kodanik mai 14. oktoober 2014, kl 22.55 joonistas:
-----------------------------------------------------
>täna kui keegi enam ei loe mu ridu
>panen siin yksi siis suuremat pidu
>sygisöös sel pimeduse maheduse nivoos
>tantsin kaelakuti kallimaga loodud kuvöös
>võtan teda annan ennast
>avatuna avali kätevahel loevad vaid huuled
>paitused suudlused hellused armastuse puuted
>sõnad need tulised hingede kirgede kytjad
>ei häiri meid need tunnete pelglikud matjad
depressiivne sügisluulu
Leeenin ja Oktoober 2014
suur Leeenin mis pronksist ja skulptori töö,
postuumselt ausambalt sai tõugatud öös...
sääl suri Oktoobrikuu, tantsisid matjad
ja mina, Oktoobrilaps, nutsin siis patja.
ma uuesti elama õppida püüdsin
ja "No pasarán!" Lossi platsil sääl hüüdsin.
oktoobrikuu pimedas märjas nivoos
käest Edgaril hoides me läksime koos...
nüüd närtsind oktoobris me paneme pidu,
aeg hõrendand on kommunistide ridu -
üks seltsimees ainult mu sosinat kuuleb,
kui "õppida! õppida!" loevad mu huuled...
von ehv