Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Sünnilood
sünnitus
 
liisukene 28. august 2012, kl 15.05
minu s8nnitus kestis 11h ja see oli ikka selline jube valu mida ei anna kirjeldada, ma olin voodis k6veras ja vahepael k6ndisin ka.ja eriti n2rvi ajas veel see kui 2mmaemand 8tles et mul pole mingeid valusidki, aga minul oli jubedalt valus. ja peale seda kui ta selle 2ra 8tles, kuskil tund l2ks m66da ja tulid pressid peale ja sel ajal olin vetsupoti peal ja 2mmaemandat polnud palatis, saatsin mehe teda kutsuma ja 10 min p2rast s8nnitasin ilusa normaalse t8tre, kes on juba viie kuune praegu. SELLIST VALU MA EI SOOVI OMA VIHAVAENLASELE KA MITTE.
 
Nii ta tuli 01. september 2012, kl 15.54
kell kolm öösel tulid veed ja natuke enne viite oli 5kg ja veidi üle, poiss käes. Pressid mingi 20 min. Kaks õmblust. Ise 44a.
 
38a 01. september 2012, kl 22.39
esimesega läks aega hommikul 4.30 ja sündis peale 11 tüdruk,teisega polnud valusi ollagi hea et haiglasse jõudsin otse lauale jaoligi poiss käes kolmandaga tulid veed hommikul seitsme ajal kodus ära aga tüdruk sünndis alles ööseel.neljandaga algasid valud õhtul peale 11 haiglasse läksin viieks kuueks oli poeg käes.mõtlesin küll et ei enam agaikka süda ihkab ühte veel.
 
liina 18. oktoober 2012, kl 19.16
Minul kestis sünnitus 29h ja see oli ikka tõsiselt jube kogemus. Esimene sünnitus oli. Veed tulid kodus ära ja peale seda nii 5-6h polnud häda midagi. Lamasin kodus ja ootasin valusid, kuna ämmakas oli eelnevalt öelnud, et kui emakas lahti ei ole, siis Pelgus lihtsalt ei võeta vastu.
Siis hakkasid regulaarsed valud nii 6-7 min järgi. Minu meelest olid täitsa valusad, aga nagu hiljem selgus polnud need esialgsed valud valud ega midagi. Pelgus võeti mind sisse ainult tänu sellele, et vete tulekust oli 12 h möödas. Emaks oli avatud ainult 2-näppu. Peab vist 12 olema, et sünnitegevus algaks. Päris valud algasi nii 14-15h hiljem ja ma ausalt öelda ma arvasin, et suren maha. Ausalt!!! See oli nii jube ... aga emakas ei läinud ikka lahti. Mulle tehti valuvaigistav epiduraalsüst (põhimõtteliselt lunisin, et palun tehke)- mõlemad, esimene narkoosiga ja paar tundi hiljem see teine osa ilma narkoosita. See võttis nii paariks tunniks valu maha. Ämmakas soovitas magada. Ma olin sellest valust nii shokis, et magamisest ei tulnud midagi välja, lihtsalt nuuksusin nutta kogu selle aja mil oleks võinud nats puhata. Siis kontrolliti, et emakas on lahti ikka veel ainult 3-näppu. Anusin, et mulle keiser tehtaks, sest olin omadega tõsiselt läbi ja ausalt öelda oli vaimne ehmatus ikka ka üsna suur (no ma kujutasin ette, et on valus, aga see kõik oli kordi hullem kui ma oma kõige koledamas ettekujutuses olin ette arvanud). Ma ei olnud eelnevalt isegi kaalunud keisrit. Seda mulle ikkagi ei tehtud, tehti epiduraali teine osa. See nii tuimestavalt enam ei mõjunud ja valus oli ikka, aga mitte nii hullult kui ilma selleta. No ja siis kui 27h oli möödas hakati stimuleerima, kuna emakas ikka ei avanenud. See oli ka midagi jubedat ... nii õudsalt valus oli! Ausalt praegu tuleb ka pisar silma kui seda kõike meenutan. No ja kui 1h oli sitimuleeritud oli emakas lahti ja siis algas sünnitamine. See kestis a la 40 min. Ma pärast ämmakalt küsisin kui kaua. Ma olin ise selleks ajaks nii läbi, et ei teadnud mitte millestki, rääkimata ajast ööd ega mütsi. Laps oli suur 4,4 kg ja tänu taevale terve. Praegu on mul ilus armas tütar kodus ja ma olen ta üle väga õnnelik. See on ainuke hea asi kogu selle jama juures.
Ehk siis kokkuvõtvalt: minu häda oli selles, et emakas ei läinud lahti ja laps oli suur.
Siiani arvan, et minusugustele oleks pidanud tegema keisri. Ma arvan 100 aastat tagasi sellised minusugused surid sünnitamisel lihtsalt maha.
MA EI OLE MITTE MINGIL TINGIMUSEL NÕUS ENAM SEDA nn LOOMULIKKU SÜNNITUST LÄBI TEGEMA!
Esialgu on laps veel nii väike, aga kui meil peres teise lapse teema üles kerkib, siis ma olen nõus seda tegema vaid siis kui ma saan kindel olla, et mulle tehakse keiser. Et see esimene-jube-kogemus meie loomuliku sünnituse austajatest meedikutele kvalifitseerub keisri näidustuseks.
Minu "loomulik" sünitus koosnes siis epiduraali kahest süstist, stimuleerimisest ja kõige lõpus siis oli platsenta ka emakaseina küljes kinni. Nii et lamasin veel 1h jalad püsti ja ootasime, et ehk tuleb ikka ise välja. Ei tulnud, võeti manuaalselt. Mida oliselles kõiges loomulikku? Ainult minu piinamine. Oleks võinud kohe teha keisri kui oli näha, et asi läheb pikaks ... või vähemalt siis kui ma seda anusin teha. Selline kogemus siis minult ... aga tütar on tõesti imearmas ja taevale tänu, et terve.
 
