50+ nurgake
euro tulek
arutelu 26. oktoober 2010, kl 23.40 |
sähvi 26. oktoober 2010, kl 23.45 |
juta 27. oktoober 2010, kl 00.17 |
Jutale mõeldes 27. oktoober 2010, kl 05.31 |
peeter 27. oktoober 2010, kl 07.26 |
Haidi 27. oktoober 2010, kl 09.22 |
Ainuke ebameeldivus, et müntide vaatamiseks tuleb prille kasutada. Kuna paari meetri taha prillidega enam selgelt ei näe, tuleb makstes lisaks rahakoti väljavõtmisele ka prillid ette panna. Kaardiga makstes muidugi lihtsam, koodi toksida näen veel prillita, kuid igal pool kaardiga maksta ei saa. Eks aja jooksul saa uued mündid omaseks ja tekib oskus neid suuruse ja värvi järgi eristada. Rahakott tuleb vist ka välja vahetada, aga eks paistab. Ma ei põe, olen rahul, sest reisides pole vaja enam nii palju arvutada.
Võtan kui paratamatust . 27. oktoober 2010, kl 14.35 |
Mann 27. oktoober 2010, kl 15.51 |
Ega midagi muud ei muutu, kui see, et poodi on siis veel vähem asja kui nüüd.Hinnad tõusevad praegu kohutava kiirusega,seoses ümberarvestusega.Vahel harva,kui viitsin hinnasildi hinda ise üle arvutada, siis on ümardatud ikka kuni 5 krooni kallimaks. Päris naerma ajab. Kaubamajas ühte lõhna huvi pärast ümber arvestades oli vahe koguni 200 krooni, kuku pikali kui oskuslikud on kaupmehed.
mari 27. oktoober 2010, kl 17.42 |
Rozza 27. oktoober 2010, kl 21.41 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 905 |
Rozza 27. oktoober 2010, kl 22.08 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 905 |
valulla 27. oktoober 2010, kl 22.27 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 452 |
Ülla-ülla 28. oktoober 2010, kl 11.25 |
Münte saab rängalt olema, väikseim paberraha on 75 krooni eest. Kusjuures mündid on nii isikupäratud ja üksteise sarnased, et neid raske eristada. See sunnib inimesi rohkem kaarti kasutama, mis omakorda sunnib kauplusi pankadele rohkem kaardimaksetasu maksma, mis omakorda on üks hinnatõusu tekitaja . . . Nood tundmatud hooned seal europaberite peal on kodusistuvale inimesele tõesti lihtsalt tundmatud hooned, paljuke neid vanemaid inimesi ikka on, kes kõik need linnad läbi käinud ja neid kohti näinud. Pildi järgi tead neid kõiki, aga äratundmisrõõmu pole.
kaanekaunitar 28. oktoober 2010, kl 15.27 |
ah ma ei vaatagi pilte rahapaberil, ikka rohkem nagu galeriis või kodusein, ma ei viitsi muretsedagi, äkki pole vajagi ja siis on hulka hingerahu raisus, hinnad on maksejõu järgi ja seda, mida maksta ei jõua pole vajagi.
Odava rahaga on ka jama, ühelt noormehelt küsiti türgis rongipileti eest 20 miljonit, noormees vastas, et ta ei taha osta rongi vaid ainult piletit.
