Homme hommikul minia opis, 2 nädalat nö. üle läinud.
Lapse ja emaga kõik korras, miks sedaviisi?
Ise sünnitasin esimese lapse ka nö. tablettidest väljutatuna kuna ka 2 näd. läks üle. Aga see oli 27 a. tagasi. Kogemustest vaikin.
Kas ei võiks siis oodata loomulikku sünnitust?

Sellest psotitusest on näha, et parim ämm ongi surnud või välismaal elav ämm. Krt sünnitada ka ei saa, ilma, et vanamoor oma nina vahele ei topiks.

Omal kogemusi pole, aga ma arvan,et ega need arstid ilma asjata keisrit ei tee- see ju ikka operatsioon. Kui tehakse, ju siis on ka põhjust.

Teemaalgatajal soovitan kiviajast välja tulla. Pole sinu asi kuidas keegi sünnitab. Sünnitamine on ainult naise ja lapsevaheline teema, kellegil teisel pole õigust oma nina sinna toppida. Sünnitagu naine loomulikult, keisriga või jumal teab kuidas veel - naise otsus: tema keha, tema laps. Keegi ei saa naist sundima tegema midagi tema tahte vastaselt. Ju arstid teadsid, mis parim on. Ja võibolla soovis naine ka keisrilõiget.Ise kavatsen keisrilõikega sünnitada ja see on minu otsus, teiste arvamus ei huvita ega liiguta.

no keisrit ei tehta kellegi soovi kohaselt, ju ikka meditsiiniline näidustuS! samas on see ikkagi operatsioon kõigi oma ohtudega

Tehkase küll keisrilõige SOOVI KORRAL. Kui mingit näidustust pole , siis ei tehta üldhaiglas, aga erahaiglas tehakse. Kui sa muidugi ronid tavahaiglasse ja karjud, et tahan keisrit , siis nad sulle ei tee. Aga erahaiglas raha eest tehakse ükskõik mis põhjusel sa keisrit tahad - isegi kui sa "niisama" tahad. Aga vaevalt, et keegi "niisama" tahab, ikka sellepärast, et on paaniline sünnitushirm. See peaks minu arust 21. sajandil piisav põhjus olema keisri tegemiseks.

paaniline sünnitushirm on väga tõsine asi ja see on igas haiglas ka keisri näidustuseks. hirmu määrab psühhiaater/psühholoog ja isegi kui arst vastu on, pole midagi teha.

Milliseks siis antud juhul sünnitus kujunes?

Eile tõsteti siis pojapoeg ilma. 4,8kg, 56cm pikk.
Lapse isa võis kõrval olla (st. ema pea juures kardina taga).
Ema õmmeldi tund aega, umbes 3 tunni pärast sai esimese tissi.
Titt muidugi.
Isa saab olla haiglas kõrval niikaua kui lastakse, sest perepalat on kahjuks liiga kallis.
Täna sai emme juba nats käia ja süüa ka sutsuke-jogurtit, puljongit.
Isa vahetab riided, mähkmed, tõstab lapse ema rinnale jne.
Öösel aitavad õed.
Homme ehk saavad koju.
Arstide soovitus oli, et keiser teha. Ei ole ma kiviajas, lihtsalt muretsesin minia pärast, kellega väga hästi läbi saame.
Kõige rohkem on kahju sellest, et oleme mehega tõbised vist mingist viirusest ja lapse tervise huvides ei sea teda ohtu, et lihtsalt oma uudishimu rahuldadamiseks haiglasse külla minna.
Poeg arvas, et võiks talle seljakoti selga anda ja kooli saata, nii suur poiss.
Ja värskel vanaisal oli selline nägu peas nagu oleks ise sünnitanud. Tema mõtetes keerab poiss juba traktori ja auto rooli.
See oli meist muidugi eile inetu, et soovitasime pojal 1,8 m raadiuses sünnitustoas vaba ruumi teha, sest ei tea ju, kuhu ilmakaarde oleks kukkunud kui nõrkus peale tuleb.
Ei kukkunud, aga ütles, et kui laps talle anti, tuli nutt kurku ja seda oli vaja kinni hoida, et keegi ei näeks mehe meeleliigutust. Hiljem omaette oli titele laule laulnud(ka lorilaule!)niikaua kui emme kätte said.
Oh ma olen emotsioonis, aga nii õnnelik.
Mu poega poleks olnud, kui ma poleks teda haiglast praktiliselt ära varastanud ja hea sõbra abiga Tartusse üle viinud.
Nüüd on ta teist korda sündinud:)))
Ja see keiser oli heaks lahenduseks, kuna titt võttis 16st üleläinud päevaga pea 600 grammi juurde ja märkigi polnud, et välja tahaks tulla.
Tere tulemast kõik tillukesed uued ilmakodanikud.
Kes tahab, võib panna mulle siia ilusa luuletuse lapse sünni puhuks.
Kõikidele emmedele-issidele jaksu see raske, aga õnnelik teekond lapsega koos läbi käia:))