28 22. oktoober 2012, kl 13.06
Nii ta tuli mis selle kahe tunni sisse mahtusid siis valud ? kui 20 minti olid ainult pressid ja laps käes? Minul tulid veed ära kella 2 aegu öösel ja pressid hakkasid kohe peale läks natuke üle tunni ja laps käes.
 
lastetu veel 23. oktoober 2012, kl 01.16
kuidas te ära talute selle valu ? Ma ei saa aru. Kui kohtan enda meest kunagi vb , siis tahaksin ka last. Aga hirm sünnituse ees on meeletu. Just see valu..nagu mõni räägin, et mitu päeva valudes ? Kuidas??? Kas valuvaigisteid siis tõesti tugevamaid ei saa ????
 
liina 23. oktoober 2012, kl 08.56
Valvaigisteid ei saa pidevalt anda, kuna see pikendab sünnitusprotsessi veegi. Seesama epiduraali süsti tegemine tähendab, et sel ajal kui valu on maas, sünnitusprotsess seisab. Sünnitegevus toimub vaid valude ajal. Selles see tavaoperatsiooni (ükskõik mis - põlve või seljaoperatsioon) ja sünnitamise vahe ongi, et kui tavalise opi ajal tehakse kõik, et valu maha võtta, siis sünnituse ajal seda teha ei saa.

Aga nagu sa näed inimesed on erinevad, mõni ütleb, et ÄHHH 4-6h ja kõik. Mõni kannatab 20-30h. Ma ei tea millest see sõltub. Äkki geenidest ... et kui emal oli kerge sünnitus, siis tõenäoliselt on see sinul ka nii. Ei tea.

Selles mõttes on minu meelest inimesed, kes kodus sünnitada tahavad veits sinisilmsed või lihtsalt vastutustundetud. Sa kunagi ei tea mis võib juhtuda.

Aga valu kannatamisega on nii, et kui see käes on siis .... siis mis valikuid sul on? Kannatad ära, eksole.

