Sünnilood
Pelgus...
prrr 10. august 2008, kl 14.09 |
heily 10. august 2008, kl 15.20 |
5 kuud tagasi sünnitasin pelgus.
arstid olid supper toredad, söök oli rõve( aga millises haiglas poleks) palatid olid väga kena, sain üksinda beebiga palatis olla ( ei maksnud,lihtsalt oli vaba palat kuhu ei toodud kedagi teist mulle sisse )
Ämmakas oli ainult jube :S Karjus ja ülbitses, ma ei tea tema nime.....pisikene vana vene naine oli. arstid olid ka juures ja need olid küll toredad,igati julgustasid ja toetasid mind.
Aga jahh, jäin väga rahule muidu :)
arstid olid supper toredad, söök oli rõve( aga millises haiglas poleks) palatid olid väga kena, sain üksinda beebiga palatis olla ( ei maksnud,lihtsalt oli vaba palat kuhu ei toodud kedagi teist mulle sisse )
Ämmakas oli ainult jube :S Karjus ja ülbitses, ma ei tea tema nime.....pisikene vana vene naine oli. arstid olid ka juures ja need olid küll toredad,igati julgustasid ja toetasid mind.
Aga jahh, jäin väga rahule muidu :)
prrr 10. august 2008, kl 15.28 |
:) 10. august 2008, kl 19.18 |
mina 3 nädalat tagasi sünnitasin seal. sünnitusosakonnas olid kõik küll väga supper arstid ja abilised v ma ei tea kes seal kõik koos olid. Küll aga häiris pärast, kui olime perepalatis ja siis igapäev erinev ämmaemand käis erinevat juttu rääkimas/õpetusi jagamas. Üks oli küll väga ennasttäis ja ülbe olekuga. Sellesama käest saime veel sõimata, et miks me nii palju mähkmeid oleme kogunud (arvaas et oleme neilt pihta pand, kuigi mees tõi kodust meile juurde, kuna haigla omad said otsa)Siis tuli välja , et igapäev peaks ämmakas mähkmed tooma lapsele. nuh sellest ei rääkinud meile keegi.
a1 13. august 2008, kl 15.54 |
neiu 09. september 2008, kl 01.27 |
mina sünnitasin ka pelgus 4 kuud tagasi.õnneks sattus mulle väga hea ämmaemand.aga oli ka sellised kes kukkusid õpetama jne,eriti veneämmaemandad,üritasid eriliselt targad olla.õpetasid,kõiki asju,kuidas mähet vahetada,kuidas last toita,kuidas last pestajne.algul kannatasin ära,aga hiljem käratasin,et kurat ega ma esimest korda ei sünnita,see mul ju teine laps juba,siis võtsid mõistuse pähe......muidu oli kõik hästi jah,ainult et siiberdati koguaeg palati vahet,see ajas küll närvi,ajal mil laps kõige magusamat und magab on neil vaja proove teha*!
3kuud tagasi 10. september 2008, kl 11.21 |
Teema algataja. 19. september 2008, kl 00.14 |
ets 24. september 2008, kl 00.50 |
Diana 26. september 2008, kl 14.49 |
mina 30. september 2008, kl 11.31 |
sünnitasin Pelgulinnas 7 aastat tagasi koos oma tasulise ämmaemandaga.Kõik oli super ja sujus hästi.Lisaks ämmaemandale olid sünnituse juurtes kogu aeg ka 2 arsti ja loomulikult oma mees.Palatid on ilusad ja toit norm.Ainult vene rahvusest toidu jagaja oli tigeda olemisga.Igatahes lähen sinna nüüd 3 nädala pärast jälle sünnitama,sama ämmaemanda juurde,kes oli eelmine kord.Soovitan soojalt ämmaemand Vilma Merikülli,kes ei ole veel oma valikut teinud.
Katy 30. september 2008, kl 13.20 |
Olen oma 4 last kõik Pelgus sünnitanud. Esimese neist juba 21 aastat tagasi ja viimase 1,5 aastat tagasi.