ma ütleks, et naise vedas ikka täiega, et keisri sai, laps ju niiii suur, väga raske sünnitus oleks olnud.

keiser tehaxe ikka minu teada viimases hädas.
ja nii suurt last mina sünnitada ei tahax. olin oma nelja kilosegagi puupüsti hädas.
aga palju õnne teile :P

Keiser tehakse viimases hädas kui juba loomulik sünnitus läib.
Keisrit saab ka omal soovil nõuda (ilma med. näidustusteta) , kuid seda ainult erahaiglates.

üldiselt üle 4 kilotele lastele tänapäeval tehakse keiser ... loetakse suurteks lasteks

Miks tahetakse keisrilõiget, kas enam tavaliselt naised ei saa sünnitatud. ma mõistan kui on probleem, et laps ei välju aga operatsioon, milleks? Minu meelest annab naisele selle õige ematunde ikka normaalne sünnitamine. Keisrilõige on lihtsalt lapse väljavõtmine aga seda õiget ematunnet ei tule.

"Ema"....ema tunne voib ka hiljem lapse kasvades tekkida, voi siis vastupidi, et ei tekigi lapsega klappi jne...olenemata sellest, kas oli tavasunnitus voi keisrilioige. Seda saab hiljem teada, kuidas elus ema ja lapse suhe kujuneb....

Ei teki sünnitusega. Vähemalt kõigil ei teki ematundeid sellega. Mul oli äge sünnitus, ainult positiivsed emotsioonid on sellega seoses, aga titte võõristasin ikka päris kaua veel. Jah, tegin kõike, mida vaja jne, aga selliseks kullakalliks muutus ta vist alles kolme-nelja kuu pärast. Tegelikult muutub ta siiani iga päevaga üha kallimaks ja kallimaks, ehk seetõttu, et me teineteist nüüd juba pikemalt tundnud oleme? Ei saada ju sõpradeks kahe minuti jooksul...

minu esimene synnitus kestis 8h.nädal aega enne läksin arstile uurimaks,et millal umb synnitegevus alata vöib,hirm ju jms.arst avastas,et peab kohe synnitama minema-kutsus mulle kiirabi,millega siis haiglasse viidi.seal olin nädal aega,ootamas.mul oli nii pisike köhuke,et paljud palatikaaslased arvasid,et olen säilitusel.läks see nädal mööda,otsustati,et peab mulle kiirendit andma,kuna lootevett vähe.no ja siis läkski tegutsemiseks.plika,3,4kg.
teine,poolteist aastat hiljem siis.jällegi,käisin oma naistearstil uurimas seda ja teist ning kolmandat.önneks sedakorda mind kohe kuhugi saatma ei hakatud.käisin veel poes ostudel,kodus töin puud teisele korrusele tuppa ja muud asjatoimetused siis.öhtul enne kella kuut hakkasid väikesed valud pihta.käsutasin meest,et tooks naabrilt valuvaigistit,arvasin,et lihtsalt köht valutab,lihased venivad jne.a vot.valud läksid hullemaks.önneks haigla 10km kaugusel,mees viis mu ise sinna.kogu tee mötlesin,et jumala eest veed autos ära ei tuleks-rikun veel esiistme ära.haiglas andmed jms,ning kohe synnitustuppa,kahe tunniga kokku siis,kella 8-ks öhtul,oli 3,6kg poiss käes :)ise löikasin nabanööri läbi,ja ämmaemand ning valvearst olid need samad,kes ka tytre synnituse aeg.nyyd siis kolmanda ootel,18nädal.muud ei midagi,kardan ainult synnitusvalusid.ja siis aitab kyll iive töstmisest minu poolt.