Selles mõttes ma ei jaga loomuliku sünnituse fännidest meedikute arvamust, et IGA HINNA EEST TULEKS ISE SÜNNITADA. Ma saan aru, et igale noorele inimesele kes läheb registratuuri ja ütleb, et palun mulle keisrilõige ... ma saan aru, et see ei ole mõistlik anda. Aga samas kui on näha, et sünnitus läheb pikale ja valud on suured, siis TULEKS TEHA KEISER ja mitte ema piinata. Seesama ema peab ju äsjasündinud lapsega kodus ise hakkama saama. See on kordades raskem kui ta on ise pärast pool aastat või kauem vigane. Ma käisin kodus kaks esimest nädalat ringi ainult käpuli. Sõna otseses mõttes. Seista ei saanud, istuda ei saanud. Mul olis suured tursed ja rebendid. Sain endale hemoroidid. 500 meetri kaugusele poodi sain omal jalal minna 2 kuu pärast. Milleks see kõik kui on olemas viis seda vältida ja ka ema hoida.
Ok ... sain siin natuke oma valu välja kirjutada. Lihtsalt ehk mõni loomuliku sünnituse fännist ämmakas või arst kes seda ehk lugema juhtub mõtleb ka asja üle. Alati ei ole IGA HINNA EEST loomulik sünnitus kõige parem valik.
 
C 01. november 2012, kl 23.15
Olen selliseid lugusid ennegi kuulnud, et enne kannatatakse valusid ja siis arstid otsustavad, et teevad keisri.
Minul läks õnneks vähe kergemini. Käisin mõni päev enne sünnitust haiglas, pandi juba aeg kinni, et kutsuvad esile. Samal päeval oli nn "vale-sünnitus" Kui õige pihta hakkas mõtlesin, et ehk läheb seekord ka üle. Aga ei läinud. Läksin kell 01.00 umbes haiglasse, selleks ajaks oli emakas 6cm avanenud. Valud olid tõesti väga jubedad. Umbes tunni pärast kontrolliti uuest, siis oli juba 8/9cm avanenud. Keset valusid paluti mull püsti tõusta, et ehk läheb kiiremini. See ei olnud üldse meeldiv. Kui press peale hakkas oli küll korraks selline tunne, et enam ei jõua. Kell 4.24 sündiski mu pisike poja, kes nüüdseks on juba peaaegu 2 kuune. Pisut küll rebenesin, sealt alt, aga õnneks oli väline, mitte sisene õmblus. Alguses pandi ta mulle roosa rätikuga koos kõhule, oleks peaaegu kreepsu saanud, et kas on tüdruk või? See oli ka sellepärast, et sugu õeldi mulle juba siis kui esimest korda arsti juures käisin. Peale seda ei olnud küsinud ka enam, et kas ikka on poiss :)
 
C 01. november 2012, kl 23.43
kuule päriselt, inimesed kes te siin räägite, et need kes ise sünnitavad on lollid ja piinavad ennast. See ei ole kaugeltki nii, sünnitus on tõesti väga valus ja mitte just kõige ilusam vaatepilt, aga see tunne kui laps kõhule pannakse ületab kõik. Kogu valu ununeb. Milleks teha keisrit, kui kõik normaalne ja korras on? kas sellepärast, et lihtsalt jääda eluaegsete armidega ja peale keisrilõiget mitu kuud veel valudes olla? mis selles siis nii väga paremat on? Sünnitus, kui läbi saab siis veidi aega on veel valus ja hiljem ei saa enam midagi aru, või noh, ma ei hakka teiste eest rääkima, aga vähemalt minul oli nii. Kindlasti veel mitmetel. Mina ei poolda vabatahtlikku keisrit. Need kes keisrilõike abil sünnitavad jäävad paljustki ilma.
Kiidusõnad nendele, kes on ise lapse ilmale toonud! :)
See on vaid minu arvamus. :)
 
