Seadust oskab igaüks välja lugeda , punktirida , kas sinu pakutud on sedauses kirjas, et lase mehel enda nimele kirjutada...Milline seadus on kirja pandud soovitusena, mille järgi saad tegutseda, et las elukaaslane laseb enda nimele kirjutrada siis ongi tema omanik aga mitte sina. Ahverist, kes kardab niivõrd, et isegi virtuaalse nimena vaid ........ kirja julgeb panna, sa räpsase südametunnistusega ahverist.Ahv..erist!!! Monky!

See, kuidas Tibu ärritub, annab paljudele alust tema üle naerda. Kas ta ei saa tõesti aru, millest jutt käib. Teema hüpleb ühelt mõttelt teisele.

Tibu jobu, kas sa ei saa aru, et sinust targemad juba vastasid Meelile, miks sina oma nina sinna vahele topid? Selleks kirjutati sinu kohta seda, et kes see naiivitar selline on? Eelnev ju kõik sinu kohta õige.
Sa oled ju täiesti haige inimene ise kui niimoodi ärritud.

Olen kolmanda isikuga täiesti nõus, selline tüüp nagu Tibu, on haritumad inimesed juba ammu foorumist eemale peletanud. Mingit mõistlikku teemakäsitlust küll ei ole olnud.

Sina näri nüüd oma varbaküüsi ja õpi õigekeelsust (sõna on 'aferist'!), teistele on mul antud teemas selline küsimus:
korterit ostes pidi kinnistusraamatusse kandmiseks ütlema ühe (ainult ühe!) nime, kes korteri pärib. Andsin oma kahest lapsest ühe nime. Kas see tähendab, et teisel ei teki minu surma korral pärimisõigust?

Vaata "Pärimisseadus"

Naine, kes on jaganud mehega häid ja halbu päevi, põetanud haigestunud meest surmani, on tibu jutu järgi aferist. Kuna soovib senises elupaigas edasi elada, mitte aga loovutada korterit lastele, kes ei tundnud huvigi oma isa saatuse vastu.

Tegelikult tõelised aferistid püüavadki just abielluda, et siis juriidiliselt kuidagi kasu lõigata

Meelile,
Miks mees ei taha sind pärijaks teha. Kui te olete 15 aastat koos olnud, siis mis möttes sa oma kodu maha müüsid, kui see mees sinust hoolis vaid nii palju et kasutas su raha oma korteri remondiks, aga sinu jättis siis köigest ilma. Inimene väi vabalt oma korteri möttelist osa naisele kinkida. Siin ei ole küll mingit probleemi, ainult, et mulle tundub, et mees on nüüd paras kiusupunn. Kuidas sellist murda, headuse vöi kurjaga, seda tead ise paremini.

Osa mehi peavad endid surematuteks ja lükkavad asju edasi. Et küll homme jõuab.

viimasega nõus. Kooselu alguses ollakse armunud, tehakse rahalisi kingitusi, mõtlemata homsele ja ülehomsele päevale - see on täiesti inimlik ja mõistetav. Abiellujadki on kindlad, et nende armastus püsib igavesti ega koosta vastavaid lepinguid, pidades seda teisele poolele solvavaks.

et kooselu esimestel nädalal hakatakse juba testamente tegema. Tibu vist nii mõtles.

Pead kohe solvama (et tibu)? Ma ei rääkinud testamendist, vaid varalistest suhetest. Kui Meeli andis oma raha elukaaslasele lihtsalt niisama ja suurest armastusest ilma seda näiteks laenu või muu sellisena vormistamata, on tal ilmselt väga raske mehe surma korral tõestada, kas ja kui palju ta oma vara sinna korterisse matnud on. Kas suudaks seda isegi ehitusmaterjalide ostmist tõestavad dokumendid, kui ei saa tõendada, kus ja milleks neid ehitusmaterjale kasutati. Ilmselt saab siin nõu anda üksnes väga suutlik advokaat.

Et kooselu viimasel tunnil, tuleb kaks kätt taskus ära minna,
15.59, see on pakju jubedam.