Odava rahaga on ka jama, ühelt noormehelt küsiti türgis rongipileti eest 20 miljonit, noormees vastas, et ta ei taha osta rongi vaid ainult piletit.
täna 28. oktoober 2010, kl 16.02 |
Dinosaurus 29. oktoober 2010, kl 12.05 |
aqua 29. oktoober 2010, kl 15.07 |
kena proua 52 29. oktoober 2010, kl 15.15 |
vaesus tuleb 29. oktoober 2010, kl 15.27 |
kaanekaunitar 29. oktoober 2010, kl 16.16 |
skiso 29. oktoober 2010, kl 18.21 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 1,429 |
keerulistest asjadest ei taha lihtne inimene midagi teada ega kuulda.
mida keerulisem, seda vähem. ta ei taha süüvida galaktikate toimimise üksikasjadesse ja talle piisab teadmisest, et maa tiirleb ümber päikese.
see on lihtne, arusaadav ja "silmaga nähtav".
kõigepealt. euroliidu "euroala" e euroopa ühine "rahaliit", on poliitiline, mitte majanduslik institutsioon ja on mõeldud nn "eurolal" integratsiooni süvendamiseks.
seepärast ei maksa üle tähtsustada euroga liitumise majanduslikku aspekti vaid tuleks näha puude taga metsa e poliitilist aspekti. poliitiline institutsioon lihtsalt viib ellu ka oma majanduspoliitikat. ja majanduspoliitika põhimõtted on ilusasti kirjas Eesti iseseisvuspartei doktriinis §4 ja §5 (soovitan lugeda)
euroga liitudes ühineme rahasüsteemiga, kus katteta raha luuakse väga suurel kiirusel. sellest tulenevalt hakkab meie ostujõud kaduma üpris kiiresti, sest katteta raha loomine tekitab inflatsiooni. kui hinnad tõusevad, siis raha väärtus langeb ja vastupidi, kui raha väärtus langeb, siis ninnad tõusevad. hindade tõusu ja raha väärtuse languse perioodi nimetatakse inflatsiooniks. praegu on euro inflatsioon näiliselt madal, sest kogu ühisvaluuta jaguneb 22 riigi vahel ja selle määra arvutatakse erinevate ebaoluliste tagatiste (kaupade) suhtes. traditsiooniliselt on selleks kaubaks kuld, hõbe, plaattina vms kallis kaup. tänapäeval on oluliseks kaubaks e tagatiseks (ja ajas pidevalt olulisemaks muutuv) energeetikaga seonduvad kaubad. nafta, õli, gaas, küte, elekter jms. euro inflatsioonimäära arvutamisel neid üllatuslikult aga ei arvestata. kui arvestataks, oleks euro inflatsioon suur. see loob näilisuse, et euro on tugev raha ja väikese inflatsiooniga.
kui seda lõpuks paratamatult ametlikult tunnistatakse, siis hakkame me rääkima järjekordsest "majanduskriisist" mis tuli "ootamatult".
euroga ei ole liitunud suurbritannia, taani ja rootsi.
edasi. euroga liitumine toob meile kaasa majanduse ülereguleerituse, mis põhjustab meie konkurentsivõime alanemise. seda ongi euroala "suurtel" tegelikult vaja. eesti saab olema väga madala majanduskasvu ja odava tööjõuga, teatud ringkondadele äriliselt "kasulik" europiirkond.
millest ilma jääme ja mis vastu saame?
ilma jääme OMA majanduspoliitika kõige olulisemast hoovast. see ongi peamine, sest selle alla kuulub väga pikk nimekiri meile vajalikest asjadest.
ilma jääme paratamatult ka teatud osast oma suveräänsusest ja identiteedist
saame maailma kõrgeimad toiduainete hinnad (aga toiduainetetööstus on valdavalt väliskapitali käes)
saame majanduse ülereguleerituse (üle reguleeritud=mitte piisavalt vaba ja reguleerimishoovad on väliskapitali käes)
saame heal juhul aeglase majanduskasvu (=aeglane elukvaliteedi tõus. meie nn. "majanduskasvust", ehk siis mille ja kelle arvelt see tuleb, võiks üldse eraldi ja väga pikalt heietada)
saame võimu tsentraliseerituse (nõukaaegsed mäletavd, mis see on - tegelikult oleme osaliselt, ka ilma eurota, juba saanudki liitu astudes)
saame ülemõistuse lokkava bürokraatia (ENSV kahvatub selle kõrval)
kes sellest enim kasu saab?
