olen lugenud hulgaliselt kodusünnislugusid ja mis peaaegu igast loost silma jäi, mitte mingeid rebendeid ega marrastusi pole. mitte mingeid. mõnel üksikul paar marrastust ehk. kuidas siis kodusünnitus haiglasünnitusest nii erineb? eranditult pea kõik haiglas sünnitajad kirjeldavad oma sünnituse lõppu kui tunniajalist kokkutraageldamist, mille eelnesid mingid äe lõikumised:(
on siis tõesti kodus nii lihtne ja miks? kas siis haiglas on inimene nii stressis, et rapsib ja pressib lapse valesti välja (tekitab tahtlikult rebendid) või kipub äe ennatlikult kääridega kallale?
kes asjaga kursis, valgustage:)

raseduse foorumist kupatati mind siia:)

noh mul ei olnud teise lapsega haiglas mingeid rebendeid näiteks.ja kodussünnitusi on Eestis nii vähe,et ei saa neid võrrelda.samas kui lapsega midagi viltu, saab haiglas kohe abi.

Sünnitasin haiglas, ei närvitsenud, äe aitas rebendeid vältida, kuna õpetas õigel ajal pressima. Kääridega ei rünnatud ja õmmelda ei olnud vaja.
Ma arvan, et kõik on individuaalne, see ei ole reegel, et kodusünnitus kulgeb probleemideta.

sünnitamine on nii intiimne toiming nagu näiteks kakamine või seksimine, et kui seda peab publiku juures tegema siis kindlasti oled pinges või üldse ei õnnestu.
Kõik oma jutuga segavad kui sul on sünnitus käimas. See on meditatiivnse sügav vaimne seisund ja ümbrus peaks olema harmooniline, turvaline ja positiivne.

Kodussünnitamisel on jah palju vähem rebendeid ja traumasid. seda nii emal kui lapsel.
Millest see tuleneb? Sünnitaja ettevalmistusest, aktiivsest toetusest, usaldusest lapse ja enese vastu, sünniasendi vabast valikust, lõdvestusest ja turvalisusest, mitte sekkumisest sünnituse loomulikku käiku, forsseerimata väljutusest jne, jne.
Selleks, et sünnitus saaks kulgeda sellisel viisil, nagu loodus ja looja seda ette on näinud, peab naine tundma end ennekõike TURVALISELT. Haigla aga tekitab enamikus alateadliku tunde, et asi võib kontrolli alt väljuda. Haigla = haigus = hirm.
Muidugi on palju naisi, kellel just kõik need aparaadid ja valged kitlid tekitavad turvatunde, aga on ka naisi, kes haiglas sünnitamise nö. käest annavad ja loodavad, et küll arstid lapse tema seest kätte saavad. Ja saavadki! Seda siis omal viisil, lõikudes ja ravimeid manustades. Mis neil muud üle jääb!
Turvalist sünnitamist kõigile!

aga mina arvan, et asi pole kohas, vaid naises.kes oskab lõdvestuda, hingata, on tasakaalukas, saab sama hästi hakkama nii haiglas kui kodus(need omadused ongi tavaliselt kodusünnituse valijal, sest ta usaldab ennast, seega- enne on enesekindel ja siis valib kodu, mitte valib kodu ja siis tuleb enesekindlus ja oskus), paanitseja jääb ikka hätta.

to rahu: Sul on täiesti õigus! Lihtsalt mõned naised arvavad, et kui usaldus ja enesekindlus olemas, siis milleks veel haiglasse minna? Ja haiglas jääb alati see oht, et keegi personalist ei usu sinu oskusesse ise hakkama saada! Aga seegi on teatava määrani välditav: näit tasuline ja usaldusväärne ämmakas.
Nii, et eelkõige küsimus, nagu sa juba mainisid, selles, et naistel sünnitama hakates kõik need oskused, omadused oleksid ja siis võib igaüks valida selle sünnituskoha, mis tema turvale paremini kaasa töötab.

kas kodussünnitajatel on mingi koduleht ka? Äkki keegi teab? Või kust üldse informatisooni saada. Tea, kas on ämmaemandaid, kes "salaja" kodussünnitajale vajadusel abiks on? Minul on plaanis kodus sünnitada...pole küll veel titeootel, aga haiglasse küll ei ole tahtmist tulevikus enam minna.