Kes-või misasi see "ahverist" on, ristiga ahver?

tibu

Huvitav, miks peaksid mehe lapsed pärima minu rahade eest remonditud, hooldatud ja sisustatud kinnisvara?
Oleme ka vabaabielus ja 10 a antud kinnisvara putitatud 50% ulatuses minu rahade eest. Juriidiline poolt hetkel lahendamata, aga teen ka oma elukaaslasele lähiajal selgeks, et minu raha ikka tema lastele ei jää (10 a jooksul olen sinna kümneid tuhandeid maha matnud), ja kohe kindlasti ei taha pärast pärimise tulemusena oma kodu mehe lastega jagada. Lapsed on täiskasvanud ja mina neisse kuidagi ei puutu.

ja lõpuks sain or....

meeli Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Vara jagamine - mehe endine naine ja tema lapsed j
> a uus naine
>
> KUULE MEELI!!!!,,, SIIN PEATE KÜLL KORTERI OMA NIMELE TEGEMA,, MUIDU LENDAD KUUSE ALLA!
>
>
>
> vajan nõu

> > 09. september 2014, kl 17.24
>
>
> Olen m
> ehega vabaabielu elanud 15 aastat, ühiseid lapsi p
> ole.
> Mehel on endisest suhtest kaks last (ei ol
> nud abielus).
> Kui mehega peaks juhtuma midagi,
> kas siis on mehe eksil ja lastel õigus mind meie ü
> hisest kodust välja ajada (korter on ainult mehe n
> imel)?
>
> Mehe eksiga ei saa ma eriti hästi lä
> bi, ta on võimukas ja kasuahne inimene. Usun, et õ
> hutab lapsi korter maha müüa, muidugi omakasupüüdl
> ikel eesmärkidel.
>
> See ei loe siis, et korte
> r on olnud meie ühine kodu, siin on palju mälestus
> i, meie ühine töö ja vaev. Mina ei näe selles raha
> list väärtust, nagu need ahned inimesed.
>
> Ke
> llele jääb õigus seaduse poolepealt?
> Kas abielu
> oleks jätnud mulle õiguse kodus edasi elada?

... tuleks käituda kõigi osapoolte suhtes. Ainult elukaaslasele pärandada ei ole õige, kui on lapsed - pärast teise osapoole surma läheb siis kogu kogu kinnisvara tema sugulastele. Tuleks teha kinkeleping või testament vastava tingimusega - elukaaslane võib oma surmani seal elada, aga pärast tema surma saavad need ja need kinnisvara endale. Unustada ei tohiks ka nt naise lapsi, kui naine on kinnisvarasse investeerinud.

eesti inimene ei taha teha mingit testamenti või kinkelepingut mis ei ole sugugi keeruline.Kõik oma soovid võimalik notaris kirja panna.Kindlasti peaks Meeli mees mõtlema oma elukaaslase peale mis juhtub kui teda ei ole või muutub teovõimetuks.Keegi ei oota selle pärast kellegi surma.Loomulikult vanemad inimesed kes kokku elama asuvad ja abielluda ei kavatse peaksid kõik kohe alguses läbi arutama ja vastavad toimingud tegema,et teine kaaslane puu alla ei jääks.Eriti vanematel inimestel peaks olema elukogemust ja tarkust.Ei taha halvasti öelda,kuid kas vanemas eas naistel kaob kohe mõistus peast kui mõni mees silmapiirile ilmub.

ei ole sul mingit õigust.On ainult moraalne õigus ja see oleneb mehe lastest kui kasuahned nad on.
Tean inimest kellel oli ühel krundil 2 maja enne abielu,kuid majade alane maa erastati abielu kestel ja kohe muutus see ühisvaraks.Kui mees suri siis naine ei tulnud selle pealegi,et anda sisse pärimine.Nüüd otsustas ühte maja müüa ja mis selgus oli see,et mehe esimesest abielust poeg on ka pärija.Õnneks oli normaalne inimene ja ütles kohe,et ei soovi midagi pärida kuna need majad olid naisel enne tema isaga abiellumist.

mees võiks ju kinkelepingu praegusele naisele, kellega ta juhuslikult ühte korterit jagab, teha.

kui üks kaob, kas siis on pärijaks abikaasa ja lapsed võrdsetes osades? ja seda abikaasa osa võivad pärast tema surma pärida kõik tema lapsed, s.h eelmisest abielust?

