50+ nurgake
Mida teevad päevad otsa kodus nii 65+ naised?
ioioi 12. veebruar 2012, kl 17.33 |
seesama 12. veebruar 2012, kl 23.20 |
mina ka ei tea,mis on keskmine, ma saan 286 vot mina tahaks kohe elada teises riigis,et kus oleks see teoks tehtav.Et sedaviisi just ei peaks virelema kui siin,sutsuke paremini tahaks.tulge kaasa on seltsis segasem.Soojale maale,siis pole ju isegi vaja sooja eest maksta ja saaks soojas merevees ka iseend puhtaks enamasti.
positiivsust! 13. veebruar 2012, kl 10.55 |
Tore on lugeda siin noorte kirju, kes oskavad vahet teha vitaalsel ja virisejal memmel, tore kui te oma emadesse isadesse ka seda vitaalsust ja positiivsust oskate sisendada, sest vahel on noorte tuge ikkagi vaja. olen üle 65 ja samuti pidevas ajahädas, nagu mõni eelkõnelejagi. Sestpeale, kui spordisaalid ja ujulad mulle liiga kalliks jäid, käin "keplemas". Et üksi igav oli, otsisin üles kepikõnniklubi, selliseid on üle vabariigi pea igas linnas ja alevikus. Käin klubiga suurematel üritustel Eestis ja välisreisidel, selle aasta sügisel lähen esmakordselt klubiga koos tervisespordi maailmamängudele. Loomulikult tuleb mõne välisreisi pärast pool aastat ainult peedisuppi süüa-see ju kõige odavam juurikas meie kaubanduses, aga kui oled eesmärgi seadnud, siis on elul mõte selle nimel elada ja pingutada. Iganädalaselt või igapäevaselt käin kodukandi mererannas ja metsas keplemas ja praegu ka suusatamas.
Kuna olen kogu aeg näputööd hinnanud, siis hakkasin ka aktiivseks rahvakunstiklubi liikmeks. Küsimus pole ju selles, st ma tahaksin midagi olulist juurde õppida-põhiliselt käin kohal juttu puhumas, vaatamas, mida keegi on tikkinud-kudunud, kes mida plaanib teha ja nii tore on tõdeda, et meie klubi tegemistest ei võta osa vaid penskarid, vaid just nn. keskmine põlvkond ja isegi noored.
Vabadel hetkedel on mul lausa kohustuseks võetud ristsõnade ja sudokude lahendamine, sest see hoiab mälu pidevalt aktiivse ja ei lase tekkida selliseid riiuleid-nurgakesi, kuhu kunagised tarkused tolmukorra alla jäävad.
Loomulikult on 240€ naeruväärne raha, arvestades, et küte, vesi,telekas, telefon ja internet võtavad sellest üle poole. Aga mõelge, me oleme ka 50-dad aastad üle elanud, kui elu oli hulga raskem. Olime küll sel ajal noored ja elumured ei olnud meie, vaid meie vanemate õlul, aga tänapäevane viletsus on sellega võrreldes ikkagi lausa lillepidu.
Minu soovitus kõigile omaealistele- ärge matke ennast muredega koju, mine vabatahlikuna loomade varjupaika või raamatukokku või kirikusse. Kui tervis pole hea, siis mõelge sellele, et on inimesi, kes kätetuna maalivad, teevad tööd ja elavad oma elu, mõelge sellele, et ka jalutud käivad olümpiamängudel ja ükski sõber ei jäta sind eales maha, kui sa ainult selleks temaga kokku ei taha saada, et oma muresid kurta.
Elame veel!
Kuna olen kogu aeg näputööd hinnanud, siis hakkasin ka aktiivseks rahvakunstiklubi liikmeks. Küsimus pole ju selles, st ma tahaksin midagi olulist juurde õppida-põhiliselt käin kohal juttu puhumas, vaatamas, mida keegi on tikkinud-kudunud, kes mida plaanib teha ja nii tore on tõdeda, et meie klubi tegemistest ei võta osa vaid penskarid, vaid just nn. keskmine põlvkond ja isegi noored.
Vabadel hetkedel on mul lausa kohustuseks võetud ristsõnade ja sudokude lahendamine, sest see hoiab mälu pidevalt aktiivse ja ei lase tekkida selliseid riiuleid-nurgakesi, kuhu kunagised tarkused tolmukorra alla jäävad.
Loomulikult on 240€ naeruväärne raha, arvestades, et küte, vesi,telekas, telefon ja internet võtavad sellest üle poole. Aga mõelge, me oleme ka 50-dad aastad üle elanud, kui elu oli hulga raskem. Olime küll sel ajal noored ja elumured ei olnud meie, vaid meie vanemate õlul, aga tänapäevane viletsus on sellega võrreldes ikkagi lausa lillepidu.