http://kodussynnitus.ee/

... ja kui juhtub kodus probleem tekkima on pärast terve maailm süüdi, et lapsel või sul endale abi ei antud. küll juhtumeid välismaalt kus laps või ema surnud kodusünnitusel. norm. sünnitus võib minutitega raskeks muutuda ja kas tasub enda või lapse elu ohtu seada. samas soovitan soojalt tasuline ämmaemand sünnituse juurde võtta.

see naine kes on teadlikult kodus sünnitamise valinud, ei tule küll pärast maailma süüdistama, kui midagi valesti läheb.

aga õige ettevalmistuse korral ei lähe midagi minutitega valesti, kõike on võimalik ette ennustada ja vajadusel tegutseda. lihtsalt kodus on see jälgimine teistmoodi kui haiglas. see et sul haiglas on kõrvalruumis mingi masin mis aitab, ei tähenda et seda ka õigeaegselt kasutatakse.

Sünnituse käiku ei ole võimalik ette ennustada, ole sa nii rahulik ja teadlikult ettevalmistunud kui iganes. Alati ma imetlen seda kodussünnitajate piiritut alpust ja enesekergitamist, kui targad ja tublid nemad ikka on ja kuidas nad loodusest ja sünnituse loomulikust käigust patravad. Ainult et ettenägematutel juhtudel on süüdi kõik maapealsed ja maavälised jõud, kui mingi apsakas juhtub. Ja eks neid apsakaid ole ikka juhtunud ka, aga see on asjade loomulik käik, kuidas loodus ise lollide arvu piirata võtab.
Muuseas annabki mulle just haiga oma õppinud ja kogenud personaliga turvatunde, mitte mingi loodusharidusega ämmakas.

No alati kui jutt kodusünnitustele läheb, leidub keegi, kes materdama ja ähvardama hakkab! Muidugi ei ole kodussünnitus kõigile! Samas on ta paljudele hea ja ka piisavalt turvaline valik. Juhtub kodus ja juhtub ju ka haiglas! Aga halvasti öelda ja lihtsalt hirmutada ei maksa! Kodussünnitus on ju ka lihtsalt valikuvariant epiduraalide ja keiserdamiste kõrval ja on naisi, kellele see valik kõige parem tundub.

to: sünnitan alati haiglas

"...seda kodussünnitajate piiritut alpust ja enesekergitamist, kui targad ja tublid nemad ikka on ja kuidas nad loodusest ja sünnituse loomulikust käigust patravad..."

Kui Sa näed lihtsas inimeste kogemustevahetamises enesekergitamist ja alpust tunned tõenäoliselt ise ka, et kodussünnitamine on hea aga Sina oled sellest hoidumiseks piisavalt arg.

Enamus kodussünnitanuid räägivad oma kogemustest täiesti neutraalselt. Jutustavas vormis. Ilma kedagi laitmata või sildistamata.

Nimetada kedagi seepärast lolliks, et ta teab, mida tahab ja kuidas seda teha, on lihtsalt labane.

Olen ka ise seda meelt, et järgmise võiksin vabalt kodus sünnitada. Olen kaks last sünnitanud haiglas. Esimesega pidin ise arsti otsima minema kui lapse pea juba pooleldi väljas oli. Samahästi oleksin võinud üksinda sünnitada.

Teisega sain samuti oma instinktidele toetudes edukalt hakkama.

Vahepeal võtsin olude sunnil vastu meheõe sünnituse (kiirabi ei leidnud maja üles).

Ei leia ma sünnituses midagi nii patoloogilist, et selleks haiglasse minna. Kui sisetunne ütleb, siis muidugi lähen. Aga kuniks niimoodi meelestatud nagu praegu, jään koju.

mammamaffia siin jälle pahandamas.
ei ole Eestis koduünnitus küll piisavalt turvaline valik, riskid on õigustamatult suured ja kasu selline - väljamõeldisesse kalduv, ilukõneline, aga mitte reaalne.
mille alusel väidetakse, et kodusünnitusel vähem traumasid, rebendeid jne?! ei ole ju nii! sõltub hoopis sellest, mitmes sünnitus.
mammamaffia jutu järgi justkui alati haiglas käib keiserdamine, kellegi tahte pealesurumine, võitlus jne. see võitlus ja vastandumine on peas ette välja mõeldud või sisendatud.
olen oma lapsed sünnitanud haiglas, end väga turvaliselt, tundes, et abi on kogu aeg käepärast, aga samal ajal oma mehega just nii palju omaette olles kui võimalik, ilma rebenditeta kusjuures..