emme... 12. november 2012, kl 20.23
valud alagasid kella 5 ajal hommikul...
kella 5,30 ajal olin haigals...siis arvas üks nõuka aja arst et 12 päeva enne määratud tähtaega on juba vara sünnitama hakata.. pandi mind tilkuma...
....tilkusin siis kusagil paar tundi..toimus arstide vahetus...uued arstid lõpetasid tilkumise ja ootasid et kui tulmea peab siis tuleb...vaevlesin vaudes kuni kella 7 õhtul...(vahest käidi vaatamas vaid ja öeldi et vara veel)...
KELLA 7 ÕHTtul saabus öine vahetus..avastati et lootekott vaja katki teha...tehti siis ja tunni aja jooksul mis ma aseal sünnitustoas veetsin ei liikunud laps isegi sentimeetrit edasi...otsustati keisrilõike kasuks...20,29 sündis mu pisike printsess... järgneval hommikul öeldi mulle, et lapsel oli nabanöör kaks tiiru ümber kaela ja üle õla, et kui olekisn ta ise sünnitanud oleks ta surnud olnud...
....nüüdseks tegin sellest endale järelduse, et tea
tud arstide juurde ma siin kandis enam ei lähe..
 
mul 13. november 2012, kl 17.30
kõik see lapseteema sai mulle täielikult vastikuks ,kui laps ilmale tuli.Ei tahaks enam kogeda seda kõike ja hullem töö on veel ees,ei kannata enam ,ausalt!
 
Püha Vahe! 17. november 2012, kl 19.49
Mul ei olnud õnneks eriti probleemi - kokku kestis 2 ja pool tundi. Imelik on aga see, et peaaegu kõigil siin on pojad sündinud...
 
Ka 18. november 2012, kl 15.19
Tähtaeg läks juba nädalakese üle ja siis ühel päeval KTG näitas, justkui sünnitustegevus juba käiks. Arst jälgis mind umbes tunni ja kuna ma ise midagi ei tundnud, pandi mulle protsessi kiirendamiseks geeli. Paari tunni pärast hakkasid siis valud ka. Püüdsin siis hingata ja lõdvestuda nii nagu emade koolis sai harjutatud ja ise mõtlesin kogu aeg, et küsin valuvaigistit kohe, kui asi hulluks läheb. Ja siis hakkasid pressid ja laps oli käes. Geeli panemisest alates kulus 5 ja pool tundi.

Olgu öeldud, et hiljuti (nüüd 5 aastat peale sünnitust) käisin teistlaadi operatsioonil, kus kasutati spinaalansesteesiat ja sellest väljatulek oli ikka oluliselt vastikum kogemus kui sünnitamine.
Nii et kõik te "ma ei viitsi punnitada, lõigake mu titt välja" naised, mõelge sellele... Keegi ei tea ette, milliseks kujuneb sünnitus või kuidas keha reageerib narkoosile.
 
mari 25. märts 2013, kl 14.32
issand küll Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Te räägite siin nagu oleks ainuke variant loomulik
> teel sünnitada?! Issand halasta...me elame 21. sa
> jandis ja ei pea ilmtingimata jalad harkis taeva p
> oole kiviaja kombel möirgama ja põdema! Keisrilõik
> est olete midagi kuulnud või? Issand issand..inime
> sed teevad ise oma elu raskeks. Keisrilõige ja asi
> ants - naine ei peaks mitte põdema sellise asja p
> ärast, see rikub ema ja lapse seisundit. Keisriga
> see asi, et saad kindel olla, mis ees on, sünnitam
> ise käigus ei tea iial ette, mis juhtuda võib ja k
> ui kaua jne. Ma ei mõista, miks tänapäeval veel ül
> dse loomulikul teel sünnitamine lubatud on??? See
> peaks keelatud olema. See on ju mõttetult piinarik
> as nii emale kui lapsele. No milleks? Arumaisaa...
> kas tõesti vihkate end ja oma last nii palju? Kas
> tunnete end tegija mutina, kui punnitate ise? Kas
> sugulased suhtuvad pärast seda teisse paremini?

