Sünnilood
sünnitus
emme 16. august 2008, kl 21.46 |
Kui kaua kestis teie sünnitus ja kuidas kõik möödus?
Minul oli küll jube sünnitus...Läksin mitu päeva varem haiglasse, kuna valud olid päris korralikud.Kannatasin seal 24h nende käes, kuid kuna emakas ei avanenud tehti süst, et saaksin natuke puhata vahepeal.Järgmise päeva hommikul kell 8 tehti lootekott katki- veed tulid ära. Kell 11 olid valud juba suhteliselt hullud.Kell 15 kontrolliti emakat ja see oli selleks ajaks alles 5cm avanenud. Kell 19 oli 7cm. Lõpuks kell 22:30 oli avanenud nii palju, et sain pressima hakata, kuid siis ei tahtnud laps välja tulla.Siis taheti ta vaakumiga ilma aidata kuid tulutult...tehti mind sealt alt ainult väga katki.Kell 23:15 otsustati teha keisrilõige sest lapse elu oli juba ohus.
Kella kaheteist paiku öösel sündiski minu pisike poja. Kohe kui ma teda nägin oli kogu eelnev ära ununenud:)
Nii ma siis pidin kannatama sünnitusvalusid(pääris mitu tundi), valusid mida põhjustasid õmblused(sise ja välis) ning kõige hullem oli keisrilõike haav, mis andis endast märku peaaegu 2 kuud:S
Minul oli küll jube sünnitus...Läksin mitu päeva varem haiglasse, kuna valud olid päris korralikud.Kannatasin seal 24h nende käes, kuid kuna emakas ei avanenud tehti süst, et saaksin natuke puhata vahepeal.Järgmise päeva hommikul kell 8 tehti lootekott katki- veed tulid ära. Kell 11 olid valud juba suhteliselt hullud.Kell 15 kontrolliti emakat ja see oli selleks ajaks alles 5cm avanenud. Kell 19 oli 7cm. Lõpuks kell 22:30 oli avanenud nii palju, et sain pressima hakata, kuid siis ei tahtnud laps välja tulla.Siis taheti ta vaakumiga ilma aidata kuid tulutult...tehti mind sealt alt ainult väga katki.Kell 23:15 otsustati teha keisrilõige sest lapse elu oli juba ohus.
Kella kaheteist paiku öösel sündiski minu pisike poja. Kohe kui ma teda nägin oli kogu eelnev ära ununenud:)
Nii ma siis pidin kannatama sünnitusvalusid(pääris mitu tundi), valusid mida põhjustasid õmblused(sise ja välis) ning kõige hullem oli keisrilõike haav, mis andis endast märku peaaegu 2 kuud:S
mammamia 16. august 2008, kl 22.56 |
naine 18. august 2008, kl 14.45 |
Tere
Kell 2.30 lõi nagu gaasivalu korraks ja kõhu lõi lahti ,läksin igaksjuhuks haiglasse,kell 4.25 oli 4400g poiss käes, tehti paar õmblust.Ma jäin ka valusid ootama, aga ei tulnud,praktiliselt haiglasse jõudes algasid pressid.Arstid ja ämmaemand viskasid nalja,et neil pole ammu keegi ainult korraks sünnitustoast läbi käinud.Mul oli esimene laps ja olin 37a.Arstid lohutasid,et järgmised tulevad veel kiiremini.
Kõike head
Kell 2.30 lõi nagu gaasivalu korraks ja kõhu lõi lahti ,läksin igaksjuhuks haiglasse,kell 4.25 oli 4400g poiss käes, tehti paar õmblust.Ma jäin ka valusid ootama, aga ei tulnud,praktiliselt haiglasse jõudes algasid pressid.Arstid ja ämmaemand viskasid nalja,et neil pole ammu keegi ainult korraks sünnitustoast läbi käinud.Mul oli esimene laps ja olin 37a.Arstid lohutasid,et järgmised tulevad veel kiiremini.
