kontrollisin järele, margapuu ehk päsmer. Kuid meil lõunas ei öeldud kindlasti päsmer, kuidagi teisiti oli.

Lisan siia oma lemmikud-Burzuika ja Feliks.

mul vist mõni talong veel praegugi alles. Teadlikult hoidsin, et mine tea millal sellest ajalugu saab. Vist on alles ka kohaliku tarbijate koperatiivi liikme pilet.
Haltuura oli ka üks väga hea asi- sellega teenis rohkem kui tööga.
Umbes 10 aastat tagasi tegi laps ülikoolis mingit tarka tööd, siis sai temaga pikalt laialt räägitud talongidest ja defitsiidist ja valuutapoodidest ja isegi sellest kuidas me issiga seisime 5(viis) ööpäeva elavas järjekorras, et saaksime osta päris uue moskvitši (aasta oli siis 1986)

elektrikute sõnavarast :

vinjak - (oli üks alkohol kuid) -Vinnak "zlängis "

konjaktor - kontaktor .

andur (mitmete mõõtmiste mõõtja kui temp. näiteks)....

kui oli andur .. pidi olema kaa ! "pandur" .

need kül ajaloolisteks uurimusteks ei sobi
kuid - parem kui - mitte midagi .

Sünnituspuhkusele mineva naisterahva kohta öeldi, et "läheb dekreeti". Taust: dekreet on tegelikult seadusandlik akt ja kunagi kehtestati ühe sellise dekreediga sünnituspuhkuse pikkus jms.

Viidi plate peale = viidi kainestusmajja

Jõgeva sinine või kunstväetise sinine - kartulisort, mid keedes siniseks minema kippus (ohtrast ülekunstväetamisest?)

Ja lihtsalt tõlkes kaduma läinud: algselt prantsuse->vene päritoluga eestikeelse sõna PUTKA on nüüd asendanud prantsuskeelne BOUTIQUE - jah, sealt Prantsusmaalt ta omal ajal Venemaale sattus ja algsest prantsuse-venekeelsest sõnast BUTIK sai pikapeale puhtvene BUTKA, mis eesti keeles võttis kuju PUTKA . . . ring täis.
(Kui linnavalitsus viitsiks olla järjekindel, võiks ta ju nõuda, et selle võõrkeelse "boutique" kõrval oleks kirjutatud ka eestikeelne tõlge "putka", aga nad vist lihtsalt ei viitsi)

Portjankad - jalanartsud - nõukogude sõjaväkke jõudsid sokid suht hilisel ajal, minu isa sõjaväesviibimise ajal kasutati saapa sees käterätikutaolist riidetükki, mis teatud meetodil ümber jala keerati. Jalanartsul oli see hea omadus, et kui alt märjaks sai, võtsid ära ja keerasid kuiva otsa alla, märja üles; lisaks ei pidanud teda nõeluma, kui auk sisse tuli - keerasid teistpidi ja läksid aga jälle.

Karauul -
Trevooga - häire
Kirsavoi - sõdurisaabas
Kalifeed - ratsapüksid, mis olid millegipärast kogu nõukogude ohvitserkonna vormi osa, kuigi hobuseid polnud armees ammu enam, kui välja arvata paar esindusfunktsioonides kronu paraadi juhtimiseks.

Roheline Konn - millegipärast olid need omaette asuvad laudadest kokkulöödud õllesaalid enamuses roheliseks värvitud (sulandumine ümbritseva võsaga?) ja seetõttu hüüti neid üldjuhul Rohelisteks Konnadeks. Kuskil oli see vist lausa ühe sellise asutuse ametlik nimi, aga see võib ka legend olla.

mis puudutab nõuka sõjaväge, siis seal oli palju selliseid asju, millel eesti keelne nimetus üldse puudub ja seepärast ei saa neid pidada nn "kadunud/unustatud sõnadeks", küll aga naljakateks (pigem siis juba saab pidada naljakateks asju endid, millele mingi X nimetus oli antud)

kõige tuntumad neist lisaks juba eelmainitud jalanartsudele, jalasidemetele ehk Partjkankadele [портянки]:

Gladilka [Гладилка (гладилки)] millega tehti vooditele Kantikuid e kante [Кантики] - kaks ca 1cm paksust lauajuppi mõõtudega ca 10 x 40 cm, millel küljes käepidemed. komplektis pidi neid olema kaks.