ega seda keisrit nyyd nii kergelt ka ei tehta. minul esimene sõnnitus kestis 15nedast 19neda märtsini . kui lõpuks 18nenda õhtul karjuma hakkasin siis tehti mulle tilk ja kutsuti esile. emakas ei vananenud ja ütlesin ,et tahan keisrit, öeldi et ega ei saa küll! nyyd olek teistkorda rase ja rääkisin ämmakale ka sellest mis eelmine kord juhtus ja et tahan keisrit. mind naerdi välja ja öeldi ,et see on hädajuhul !
 
Tibulinnu 24. september 2013, kl 18.08
Minul tuli laps ilmale, 2.sept, kuigi oli määratud tähtaeg 4. sept.

31.augusti õhtul hakkasid imelikud valud ja kuna eelnevalt pole sünnitanud, siis küsisin oma emalt kas see võib olla, tema õhinas siis palus mul iga oma valuhoog kellaajaliselt üles märkida. Öö oli rahulik ja vahepeal ärkasin valu peale üles, aga ei olnud nii õudsad. Järgmisel päeval olin mingi aeg veel kodus, enne seda ütles, ema, et ikka arsti juurde läheks kuna minul ei pruugi olla tuhud sellised nagu tavalise sünnituse puhul, kuna mul oli seda üks kord tagasi hoitud. Kell kolm siis jõudsin Pelgulinna sünnitusmajja ja seal öeldi, et 3.5cm avanenud ja viidi sünnitustuppa. Seal ma võimlsein ja tegin ,et kulgeks kiiresti see, aga kui õhtul kell 9 tuldi uuesti vaatama, oli ikka veel 3,5 avanenud ja torgati lootekott läbi, siis öeldi, et valude leevendamiseks minge vanni, see mind eriti ei aidanud, kui sealt välja tulin läksin voodisse ja siis tulid sellised valud, et see oli painav, ainult wc-poti peal sain ennast hästi tunda, kui kell kaksteist tuldi ktg tegema, siis mul olid nii kohutavad valud, et ma karjusin nii mis jube, palusin epituraali, aga õde ütles, et arst tuleb kell üks(tol hetkel oli kell kaksteist) siis saab edasi vaadata, kannatasin siis kella üheni ära, i lootes, et mu valudele on lõpp, aga ei kui arst tuli, selgus, et emakas on täiesti avanenud ja sünnitus algab. Kuigi öeldi, et 1cm avaneb 1 tund, ei lootnudki veel sealt toast nii kiiresti pääseda. See lapse välja pressimine ja muu ei olnudki nii jube kui need valud, see oli tõesti suhteliselt kerge, ainult, et väsitav ikka, sain seal olles ka tilgutit, kell 3.24 tuli ilmale mu piske poja Karl-Markus kes on hetkese seisuga kolme nädalane ja väga aktiivne, aga minule tehti peale sünnitust vereülekanne ja õmblused. Muidu oli lihtne sünnitus ja valu tõesti kadus ja ununes, kui laps oli juba minu rinnal:).
 
kuidas kellegil 26. september 2013, kl 06.19
minu kõigekiirem sünnitus oli 38 tundi,teised 4 last on ikka palju kauem aega läinud, esimesega läks 52 tundi nt
 
Ülle 30. september 2013, kl 13.06
Arvan, et sünnitus oli üpris kiire. Alates esimestest valudest kuni sünnituse lõpuni läks aega 15t. Naerugaas eriti ei aidanud. Tegi küll uimaseks. Hea kui satub tore ämmaemand. Ka see kui keegi julgustab ja on sõbralik, aitab sünnituse kulule kaasa. Arvan et sünnitusest toibumine võtab umbes aasta aega. Ega see rasedus ja sünnitus kerge ei ole(kuigi mõnel vist võib ka olla) Minul polnud ei kerge ega väga raske, keskmine
 