Kõike head
:(( 18. august 2008, kl 20.55 |
mul oli ka jube sünnitus. sünnitusvalude käes sain piinelda kõvasti, pressidega oli ka jama jne. aga mingil hetkel ei liikunud laps enam kuhugipoole. lõpuks otsustati keiser teha, kuna lapse elumärgid hakkasid nõrgenema.
aga keisrile ei saanud kohe, sest üks op oli just pooleli. seega piinlesin valude käes veel tükk aega ja kartsin kohutavalt oma lapse elu pärast. mingil hetkel tuli beebi esimene kaka välja ja ma sain aru, et asjad on ikka väga hullud.
opist ei tea ma midagi, mulle tehti tavaline tuimestus, mitte selga, sest seal haiglas polnud seljasüstivõimalust. oma last ma seega kohe ei näinudki ... ma ei tea, millal ma peale oppi ärkasin korraks. ämmaemand näitas mulle last, ütles, et kõik ok ja sain teada, et sündis tütreke. olin nagu uduvines, nagu laksu all ja mega väsinud. nägin lapse ära ja paugupealt jäin magama. ärkasin öösel. valud olid jubedad, piinavad mõtted, et kus mu laps on ja kuidas temaga on. hommikul siis sain oma last näha.
aga sünnihinne oli väga madal tal olnud. raske sünnitus ja kohalik tuimestus olid oma töö teinud. õnneks tema seisukord paranes mõnede minutite jooksul.
aga jama on, et ma pole sellest sünnitusest siiani üle saanud. laps saab detsembris juba kaheseks, aga ikka meenub mulle see jube kogemus.
aga keisrile ei saanud kohe, sest üks op oli just pooleli. seega piinlesin valude käes veel tükk aega ja kartsin kohutavalt oma lapse elu pärast. mingil hetkel tuli beebi esimene kaka välja ja ma sain aru, et asjad on ikka väga hullud.
opist ei tea ma midagi, mulle tehti tavaline tuimestus, mitte selga, sest seal haiglas polnud seljasüstivõimalust. oma last ma seega kohe ei näinudki ... ma ei tea, millal ma peale oppi ärkasin korraks. ämmaemand näitas mulle last, ütles, et kõik ok ja sain teada, et sündis tütreke. olin nagu uduvines, nagu laksu all ja mega väsinud. nägin lapse ära ja paugupealt jäin magama. ärkasin öösel. valud olid jubedad, piinavad mõtted, et kus mu laps on ja kuidas temaga on. hommikul siis sain oma last näha.
aga sünnihinne oli väga madal tal olnud. raske sünnitus ja kohalik tuimestus olid oma töö teinud. õnneks tema seisukord paranes mõnede minutite jooksul.
aga jama on, et ma pole sellest sünnitusest siiani üle saanud. laps saab detsembris juba kaheseks, aga ikka meenub mulle see jube kogemus.
Kaya 18. august 2008, kl 21.33 |
IRW IRW 01. september 2008, kl 14.08 |
teemaalgataja 08. september 2008, kl 09.21 |
kiks 17. september 2008, kl 14.08 |
Liis 23. september 2008, kl 12.14 |
Minul käis lihtsalt. Poolteist nädalat enne oli nn valesünnitus, niisiis ootasin, et ehk läheb selgi korral üle. Ei läinud. Veed tulid ära ja poole tunni pärast oli päts käes. :)
Lühidalt: oletasin, et sünnitamine on hulga valusam. Kogu aeg oli tunne, et see pole ju see ja tõsiseks asi alles läheb...
Paar õmblust küll tehti, aga üldiselt - ei midagi hullu! :)
Lapse sünnitamine on tema eest hoolitsemise ja kasvatamise kõrval kukepea.
Lühidalt: oletasin, et sünnitamine on hulga valusam. Kogu aeg oli tunne, et see pole ju see ja tõsiseks asi alles läheb...
Paar õmblust küll tehti, aga üldiselt - ei midagi hullu! :)
Lapse sünnitamine on tema eest hoolitsemise ja kasvatamise kõrval kukepea.