Minu soovitus kõigile omaealistele- ärge matke ennast muredega koju, mine vabatahlikuna loomade varjupaika või raamatukokku või kirikusse. Kui tervis pole hea, siis mõelge sellele, et on inimesi, kes kätetuna maalivad, teevad tööd ja elavad oma elu, mõelge sellele, et ka jalutud käivad olümpiamängudel ja ükski sõber ei jäta sind eales maha, kui sa ainult selleks temaga kokku ei taha saada, et oma muresid kurta.
Elame veel!
Sulle positiivsus 13. veebruar 2012, kl 13.33 |
täpselt minu mõtted virisejatele. tulin veidi aja eest tuppa- lumi roogitud, puud lõhutud ja toas, samuti vesi kaevust toodud. lapsed aitasid pliidipuud saagida, aga lõhkuda neil ei lubanud, seda meeldib mul endal teha. nüüd kuni õues valge, õmblen tütretütrele kleidi suveks, lõige 67a. moelehest. mõnus ju. ma naudin igat päeva ja tundi üksi olemisest. sõbrannadega vahel kohvitame, vahel joome veini, vahel sööme kooke.
tõsiselt, elu on ilus, kui ise millegagi tegeled.
tõsiselt, elu on ilus, kui ise millegagi tegeled.
u 13. veebruar 2012, kl 13.43 |
jõusaali või ujulasse pole õnneks kunagi kippunud, aga muidu kodunt välja küll: rattaga sõitma või suusatama-(tõuke)kelgutama. võimlemas käin ka. kavatsen osta rulluisud! mis aga puutub üksindustundesse, siis kahjuks ainult hurraaoptimismiga seda ei hajuta. on inimesi, kes ei oska end teistele avada - või ei julge.
36 13. veebruar 2012, kl 14.48 |
rästu 13. veebruar 2012, kl 14.59 |
luuletaja 13. veebruar 2012, kl 18.31 |
minagi märkasin .et kõik ei istu arvuti ees - vaid meie soojas kliimas lausa õues pingil koos arutades
kõike mis ümber toimub ja lisades sellele oma hingesooja.Kas 50+ või 60+ kuid mindki võeti kui omaväärset lisades vaid viisakusest -noorhärra.
Võtsin sealt ka oma hinge soojust kaasa ja püüdsin
anda vastu sama mõõduga.Kui omal väheks jääb soojusest
leiame seda ikka teistega koos (olles)
kõike mis ümber toimub ja lisades sellele oma hingesooja.Kas 50+ või 60+ kuid mindki võeti kui omaväärset lisades vaid viisakusest -noorhärra.
Võtsin sealt ka oma hinge soojust kaasa ja püüdsin
anda vastu sama mõõduga.Kui omal väheks jääb soojusest
leiame seda ikka teistega koos (olles)
Sirje 14. veebruar 2012, kl 21.25 |
vaaaal 14. veebruar 2012, kl 21.33 |
tegelikkus 15. veebruar 2012, kl 08.55 |
vaaaal 15. veebruar 2012, kl 10.13 |
rästu 15. veebruar 2012, kl 10.20 |
vaaaal 15. veebruar 2012, kl 10.25 |
rästu 15. veebruar 2012, kl 10.28 |
??? 15. veebruar 2012, kl 11.21 |
Lee 15. veebruar 2012, kl 12.16 |
huuletaja 15. veebruar 2012, kl 14.02 |
kuidas küll 16. veebruar 2012, kl 19.49 |
luuletaja 16. veebruar 2012, kl 20.21 |
to ??? 16. veebruar 2012, kl 20.25 |
to kuidas küll 16. veebruar 2012, kl 20.33 |
Viimane lause Sul pani mõtlema kohe.
Aga mõni võib tõesti väga üksik olla ja suhtlemisvaeguse all kannatada.
Siis võib küll igav vahel olla, kui kellegagi rääkida ei ole.
Olen näinud vanemaid inimesi, kes kohe mitte kellegagi ei suhtle.
Ei tea, kui palju on selliseid, kes täielikult teistest end isoleerivad.
Kuidas nad suudavad nii aastaid elada ?
Aga mõni võib tõesti väga üksik olla ja suhtlemisvaeguse all kannatada.
Siis võib küll igav vahel olla, kui kellegagi rääkida ei ole.
Olen näinud vanemaid inimesi, kes kohe mitte kellegagi ei suhtle.
Ei tea, kui palju on selliseid, kes täielikult teistest end isoleerivad.
Kuidas nad suudavad nii aastaid elada ?
luuletajale 16. veebruar 2012, kl 20.59 |
luuletaja 16. veebruar 2012, kl 21.19 |
luuletajale 16. veebruar 2012, kl 23.13 |
luuletaja 17. veebruar 2012, kl 13.42 |
Lisa postitus