väliskapital ja väliskapitalile kuuluvad äriettevõtted
poliitiline eliit
tsitaat veebilehelt "me ei taha eurot"
http://www.meeitahaeurot.com/
"Selle asemel, et vahetada Eesti kroon euro vastu, oleks hoopis viimane aeg see ühisvaluutast lahti siduda, taastada kontroll oma riigi raha üle, riigistada Eesti Pank, lõpetada kohustusliku reserviga rahandussüsteem ja hullumeelsete intresside kogumine, mis võtaks välispankadelt võimaluse Eestist massiliselt raha välja vedada ja aitaks kaasa inflatsiooni vähendamisele."
ja nii on.
meie saame nüüd ainult mõelda ja vaadata, et kuidas oma enda nahk uues olukorras päästa ja võimalikult mitte järgmiste hammasrataste vahele sattuda.
aga enamus meist, need kellele piisab teadmisest, et maakera tiirleb ümber päikese, on võimetud uues situatsioonis midagi muutma või enda eest vajalikul määral seisma. darwin formuleeris selle evolutsiooniteoorias lausega "tugevamad jäävad ellu"
http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4...
http://www.iseseisvuspartei.ee/doktriin...
mida keerulisem, seda vähem. ta ei taha süüvida galaktikate toimimise üksikasjadesse ja talle piisab teadmisest, et maa tiirleb ümber päikese.
see on lihtne, arusaadav ja "silmaga nähtav".
kõigepealt. euroliidu "euroala" e euroopa ühine "rahaliit", on poliitiline, mitte majanduslik institutsioon ja on mõeldud nn "eurolal" integratsiooni süvendamiseks.
seepärast ei maksa üle tähtsustada euroga liitumise majanduslikku aspekti vaid tuleks näha puude taga metsa e poliitilist aspekti. poliitiline institutsioon lihtsalt viib ellu ka oma majanduspoliitikat. ja majanduspoliitika põhimõtted on ilusasti kirjas Eesti iseseisvuspartei doktriinis §4 ja §5 (soovitan lugeda)
euroga liitudes ühineme rahasüsteemiga, kus katteta raha luuakse väga suurel kiirusel. sellest tulenevalt hakkab meie ostujõud kaduma üpris kiiresti, sest katteta raha loomine tekitab inflatsiooni. kui hinnad tõusevad, siis raha väärtus langeb ja vastupidi, kui raha väärtus langeb, siis ninnad tõusevad. hindade tõusu ja raha väärtuse languse perioodi nimetatakse inflatsiooniks. praegu on euro inflatsioon näiliselt madal, sest kogu ühisvaluuta jaguneb 22 riigi vahel ja selle määra arvutatakse erinevate ebaoluliste tagatiste (kaupade) suhtes. traditsiooniliselt on selleks kaubaks kuld, hõbe, plaattina vms kallis kaup. tänapäeval on oluliseks kaubaks e tagatiseks (ja ajas pidevalt olulisemaks muutuv) energeetikaga seonduvad kaubad. nafta, õli, gaas, küte, elekter jms. euro inflatsioonimäära arvutamisel neid üllatuslikult aga ei arvestata. kui arvestataks, oleks euro inflatsioon suur. see loob näilisuse, et euro on tugev raha ja väikese inflatsiooniga.
kui seda lõpuks paratamatult ametlikult tunnistatakse, siis hakkame me rääkima järjekordsest "majanduskriisist" mis tuli "ootamatult".
euroga ei ole liitunud suurbritannia, taani ja rootsi.
edasi. euroga liitumine toob meile kaasa majanduse ülereguleerituse, mis põhjustab meie konkurentsivõime alanemise. seda ongi euroala "suurtel" tegelikult vaja. eesti saab olema väga madala majanduskasvu ja odava tööjõuga, teatud ringkondadele äriliselt "kasulik" europiirkond.