Mina eelistan tarkust ja arukust igal juhul. Enne abiellumist varalahususleping, seda esiteks ja teiseks dokumteerida abielu ajal soetatud vara ning kui on pärijad endal olemas ,pole vaja neid juurdetulnuid inimesi enda lihaste pärijatega üldse samale pulgale asetada.Kui mees armastab, siis abiellub ja sel juhul on peale tema surma nii nagu seadus ette näeb.Kui aga teine pool hakkab peale ajama, et testament temale jne... löö see saamahimuline inimene välja, See 15 aastat magamist mehe voodis ei ole 40- 50 abieluaastaga kaugeltki võrdne. Kui mees ei taha seaduslikult abielluda, ei mingit testamenti naisele, kellega abielldua ei taha! Nii on aus.Kui on mehe eraomandus, ei jaga midagi.See korter või maja oli tal enne kui järjekordne krõhva sisse imbus.Mis siis elust välja tuleks kui iga naine, kes mehe koju sisse sajab,et tee aga tema nimele testament, otsige aga lihtsameelseid.Neid ei ole!Siin küll mitte!

Siin keegi kes luges arvas hoopis nii, et teematajal on kibe aeg kätte tulnud, mees tahab tast lahti saada aga tema tahab, et mees kindlustaks temaga kooselu nii, et teeb tema nimele testamendi, siis ei saa mees teda välja vahetada teise naise vastu...

Jobu, loe esmalt Meeli kiri läbi, siis anna oma totakaid nõuandeid! Ära kaldu teemast kõrvale. Sulle eile tehti asi selgeks.

tõesti, kas tibu on riigikogus ja teeb seadusi ringi.
Lolluse vastu ei saa keegi, näete isegi tibut pole võimalik ära keelata.

Ärakäiatud ja igav teema, mine tee uus! Tibu on väga lähedalt näinud neid , kes teise vara himustavad ja need inimesed on väga kavalad ja siin neid liigub ringi ja kõik pole kaugeltki 50+ abitud küsijad. Siin päris noorekesi uurib ja sondeerib, kus ja kes ja kas...Mäletate seda 30 aastast naist, kes vanadel meestel naha üle kõrvade tõmbas ja enda nimele lasi kirjutada nii ühte koma teist, pandi vangi või ta seal püsib...Ise kirjutab, ise endale soovitab ja ise vastab...
Tibut? ,mitte tibut ei saa keelata vaid tibu ei saa keelata.Ei saa jah, tibu ei alse sul siin uurida ja puurida, kellel mida on ja kust saaks otsa peale kellet varakest enda nimele noolida, appikene TibuT!!! ,ise oled tibuT, kirjaoskamatu Kopli kraade!

See pole mingi meeli kiri, see on juba ilmunud teema teises foorumis, mille keegi siia kopeeris,mis ei lähe mingi meeli kommiga üldse kokku.


vajan nõu
09. september 2014, kl 17.24


Olen mehega vabaabielu elanud 15 aastat, ühiseid lapsi pole.
Mehel on endisest suhtest kaks last (ei olnud abielus).
Kui mehega peaks juhtuma midagi, kas siis on mehe eksil ja lastel õigus mind meie ühisest kodust välja ajada (korter on ainult mehe nimel)?

Mehe eksiga ei saa ma eriti hästi läbi, ta on võimukas ja kasuahne inimene. Usun, et õhutab lapsi korter maha müüa, muidugi omakasupüüdlikel eesmärkidel.

See ei loe siis, et korter on olnud meie ühine kodu, siin on palju mälestusi, meie ühine töö ja vaev. Mina ei näe selles rahalist väärtust, nagu need ahned inimesed.

Kellele jääb õigus seaduse poolepealt?
Kas abielu oleks jätnud mulle õiguse kodus edasi elada?