Sünnilood
veider küsimus vast
Mia 20. november 2007, kl 11.24 |
l 20. november 2007, kl 14.51 |
m 20. november 2007, kl 21.04 |
mina istusin sünnitus tooli peal ja tegelikult oli suht kerge sünnitada .
kuigi viimased kaks pressi tegin ma voodis ,sest ämmaks tahtis last ikka nii vastu võtta .
sellest oli hea ise istusin toolil ja mees sai mõnusalt selga maseerida ülevaltalla .
voodis olin ma algusel aga selg tegi hirmsat valu siis otsustasin ,et enne ma istun ja nii olgi kergem
kuigi viimased kaks pressi tegin ma voodis ,sest ämmaks tahtis last ikka nii vastu võtta .
sellest oli hea ise istusin toolil ja mees sai mõnusalt selga maseerida ülevaltalla .
voodis olin ma algusel aga selg tegi hirmsat valu siis otsustasin ,et enne ma istun ja nii olgi kergem
maša 21. november 2007, kl 13.10 |
Esimese lapse sünnitasin suht püsti: sellele nö kitsele toetudes. Kohe iseenesest tundus see endale kõige õigem asend, pikali ei kannatanud üldse olla. Väike õmblus tuli ikkagi teha, aga ämmaemand lasi lapsel üsna ise tulla ega ei õpetanud eriti, mida teha.
Teisel korral olid valud hästi väikesed ja väga ootamatult selgus, et juba kõik avanenud. Ämmaemand vaatas, et nüüd kõik valmis ja enam mind laualt kuhugi ei lasknud. Käskis omale silma sisse vaadata ja ütles, et kahe pressiga on sündinud. Läks küll kolm pressi, aga ikkagi oli tehtud nagu naksti. Nats jäi küll kripeldama, et esimesel korral oodati ära, kuni õige pressimise tunne peale tuleb, teisel korral pidin pressima lihtsalt kui valu tuleb. Oleks tahtnud rohkem püsti olla, aga ei teadnud ju, millal ma ämmaemandale siis oleksin pidanud oma püstisünnitamise soovist rääkima. Oma meelest läksin lauale lihtsalt avanemmist kontrollima. Aga selle-eest sai eriti ruttu asjaga ühele poole. Õmmelda oli vaja umbes sama palju, kui esimesel korral.
Kuula oma sisetunnet. Mulle meeldis ka valude ajal püsti olla ja ringi kõndida. Võib-olla sulle räägib sinu sisemine hääl midagi muud. Ole tubli ja ära pabista :)
Teisel korral olid valud hästi väikesed ja väga ootamatult selgus, et juba kõik avanenud. Ämmaemand vaatas, et nüüd kõik valmis ja enam mind laualt kuhugi ei lasknud. Käskis omale silma sisse vaadata ja ütles, et kahe pressiga on sündinud. Läks küll kolm pressi, aga ikkagi oli tehtud nagu naksti. Nats jäi küll kripeldama, et esimesel korral oodati ära, kuni õige pressimise tunne peale tuleb, teisel korral pidin pressima lihtsalt kui valu tuleb. Oleks tahtnud rohkem püsti olla, aga ei teadnud ju, millal ma ämmaemandale siis oleksin pidanud oma püstisünnitamise soovist rääkima. Oma meelest läksin lauale lihtsalt avanemmist kontrollima. Aga selle-eest sai eriti ruttu asjaga ühele poole. Õmmelda oli vaja umbes sama palju, kui esimesel korral.
Kuula oma sisetunnet. Mulle meeldis ka valude ajal püsti olla ja ringi kõndida. Võib-olla sulle räägib sinu sisemine hääl midagi muud. Ole tubli ja ära pabista :)
mina... 22. november 2007, kl 10.13 |
...sünnitasin istudes,toetasin ennast mehe peale,kes istus minu selja taga ja nii me siis kahekesi pressisime,täitsa tore oli.Asendit soovitas ämmaemand.Teemaalgatajale aga:ära mõtle ennast lolliks,kõik läheb täpselt nii,nagu minema peab ja kohapeal on aega tunnetada,kuidas endal parem on.
x 24. november 2007, kl 19.52 |
t 27. november 2007, kl 15.05 |
p 01. detsember 2007, kl 19.15 |
39+ 03. detsember 2007, kl 19.23 |
. 17. detsember 2007, kl 10.34 |
.... 31. detsember 2007, kl 00.59 |
E4 15. märts 2008, kl 23.00 |
Gravitatsioon peaks püstiasendis kaasa aitama lapsele, et tal siis nagu lihtsam tulla, aga ega alati saa püsti olla ega tooli kasutada. Mul oli muidu tervis täitsa korras, aga tuli teha lahklihalõige, kuna lahkliha olla olnud liiga lai, nagu arst ütles. Sel juhul oli laual parem. Ja ega see laud ei ole alati nii ebamugav kui räägitakse. Rakvere haiglas olid sel laual sellised spets sangad või käepidemed, mis aitasid ikka päris palju.
Lisa postitus