Nažimka (ka Nadžimka) [нажимка/нажимки; наджимка/наджимки] - sama mis Gladilka [Гладилка]

Razvodjaga [разводяга] - sisuliselt kulp, millega sõdurisööklas igas lauas (tavaliselt 10 inimest) jagati suurest kastrulist toitu igale laus istujale. jagajaks oli üks inimene lauas, kes istus ühel või teiselpool lauda keskel ja keda nimetati разводящий.
(p.s. разводящий oli ka karauuli ehk vahtkonna vahetuse vanem)

Maslodel ehk Võijagaja ehk võiprits [маслоделитель ka маслодел] - spetsiaalne riisatapuu suurest võikastist 5;10;15 grammiste, tavaliselt ümmarguste individuaalportsionite eraldamiseks (võirattakeste ehk võiseibide tegemiseks) üldjuhul selle riistapuuga või kraapimise teel. maslodeliga võikastis võid kraapides keerutati seda pidevalt käes ringiratast, kuniks kogumisanum oli võid täis. sellele järgnes pritsile (unnale/presshoovale) vajutus ja võirattake kukkus vormist välja.

Podvaratnitšok (ka varatnitšok) [Подворотничок] - aluskrae (valge, tavaliselt puuvillane), mis õmmeldi igal hommikul või õhtul vormikuue krae külge sissepoole. et see vormis ja sirgem/trimmis püsiks, ning ilusam välja näeks, siis kirjutamata seaduste järele võis alates teisest teenistusaastast õmmelda podvaratnitšoki ülemisse äärde sisse ka Zilka [жилка] ehk Kembriku [кембрик] (samas tegelikult oli see aga keelatud, kuid ei järgitud eriti seda keeldu), mis oma olemuselt oli tavaline 1-2mm jämedune plastikisolatsiooniga elektrijuhtmejupp millelt seest traat (v. traadid ehk sooned) välja võetud (e. peenike plastiktoruke).

Furaška (ka fuura) [фурашка] - spetsiifiline suvine vormimüts nii sõjaväelastel kui ka nt. miilitsal.

ära hakkab kaduma ka sinel.

Viisaastak, küna,katel, hakklihamasin

gulfik.

puffaika

galefee

laupäevak

viga lipsas sisse! Galifee

laupäevak ja viisaastak juba olid esimesel lehel

kalifee on see sõna

papjeemašee

pizdets-mis see veel oli?

on see kui pizdjukil midagi nihu läheb.

Kaputjalg

Talvesaapad praštšai molodost

nohhh 06.10.09
sinusuguste inimeste elu on kurb ja hall.

kohvijoodik
persekeerutaja

pardatšokk - ja ongi asi jokk, sest "kindalaegas" kõlab ikka väga peenutsevalt.
pagasnik on meil ka jätkuvalt kasutusel.
aga puudust tunneme fortotškast.

paraadna, štukoovina

Nüüd võid vist lastele arvelaua kätte anda

Mundzik, Vıttur, analtšik, kebens, näpunųss, tűramaeivõi, emmiimeja, kägarnųss jne

näccunųzzıja, wıttųsıttuya, mõnumųnnųr, päramulk,

oņakas, tavakas, orakas, aņakas,

zųmbuti, brumbuti, zumpar, rosına-rüütel, bépu-wend

tõdvik, țyrauba (keset tuba), Peeter-mųnnımeeter

ILUSAT EMAKEELEPÄEVA KÕIGILE!

Eesti keele ilusaim sõna on - ünüülseks + ürgasm