sul praegu juba hirmuga osa tähti kadunud.:D

nõuka ajal öeldi - ei oska? õpetame, ei taha? sunnime:)))

...ja nii ongi, et 20-lt tuleb mõelda kuidas ma tahan 50-lt elada ja 50-lt kuidas 80-lt. Tehkem siis õigeid valikuid ja tegusi.

neid õigeid valikuid ei oska kuratki teha, ikka keerab vale asja nässu:)))

vale jutt, minu valik on igavene elu teiega käsikäes.

näädsa, jälle tegi vale valiku, st. kobises mu jutu peale:)

ei ole peale kobisenud, järgi kobisesin ja valik täiesti õige...mõne teise jutu peale on targem vait olla.:D

ja millega ma selle auväärt tegelase tähelepanu ära teenisin? mina olin puu taga kogu see aeg...

mu kuradi viimane sõnavõtt tuli naa segane, aga uni ründab...:)))

pimm-pomm, pimm-pomm, pimm-pomm
kill-kolladi kellad lõivad....:)

põmma aga, ongi naa vaikne...:)

magama pidid ju minema, ma mängisin ennetähtaegselt kesköökellasid:)

Naisteka foorumis pole seni ajapuudusel käinud, see Sirje küsimus kutsus vastama. Olen 68-aastane päris pensionär, tööl ei käi. Küll aga internetis, tavaliselt õhtuti. Tegelen väikselt digifotodega ja saadan neid e-posti teel laste peredele ja sõpradele. Päeval telekat ei vaata, Rein Rannap ütles, "hommikul telekat vaatama hakata on sama mis täis juua". Käin 2-3 korda nädalas sulgpalli mängimas ja praegu kuni ilmad lubavad 3-4 korda nädalas suusatamas. Selleks ajaks, kui abikaasa töölt tuleb, katsun midagi head süüa teha. Samuti igal laupäeval saunalistele. Halb on see, et ei jää aega sõpradega kohviku minna. Nii et, üle 65-sed:"Elame veel!" nagu ütles Colas Breugnon

me lahendasime selle kohvikuskäimise sõbrannadega skypega, et istume kodus ja vestleme omavahel ja igaüks manustab mida ise tahab. Pole enam vaja läbi lume ja jää linnas ronida ja omavahel vestleme skypes konverentskõnega ka siis kui keegi meist välismaal. Ma läheks veel ümbermaailmareisilegi kui keegi omavanune kampa lööks- pakiks seljakoti ja kolistaks paar aastat mööda maailma.

to 60+ :)))))
No nii, miks Sa minust niipalju ees oled, ma ju ei saa veel. Muidu plaan sama, et kui saan vabaks inimeseks, lähen mööda maailma kolama. Ainult, et seljakotita. Selle seljakotiga on käidud küll ja küll. Mul on plaan minna kübaraga:))))

no kui ausalt öelda, siis ega minagi seljakotiga enam viitsi reisida, aga ma vaikselt kalastasin, et ehk keegi näkkab, samas kõike võib ka kohapealt osta ja põnevam ehk ongi kraam koos kohvriga reisilt kaasa tuua, sest oma kraamiga reisides saab seda tavaari ikka rohkem kaasa tiritud kui vaja.

Tekkis mõte ,et kas näit. Indias oleks võimalik sellise pensiga elada nagu kununga kass?Et umbes nagu Soome penskar Eestis?Või Aafrikas?

eelmisele
Arvan, et saaksid suht mõistlikult hakkama. Küsimus rohkem selles, et kas keskkonnaga harjud. Kui läksin sinna, ütlesid sõbrad, et lähed ja jääd. Esimestel päevadel oli mul ainult 1 mõte, sry ma ikka eurooplane:)) Kusjuures ma palju rännanud aga see oli ikka väga-väga teine. NB!Ma ei olnud turistidele mõeldud paikades. Paari nädalaga harjusin sujuvalt.

Ma mõtlesin ikka alaliselt elamise ,mitte reisimise mõttes.

ma sain Sinust aru ja selle peale vastasingi, et sõltub Sinust kui kohanduv oled. Materiaalselt saad hakkama.

Ehk küsimus oli ,kas meie pensiga saaks Indias elada nagu valge sahib ,pidada teeniat ,kes peseb,koristab ja süüa teeb ,sõita riksaga ja nautida elu ning vaatamisväärsusi.

kahujs on minu kogemus 10-ne aasta tagune ja mul ei olnud vaja siis ka raha lugeda. Ei võta vastata, kui hästi hakkama saaksid.