külaskäik kaunil mai -l
(mai kaunis luule )
suitsuna seisan puude taga
lõhnana mis kunagi ei maga
märjas hallis kasteses öös
udus kaotatud õigest teest
paremale minna jälle ei saa
vasakule keerata ei taha ma
tagasimineku kaalumist kanditud
edasi uutele kutsetele landitud
teedele tundmatutele sõrm antud
õnnelik õnnistus endale kantud
viivitav veel oodates midagi
selles vaikuses seda kedagi
lärmina tundub ämbliku samm
võrgupunumine näib kui lumm
astun või ei astu seda sammu
pean tegutsema purustama lummu
,,,,,,,,,,,,,,,,,,
ja veel midagi mis ridade vahe peidus oli ...
suitsuna seisan puude taga
mets tumm tuultes üsna vaga
lõhnana mis kunagi ei maga
on midagi peidus siiski aga
märjas hallis kasteses öös
haldjad tegutsemas omas töös
udus kaotatud õigest teest
järelejäänud nukra silmaveest
paremale minna jälle ei saa
seal hommikukastes niiske maa
vasakule keerata ei taha ma
seal põllud on küntud sahaga
tagasimineku kaalumist kanditud
lootused saaatusele panditud
edasi uutele kutsetele landitud
kui kivid ümarad siledad ja kanditud
teedele tundmatutele sõrm antud
kui Saatanale lubadused tuntud
õnnelik õnnistus endale kantud
pärast pigem naernud kui nutnud
viivitav veel oodates midagi
päästa soovides miskitki kuidagi
selles vaikuses seda kedagi
mõttes - kas saavutan sedagi
lärmina tundub ämbliku samm
sest muu kõik ümberringi tumm
võrgupunumine näib kui lumm
kose kohinagi pidurdab tamm
astun või ei astu seda sammu
millest juba mõelnud olen ammu
pean tegutsema purustama lummu
ei mälestused muidu meelest sumbu