Iga kord olen väga rahule jäänud. Eks head ja halba leiab igast sünnitushaiglast ja halba siis kui väga viriseda tahaks.
Viimasel sünnitusel oli mul tasuline ämmakas ja soovitaks tõepoolest Vilma Merikülli. Järgmine päev veel helistas ja tuli vaatama kuidas meil läheb :)
Kolmanda lapse aitas ilmale siin väga palju kirutud Komissaarova, aga mul ei ole midagi halba tema kohta öelda. Kui mulle midagi tema poolt pakutavat ei sobinud (näiteks sünnitusasend) siis ma ütlesin seda ja ta aksepteeis täielikult minu soove.
Teise lapse sünni juures oli üks noor ämmakas - eesnimi oli vist Tiina. Hästi positiivne ja tore ämmaemand oli. See oli meil tookord esimene peresünnitus ka ja mehel jäid ka tollest päevast seal sünnitustoas ülihead mälestused.
Esimese lapse sünnist ma parem ei räägi, kuna see oli 21 aastat tagasi ja siis oli kogu korraldus ja riigikord hoopis teine. Ometi ma ei ole midagi ebameeldivat meelde jäänud.
Iga kord olen väga rahule jäänud. Eks head ja halba leiab igast sünnitushaiglast ja halba siis kui väga viriseda tahaks.
Viimasel sünnitusel oli mul tasuline ämmakas ja soovitaks tõepoolest Vilma Merikülli. Järgmine päev veel helistas ja tuli vaatama kuidas meil läheb :)
Kolmanda lapse aitas ilmale siin väga palju kirutud Komissaarova, aga mul ei ole midagi halba tema kohta öelda. Kui mulle midagi tema poolt pakutavat ei sobinud (näiteks sünnitusasend) siis ma ütlesin seda ja ta aksepteeis täielikult minu soove.
Teise lapse sünni juures oli üks noor ämmakas - eesnimi oli vist Tiina. Hästi positiivne ja tore ämmaemand oli. See oli meil tookord esimene peresünnitus ka ja mehel jäid ka tollest päevast seal sünnitustoas ülihead mälestused.
Esimese lapse sünnist ma parem ei räägi, kuna see oli 21 aastat tagasi ja siis oli kogu korraldus ja riigikord hoopis teine. Ometi ma ei ole midagi ebameeldivat meelde jäänud.
! 18. oktoober 2008, kl 19.03 |
mina 06. november 2008, kl 04.30 |
10 kuud tagasi keiser, eelsynnitus oli tore, arstid olid toredad aga tädi(D) kes mind ettevalmistas, ja see kes narkoosist äratas ning keegi kes käis palatis, kus pidime 24h järelvalveall olema- (muide mingit järelvalvet ei olnud, naabervoodist naine, helistas kiirabisse valudega-haiglast!!! ) need kolm inimest tegid kogu selle lapsesaamise väga jubedaks ja labaseks... sain ette ja aha sõmata, et ma polevat õige emagi, et ise ei synnitanud ja et ma olengi valu ära teeninud jne.
mul oli väga raske rasedus, mitukorda ärakukkumise oht, suured verejooksud jne. otsustasime arstiga, et kõige parem varjant mulle ja lapsele on keiser... nad võiks oma teenindavat personaali koolitada..kuidas inimestega suhelda ja mis yldse ja miks keiser on -tehakse... siiani lähen endast täiesti välja...
mulle öeldi, et enne sa oma meest ja last ei näe kui virisemist är ei lõpeta...igemini karjuti... siiani kõrvus kajab, ma ytlesin VAIT olla... olin narkoosist segane, kõht rõvedalt valutas... ma ei saanud arugi alguses kus ma olen ja miks ma olen...narkoosist oli nii paha olla, et raske oli hingata... mul on elus mitukorda narkoosi tehtud ja mitu opi... aga nii paha pole kunagi enne olnud... ja siis mingi vanamutt sõimb ja ähvardab mind... mind kes ma just sain emaks,kõig ebaloomulikunat teed pidi...niigi jäin ilma lapse elu esimestest minutitest, ei saanud kohe sylle teda jne...