Tudeng 26. september 2008, kl 10.53 |
jeerum! minul oli hull, aga neid lugeda siis teil ju veel hullem. ma polnud kuulnudki et vaakum ja siis veel keiser ka.
ega see nalja asi ole. mis seal vahet on mitu p´unkti laps sai, peaasi et terve.
tuttavatel oli miski kraaklemine see pärast. ma ei mäleta ammugi palju mu laps, kuskile panin veel kirja.
ega see nalja asi ole. mis seal vahet on mitu p´unkti laps sai, peaasi et terve.
tuttavatel oli miski kraaklemine see pärast. ma ei mäleta ammugi palju mu laps, kuskile panin veel kirja.
Hellu ! 26. september 2008, kl 15.03 |
Ka mul oli valulik sünnitus..
valude käes pidin pea 24 tundi olema..Arstid ütlesid et kiirabi tõi mind kudagi vara siia...
Aga valud olid vastikult valulikud. :(
Igatsahes suuremad valud hakkasid siis õhtu kella 10-ne aeg ja pisike poiss oli käes 4:17 :)
Kui pressid hakkasid siis oli eriti valus ...
aga lõigati lahti ja laps tuli kiirelt ilusti välja :)
Kui pisipoiss käes oli kadus ka kohe ära kõik mis ennem oli juhtunud..
Õmbluseid oli palju ja needki olid valulikud...:S
valude käes pidin pea 24 tundi olema..Arstid ütlesid et kiirabi tõi mind kudagi vara siia...
Aga valud olid vastikult valulikud. :(
Igatsahes suuremad valud hakkasid siis õhtu kella 10-ne aeg ja pisike poiss oli käes 4:17 :)
Kui pressid hakkasid siis oli eriti valus ...
aga lõigati lahti ja laps tuli kiirelt ilusti välja :)
Kui pisipoiss käes oli kadus ka kohe ära kõik mis ennem oli juhtunud..
Õmbluseid oli palju ja needki olid valulikud...:S
ai 29. september 2008, kl 12.59 |
naine 01. oktoober 2008, kl 11.45 |
ca 26. oktoober 2008, kl 14.13 |
Kah 28. november 2008, kl 12.53 |
Esimene sünnitus oli nagu õudusunenägu, meeletu piinlemine 14h!,Ja siis torgati looteveed lahti, peale mida läks veel tükk aega. Segasid sünnituse kulgu mu hästi tugevad kõhulihased, ise olin 22 aastane. Kuid ikkagi ei tulnud mult häälepiiksugi, ning ämmakas püüdis minuga seal naljatada- SUURED TÄNUD TALLE! Hiljem palusin talt andeks- nimelt olin valu pärast tal mõlemad käed siniseks pigistanud ja omal olid huuled verised. Sünnitus oli raske, esimesed tugevad valud algasid 6:00-22:50 oli poeg,3800g, käes, rebendeid ja lõikumisi jagus, hiljem tekkisid veel mul tüsistused... Kuid personal oli SUPER- nii hoolitsevad, mõistvad ja head, v.a. praktikant, kes laupäeval lasi mu haavadesse põletiku, kuigi tetasin, et seal all on kindlalt midagi viltu, ja ei teinud mitte midagi- isegi ei vaatanud. Arst sai teada alles esmaspäeval, kui ise üle vaatas- oi, kus see praktikant sai peapesu! Pärast käis veel mu juures silmad nutust paistes uurimas, kas peale arstipoolset ravimitega sekkumist on mul parem? Hiljem lasti veel üks õmblus lahti- sest see ei lasknud põletikulisel alal paraneda. Kodus tuli kasutada veel terve kuu vishnevski salvi sinna haavadele.
Igal juhul, edasises sekselus sain harva rahuldust, sest olin alt ikka väga ``ämber``, eriti kui erutusin.
