata siis sirgelt seismisest."
no jah, kui sa ikka kuuma veega mööda pead saad, siis arvatavasti kukud küll :D:D:D
geiser- kuumaveeallikas

Naljakas lugeda siit et kas keisriga või ilma. Kui lapsega kõik korras siis ei ole nii, et lähed ütled tahan keisrit ja kohe tehakse (vähemalt mitte riigihaiglas). Keiser tehakse ikka siis kui on oht ema või lapse tervisele ning hirmu sünnituse ees veel potensiaalseks ohuks ei loeta. Ja siin ei kirutata ka sellest, et kui keisriga sünnitad siis tavaliselt ei saa kohe last enda juurde vaid viiakse eraldi tuppa ning tuuakse ainult söögiajaks ning kuna lapsel ei teki sellist lähedust siis paljudel tekib ka rinnaga söötmisel probleeme. Lisaks enda valudele tuleks ikka mõelda eelkõige sellele mis lapsele parem! Ja loomulik sünnitus on seda olnud juba aegade algusest ning kuni tänapäevani on naised selle ära kannatanud.

kirjeldage täpsemalt kuidas keiser käib?pannakse põiest läbi midagi?see vist tohutu valu?

soovitaks adopteerida.

keisriga on lapse tervis palju nõrgem. sinu kehale mõjub see ka sokina. ebavajalik kirgugiline sekkumine siiski !kui on lapsele või emale vaja siis jah aga hirmu pärast ei tasu. taastumine on hullem kui tavalisest sünnitusest. ja keisriga sündinud lapsed tegelikult on nõrgema tervisega pärast sündi ja neid tuleb hoolikalt jälgida.

mulle tehti keiser,
enam hullemat asja ma endale vist ette kujutada ei oskagi!!!

ime on see et keegi seda lausa tahab=!=!=!=!

See miski mis pannakse põide on selleks et see koguks su uriini. Pissimas ei saa sa ju paar päeva käia. Ise soovitan kohaliku tuimestusega keisrilõikust. (2 last keisri lõikega - 1 erakorraline peale 12h sünnitust ja teine plaanipärane keisersünnitus)Esimene tehti kiire otsuse tulemusel üldnarkoosis - siis pandi unerohu mask pähe ja hetkega magasin. Taastumine oli väga raske ja magasin pikalt ja jalgele ei suutnud tõusta tükk aega. Teine tehti kohaliku tuimestusega - seljasüstiga. Ise oli kogu operatsiooni jooksul ärkvel ja vestlesin arstidega ja tugiisik sai ka juures olla, kes kätt hoidis. Last nägin ja katsuda sain kohe kui ta välja võeti. Taastumine oli kiirem ja jalgadel olin juba teise päeva õhtul.