pärast perepalatis oli hea ja arstid tõesti väga toredad...
mõtlesin kogu aeg avalduse nende kolme kohta kirjutada..aga võibolla oli see yks ja sama tädi, pärast narkoosi juhe suht koos... igatahes sinna ma enam kunagi minna ei taha... never
mul oli väga raske rasedus, mitukorda ärakukkumise oht, suured verejooksud jne. otsustasime arstiga, et kõige parem varjant mulle ja lapsele on keiser... nad võiks oma teenindavat personaali koolitada..kuidas inimestega suhelda ja mis yldse ja miks keiser on -tehakse... siiani lähen endast täiesti välja...
mulle öeldi, et enne sa oma meest ja last ei näe kui virisemist är ei lõpeta...igemini karjuti... siiani kõrvus kajab, ma ytlesin VAIT olla... olin narkoosist segane, kõht rõvedalt valutas... ma ei saanud arugi alguses kus ma olen ja miks ma olen...narkoosist oli nii paha olla, et raske oli hingata... mul on elus mitukorda narkoosi tehtud ja mitu opi... aga nii paha pole kunagi enne olnud... ja siis mingi vanamutt sõimb ja ähvardab mind... mind kes ma just sain emaks,kõig ebaloomulikunat teed pidi...niigi jäin ilma lapse elu esimestest minutitest, ei saanud kohe sylle teda jne...
pärast perepalatis oli hea ja arstid tõesti väga toredad...
mõtlesin kogu aeg avalduse nende kolme kohta kirjutada..aga võibolla oli see yks ja sama tädi, pärast narkoosi juhe suht koos... igatahes sinna ma enam kunagi minna ei taha... never
mamma 16. november 2008, kl 20.36 |
to mina 24. detsember 2008, kl 12.18 |
Mul nii 09. jaanuar 2009, kl 10.58 |
Sünnitasin kolmanda lapse Komissaarovaga. See kohutav õudusunenägu ei taha ikka meelest minna. Mul läks väga hästi, väga kiiresti, ei teinud piuksugi aga sõimata sain iga sekund. Käskis olla ainult voodis, sünnitada ainult selili (sest meil käib nii),palusin luba vetsu minna (viskas siibri voodisse).Kui sünnihinnet küsisin, röögatas, et ei tea milleks see oluline on! Ja muu pikk sarkastiline jutt sünnihinde mittevajalikkusest. Ei ühtegi sõna kui laps käes, ainult tige vihane ja mürgiseid solvanguid täis. Arsti juures polnudki, olin selle tigedikuga kahekesi. Praktikant küll tuli vahepeal, aga see see sai ka sõimata.Ma olin nii õnnetu, lootsin ilusat, meeldejäävat sünnitust.Kuna nii kiiresti läks, ei jõudnud mees ka juurde. Kes vähegi saab, ärge valige seda ämmakat. Imelik, et see ämmakas ikka veel seal töötab?
H. 17. veebruar 2009, kl 20.25 |
On aastaid sellest tagasi, aga mitmetel tuttavatel negatiivsed kogemused Pelguga. Üks tuttav jäeti üksinda sünnitusruumi ja ämmaemand ütles talle enne lahkumist, et karjugu palju tahes, keegi talle appi ei lähe. Ja sünnitaski ihuüksinda seal, mitte keegi ei tulnud vaatama. Õnneks ema ja lapsega oli kõik korras.
Teisel tuttaval läksid pärast sünnitamist mingi teise sünnitanud naisega lapsed vahetusse, kui hakati koju minema(poiss ja tüdruk) ja kuna see teine ema ütles, et ta sooviski poega (kuigi ise sünnitas tütre), siis tema on nõus, et nii jääb. Ja haigla oli sellega nõus. Tuttav aga ei aktsepteerinud sellist laste vahetamist mitte mingil juhul ja läbi suure kisa sai siiski lapsed õigesti tagasi vahetatud. (Kõik toimus Pelgus sees)
Ise sündisin sedasi, et arste isegi ei huvitanud, kas ema jääb ellu või mitte (nad eeldasid, et ema ei jää nagunii ellu) ning anti suurem narkoos (keisrilõige), kui oleks tohtinud. Ema taastus sellest narkoosijärgsest olekust alles väga mitmete kuude pärast (täielikult 2 aasta pärast).