Keisrilõike pooldajatele 08. oktoober 2013, kl 12.52
See ei ole naljaasi, ohud on suured. http://www.dailymail.co.uk/news/article-2449405/New-mother-died-month-giving-birth-STROKE.html
 
kk 10. oktoober 2013, kl 15.12
Minul 2 täiesti loomulikku sünnitust, mõlemad koos valudega umbes 50 minutit. Esimene oli vist kiirem. Mõlemad lapsed sündisid ilma igasuguse stimulatsioonita 3 pressiga. Äkksünnituseks loetakse alla 2 tunni kestvat sünnitust ja tegelikult pole seal midagi erilist. Teist last sünnitamas olles oli seal üks naine veel, kes sünnitas pooleteise tunniga.
 
Khmmm 19. juuni 2014, kl 19.56
See on küll üli vana teema juba, aga lausa tahan lisada - Minu teine laps sündis koos vee tulemisega kokku 25min. ja no ei ole liialdus! Presse tundsin, aga valusid ei tundnud. Olin sel hetkel haiglas ja suurem paanika jäi olemata. Esimesega läks ca. 7,5h. Ei ole kordagi rebenenud - nii nagu mõni siin kirjutas! No tõesti ei ole ja taastumine on olnud ka mõlemal korral üli kiire. Keiser see-eest on enese piinamine - sind lõigatakse lahti ja nõelutakse kinni nagu mingisugust asja ja see protsess on lausa rõve :S Ja lisaks jääb sinna kõhule mingisugune haav seda kõike meenutama :S Tupe lihased saad mõne trenniga jälle tugevaks! Kolmas kohe sündimas ja tean, et selle kolmandaga läheb veel kiiremini - nagu vetsus käik.
 
Khmmm 19. juuni 2014, kl 20.04
Ja üleüldse - ennast ja oma lapsi vihkavad need inimesed kes lasevad keisri teha omale, kuigi võiksid loomulikul teel sünnitada! Enne lapse tegemist ja sünnitama minekut võiks asjad endale selgeks teha - keiser on lapsele VÄGA ohtlik ja emale samamoodi! Ja keisriga sündinud lapsed on igasugu haigustele palju vastuvõtlikumad ning emal võivad tekkida komplikatsioonid, mis ei ole sugugi naljaasi ning põletik :S Fuhh!
 
ei iial 24. juuni 2014, kl 18.43
mitte iialgi enam ei sünnitaks.Lapsed toovad ainult hukatust kaela ja kes tahab üksikemana elada.Sünnitamine rikub kõik ja teeb mehed väga õnnetuks ja hakkavad oma naisi jälestama,et nad sünnitamise kasuks otsustasid.Väga ebameeldiv kogemus oma elust ja ei saa sellest nähtavasti kunagi üle.
 
Mind 25. juuni 2014, kl 11.33
See küll ei huvita kui lapse saamine teeb mehe õnnetuks. Järelikult pole õige mees ja tõmmaku uutu jah
 
jah 28. juuni 2014, kl 16.53
aga ,kui oled sünnitanud ja sulle ette heidetakse ,et ,miks ikka sünnitasid jne.Sel juhul paneb kohe mõtlema ,et jama,kui sellise mehe geenid edasi kanduvad.
 
jeerum 29. juuni 2014, kl 22.29
ma mõtlesin küll et milline inimene läheks peale neid kõige hullemaid õudusvalusid ja teeks seda uuesti. Mul oli 12h valusid, mis olid talumatud millele lõpuks järgnes ikkagi keiser. mul on peaaegu 3a sellest ja ei taha ei suuda uuesti isegi mõelda sellele.kadestan kõiki naisi kes sellega nii kergelt hakkama saavad.
 