millest ilma jääme ja mis vastu saame?
ilma jääme OMA majanduspoliitika kõige olulisemast hoovast. see ongi peamine, sest selle alla kuulub väga pikk nimekiri meile vajalikest asjadest.
ilma jääme paratamatult ka teatud osast oma suveräänsusest ja identiteedist
saame maailma kõrgeimad toiduainete hinnad (aga toiduainetetööstus on valdavalt väliskapitali käes)
saame majanduse ülereguleerituse (üle reguleeritud=mitte piisavalt vaba ja reguleerimishoovad on väliskapitali käes)
saame heal juhul aeglase majanduskasvu (=aeglane elukvaliteedi tõus. meie nn. "majanduskasvust", ehk siis mille ja kelle arvelt see tuleb, võiks üldse eraldi ja väga pikalt heietada)
saame võimu tsentraliseerituse (nõukaaegsed mäletavd, mis see on - tegelikult oleme osaliselt, ka ilma eurota, juba saanudki liitu astudes)
saame ülemõistuse lokkava bürokraatia (ENSV kahvatub selle kõrval)
kes sellest enim kasu saab?
väliskapital ja väliskapitalile kuuluvad äriettevõtted
poliitiline eliit
tsitaat veebilehelt "me ei taha eurot"
http://www.meeitahaeurot.com/
"Selle asemel, et vahetada Eesti kroon euro vastu, oleks hoopis viimane aeg see ühisvaluutast lahti siduda, taastada kontroll oma riigi raha üle, riigistada Eesti Pank, lõpetada kohustusliku reserviga rahandussüsteem ja hullumeelsete intresside kogumine, mis võtaks välispankadelt võimaluse Eestist massiliselt raha välja vedada ja aitaks kaasa inflatsiooni vähendamisele."
ja nii on.
meie saame nüüd ainult mõelda ja vaadata, et kuidas oma enda nahk uues olukorras päästa ja võimalikult mitte järgmiste hammasrataste vahele sattuda.
aga enamus meist, need kellele piisab teadmisest, et maakera tiirleb ümber päikese, on võimetud uues situatsioonis midagi muutma või enda eest vajalikul määral seisma. darwin formuleeris selle evolutsiooniteoorias lausega "tugevamad jäävad ellu"
http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4...
http://www.iseseisvuspartei.ee/doktriin...
kaanekaunitar 29. oktoober 2010, kl 18.52 |
maasikas 30. oktoober 2010, kl 00.57 |
Mis te ohite. Raha on raha, ükskõik kas teda kutsutakse krooniks, euroks rublaks või veel millekski muuks. Ja elu pole midagi nii kehv. Mäletate äkki veel seda aega kui palk oli 70rubla ja import saapa paar maksis 30 rubla ja need ei jäänud ostmata ka selle palga eest. Kui vaja hoitakse veidi kokku ja õgitakse vähem.
Teadja mees 30. oktoober 2010, kl 01.03 |
!!! 30. oktoober 2010, kl 01.06 |
päälinna pasatski 30. oktoober 2010, kl 09.59 |
Eliisa 31. oktoober 2010, kl 00.32 |
Eurodega ei saabu maailmalõpp. Nõukogude ajal, kui kõrge palk oli 120 rubla kuus, kasutati ka kopikaid palju, saadi hakkama. Eurosid saab ikka ka pensionär paar korda rohkem. Ilusaid Eesti kroone võib igaüks kõrvale panna, et neid siis hiljem imetleda. Olen seda teinud - jakobsoni pole veel raatsinud kõrvale panna, aga teen sellegi ära. Mul neid ühekrooniseid paberrahasidki peotäis mälestuseks jäetud. Teisi loomulikult ka. Eesti Pangast saab veel käibimata rahasid, need kõige ilusamad ja väärtuslikumad ka.
Lisa postitus