Teisel tuttaval läksid pärast sünnitamist mingi teise sünnitanud naisega lapsed vahetusse, kui hakati koju minema(poiss ja tüdruk) ja kuna see teine ema ütles, et ta sooviski poega (kuigi ise sünnitas tütre), siis tema on nõus, et nii jääb. Ja haigla oli sellega nõus. Tuttav aga ei aktsepteerinud sellist laste vahetamist mitte mingil juhul ja läbi suure kisa sai siiski lapsed õigesti tagasi vahetatud. (Kõik toimus Pelgus sees)
Ise sündisin sedasi, et arste isegi ei huvitanud, kas ema jääb ellu või mitte (nad eeldasid, et ema ei jää nagunii ellu) ning anti suurem narkoos (keisrilõige), kui oleks tohtinud. Ema taastus sellest narkoosijärgsest olekust alles väga mitmete kuude pärast (täielikult 2 aasta pärast).
mõnedvihkavad pelgu 10. mai 2009, kl 17.55 |
H. 11. mai 2009, kl 16.34 |
sirts 15. mai 2009, kl 23.14 |
P. 03. september 2009, kl 21.18 |
Sünnitasin Pelgus ca 7 kuud tagasi. Kuna laps oli veidi enneaegne, siis olime haiglas kokku ca 10 päeva ja selle aja jooksul nägin ämmakaid ja arste ikka palju. Kiidan nii mind sünnieelselt jälginud ämmaemandaid, kui ka sünnituse juures viibinud arsti ja laste intensiivi õdesid. Kõik olid sõbralikud ja sümpaatsed ja asjalikud.
Kui peaksin uuesti sünnitama minema, siis läheks meelsasti Pelgusse tagasi. Ühtegi negatiivset asja välja ei oska tuua. (No toit oli kehvavõitu, aga arvestades söögiraha suurust, oli see isegi igati ok).
Kui peaksin uuesti sünnitama minema, siis läheks meelsasti Pelgusse tagasi. Ühtegi negatiivset asja välja ei oska tuua. (No toit oli kehvavõitu, aga arvestades söögiraha suurust, oli see isegi igati ok).
To H: 04. september 2009, kl 23.31 |
pelgu poolt 05. september 2009, kl 00.31 |
Kriss 10. september 2009, kl 14.53 |
Mina ei sünnitaks iial enam Pelgus. Õudus kuubis! Sain mitu tretti sõimata, valutada lasti üle ööpäeva, vahepeal taheti koju saata ja asi lõppes keisriga... Alles pärast 6 tundi pressimist "avastas" valvearst, et laps ei mahu luude vahelt läbi, ehkki üks ämmakas talle seda juba korduvalt oli öelnud. Tema ikka "Emakakael jääb ette..."
Häid sõnu oleks öelda Karin Kleini ja Kärt Pielbergi kohta, kes olid mõlemad sel päeval op.järgses tööl.
Muidugi see, et pärast perepalatis iga päev eri ämmakas või lastearst eri juttu ajas - no kamoon. Äkki lepiks eelnevalt kokku, mida jahuvad. Ja mullegi ei meeldinud see, et olime lapse vaevu magama saanud, tuli jälle mingi tädi ja kukkus last nii või naapidi solgutama.
Häid sõnu oleks öelda Karin Kleini ja Kärt Pielbergi kohta, kes olid mõlemad sel päeval op.järgses tööl.
Muidugi see, et pärast perepalatis iga päev eri ämmakas või lastearst eri juttu ajas - no kamoon. Äkki lepiks eelnevalt kokku, mida jahuvad. Ja mullegi ei meeldinud see, et olime lapse vaevu magama saanud, tuli jälle mingi tädi ja kukkus last nii või naapidi solgutama.
Lisa postitus