Tiene sünnitus toimus 10 aastat hiljem. Teist sünnitust kartsin meeletult, tahtsin keisrit, oleksin saanud kah -silmapõhjad on piiripealsed + kõrge vererõhk, kuid mu sisse võtnud meesarst veenis mind ümber- lõigutud ja armidega naine pole just see kõige meeldivam. Samas pani ta mulle käele kõik valmis ja opisaali samuti, ning oli sünnituse juures ise isiklikult, rahustas, mu oma mees kõrval naljatas, kõik lõõpisid ja tuju oli kõigil hea. Lõikasid lahti tolle esimesesünnituse lõikearmi- sest see ei veninud, õde tahtis uut lõiget teha- arst ei lubanud, käskis vana lahti lõigata. Muid rebendeid oli väga vähe ja väiksed.Samuti arst käskis õel korrigeerida ühtlasi ka ava suurust (kahandas teist). Isegi ise tegin nalja presside vahel. Tõsi, teise sünnituse ajal kaotasin 2 korda peaaegu teadvuse- mees toibutas nuuspiiritusega vahepeal. Ämmakas ja arst ütlesid, et sellist pingevaba ja hea koostööga lõbusat sünnitust polegi ammu olnud. Samas kõrval sünnituspalatis käis kisamine terve lõuna ja õhtu. Kuid ma unustasin mõlemad sünnitused koheselt, kui teine laps oli mu kõrvale pandud. Ei teagi, kuid teine möödus kiiremini,(kutsuti tilgutiga esile). Tilga pandi peale 12:00, ja 17:50 oli poja käes. Mees oli meiega palatis kelle 23:00-ni. Keegi minema ei ajanud, isegi toideti teda sel päeval haiglas. Endised palatikaaslased käisid meid kah vaatamas, ja õnne soovimas. Nad arvasid,et kisajaks olin mina, ja saades teada, et mul poja juba ammu käes- nad ei saanudki aru, kes seal kisab. Sest meie sünnituseelse palati hulgast olin sel päeval ainus sünnitaja.
Hiljem sain teada, et mul poja 3850 ja tundi kaks peale mind sünnitas see naine tütrekese 2850. Öösel toodi ta minu palatisse.
Igal juhul, edasises sekselus sain harva rahuldust, sest olin alt ikka väga ``ämber``, eriti kui erutusin.
Tiene sünnitus toimus 10 aastat hiljem. Teist sünnitust kartsin meeletult, tahtsin keisrit, oleksin saanud kah -silmapõhjad on piiripealsed + kõrge vererõhk, kuid mu sisse võtnud meesarst veenis mind ümber- lõigutud ja armidega naine pole just see kõige meeldivam. Samas pani ta mulle käele kõik valmis ja opisaali samuti, ning oli sünnituse juures ise isiklikult, rahustas, mu oma mees kõrval naljatas, kõik lõõpisid ja tuju oli kõigil hea. Lõikasid lahti tolle esimesesünnituse lõikearmi- sest see ei veninud, õde tahtis uut lõiget teha- arst ei lubanud, käskis vana lahti lõigata. Muid rebendeid oli väga vähe ja väiksed.Samuti arst käskis õel korrigeerida ühtlasi ka ava suurust (kahandas teist). Isegi ise tegin nalja presside vahel. Tõsi, teise sünnituse ajal kaotasin 2 korda peaaegu teadvuse- mees toibutas nuuspiiritusega vahepeal. Ämmakas ja arst ütlesid, et sellist pingevaba ja hea koostööga lõbusat sünnitust polegi ammu olnud. Samas kõrval sünnituspalatis käis kisamine terve lõuna ja õhtu. Kuid ma unustasin mõlemad sünnitused koheselt, kui teine laps oli mu kõrvale pandud. Ei teagi, kuid teine möödus kiiremini,(kutsuti tilgutiga esile). Tilga pandi peale 12:00, ja 17:50 oli poja käes. Mees oli meiega palatis kelle 23:00-ni. Keegi minema ei ajanud, isegi toideti teda sel päeval haiglas. Endised palatikaaslased käisid meid kah vaatamas, ja õnne soovimas. Nad arvasid,et kisajaks olin mina, ja saades teada, et mul poja juba ammu käes- nad ei saanudki aru, kes seal kisab. Sest meie sünnituseelse palati hulgast olin sel päeval ainus sünnitaja.