Teemast veidi kõrvale 08. juuli 2014, kl 11.56
Halloo, "Ei iial" ! Kas Sa olid oma emale hukatus kaelas? Kas Sa ei armasta ELU? Kas Sa ei tunne oma lapsest rõõmu? Oled ilmselgelt vale mehe otsa komistanud, keda ei saagi meheks nimetada, vaid on lihtsalt isane. Minul on siis küll vedanud, olin oma ema-isale oodatud laps ja ka mu mees soovis väga minuga lapsi. Nii et ei ole vaja kõikide meeste nimel siin sõna võtta. Vastupidi, enamus mehi on õnnelikud, et saavad isaks.
Teistele õpetuseks, pole vaja siis kohe esimese ettejuhtuva isasega last teha, vaid ikka andke aega, et oma tulevast rohkem tundma õppida.
 
jama 21. november 2015, kl 09.51
laps EI PEA OLEMA SÜNNITUSTEEDES, et teda vaakumiga välja aidata... läksin ka peale seda keisrile. ära seleta, kui midagi ei tea
 
Ttt 27. veebruar 2021, kl 06.42
Loen siin kadedusega neid 45 minuti sünnitajaid. Kuna mu emal käis samuri kõik väga kiirelt ja peaaegu valutult, lootsin salamisi sama. Tegelikkus kestis 45 TUNDI ja lõppes ikkagi keisriga. Valud meeletud, mingil ajal tehti epiduraal ja see aitas palju, aga lõpuks ei võtnud seegi midagi ära. Mõni toonus kestis 10 minutit, mõne valu vahe oli vaevalt minut, nii et ei jaksa taastudagi. See keisri tegemisest keeldumine, põhjendustega keerutamine Eestis on liiale läinud. Ma ise teadsin, et asi on vale 14-ndal tunnil, aga meie arstid lähevad täiesti krampi kui keisrist rääkida. Õnneks lõpuks tuli mulle ka väga asjalik arst ja tegi mis vaja.
 
Naine 42 (lastevaba ja õnnelik) 25. november 2022, kl 17.04
Ma loen ja imestan, et kas te sünnitajad olete ikka täie mõistuse juures.. et sellist asja olete nõus olnud taluma ? See ei ole normaalne, et selline piinlemine eriti praegu 21 sajandil veel lubatud on, ja siis näen foorumites, kuidas nii paljud pärast halavad kui hirmus neil see kõik oli, no saate jubise ka aru , et lollid olete, naiivsed veel pealekauba, enne kui üldse rasedaks jääda, tuleks kõikvõimalikud tüsistused ja asjad järgi uurida ja siis enne otsustada, et kas mul ikka on vaja sellist piina ja õudu läbi elada, pärast on terve elu hing haige, ega see naljaasi ei ole. Kui see sünnitus nii kökimöki oleks, siis ei oleks meil ei haiglat ega ämmaemandat sinna appi vaja. Kui palju naisi on aegade jooksul sünnitades oma elu jätnud, see ei ole normaalne.
Ma ei oleks mitte mingil tingimusel nõus sellist asja läbi elama, ma hoolin endast selleks piisavalt.
Olen nii rahul ja õnnelik, et valisin lastevaba elu, praegu olles 42 a. on hea meel, et sai ainuõige otsus tehtud.
Muuseas, keda huvitab, siis pange
Google otsingusse artificial womb - seal kirjutab uuest teadlaste läbimurdest, hiljuti on loodud selline asi nagu kunstlik womb ehk siis kunstlik ja kehaväline viis lootest inimest kasvatada ja tulevikus need asjad kasutusele võetakse.
Mõnesaja aasta pärast kui keegi juhtub neid sünnituse lugusid lugema, siis inimesed saavad ikka korralikult naerda, et näe kui lollid olid tol ajal naised, kes olid nõus rasedad olema ja sünnitama, sellest kunstlikust lootekasvatusmasinast artificial womb saab veel inimkonnas suur läbimurre.
 
.??? 29. november 2022, kl 17.51
Kas te arvate, et teie lapsed on õnnelikud sündides töölisklassi perekonda ?
Mõelge ka enne, kui paljunete, et kas teil ikka on ka mida neile lastele pakkuda.
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!