Hiljem sain teada, et mul poja 3850 ja tundi kaks peale mind sünnitas see naine tütrekese 2850. Öösel toodi ta minu palatisse.
natalia 03. detsember 2008, kl 14.42 |
tere,sinu postitust lugedes,oli mul kohe pisar silmis,mul kohe hakkas sinust nii kahju...minu sünnitused(2)läksid küll imekiirelt ja ilma valudeta,esimene kestis valudega kokku kuskil 45 minutit,siis oligi juba poja käes,ja 2 oli 30 minutit sain jalle poja........ma ei kujutaks ausalt öeldes seda ette,kuidas uks naine peab sünnituse valudes kannatama.....aga see ju nüüd möödas,ja nagu sain aru sul pisipoja käes,palju änne siis ka minu poolt olge tublid ja terved!!
hmm 03. detsember 2008, kl 15.17 |
kolme lapsega 27. detsember 2008, kl 07.45 |
Mul nii 09. jaanuar 2009, kl 10.49 |
Lugesin eelmist postitust ja naer tuli peale. Peale tampooni panemist esilekutsumiseks, läks mul täpselt 45 minutit. Oli 3pressi, kolmandaga väljus laps. Röögatasin veel ämmakale, et laps!~Hüppas mu kõrvalt siis jalgevahele ja sai lapse sülle. Hiljem kuulsin, et räägiti äkksünnitusest. Valud, u 30 min. olid küll jubedad, aga karjuma ei sundinud.Valude vahet nagu polnudki. Nii et on küll võimalik.
ka lihtne 10. märts 2009, kl 17.09 |
hehh 05. juuni 2009, kl 16.53 |
minu sünnitus oli samuti hull. 16h ja mitte miski ei toimunud loomulikult. avatust ei tekkinud - sain süsti, looteveed tehti lahti, pressid ei hakanud pihta - pandi tilga alla. sünnituslaual olin 4 tundi, arstid käsipidi sees et püüda emakakaela üle lapse pea lükata sest täielikku avatust ei tulnudki. käega kaasaaitamine ei aidanud - aeti laualt püsti et äkki tuleb gravitatsioonijõul kergemini. ei püsinud jalgadelgi :) pandi pikali tagasi. pärast nelja tundi meeletuid valusid (käega kaasaaitamine) sai ämmakas mult juba jalaga ja hakkasin teadvust kaotama. siis viidi lõpuks keisrile sest ma polnud enam kontaktnegi... ja meelest ei lähe iialgi see kogemus kuigi poiss üle aasta vana :)
ei usu mina 07. juuni 2009, kl 13.19 |
et see valu kaob , kui tita kõhul.vähestel ehk see.küsige äsja sünnitanud naiselt (kel laps kõhul) kas ta on nõus veel kord seda tegema.Enamus kelle käest mina olen küsinud , päev peale sünnitust , ütlevad et nad ei taha teadagi sünnitusest midagi.
pole see nii lill midagi.vähe on neid kel kulgeb kõik lihtsalt ja vähem valutult.rohkem on ikka neid , kel on jubaded põrgupiinad :(
pole see nii lill midagi.vähe on neid kel kulgeb kõik lihtsalt ja vähem valutult.rohkem on ikka neid , kel on jubaded põrgupiinad :(
Kerge. 16. juuni 2009, kl 15.37 |
julla 01. juuli 2009, kl 01.01 |
8h 13min. Võiks siiski öelda, et mul vedas. Valud oli hullud, kuid talutavad. Alguses edes kõik aeglaselt ja tehti süsti ja looteveed lahti, kuid pärast seda läks kõik väga kiirelt kuidagi. Ei saand õieti arugi, kui poiss juba väljas. Võib öelda, et ma olin valmistunud palju hullemaks. Õmblusi ei vajand ja arst naljatas ka pärast, et "küll hakkas kiire."
Jube tõesti 08. juuli 2009, kl 17.26 |
htt 17. juuli 2009, kl 15.26 |
juudas küll 28. oktoober 2009, kl 11.24 |
e 28. oktoober 2009, kl 14.27 |
Lisa postitus