Jagage kogemusi ja häid nõuandeid head inimesed, kes on pidanud vanuses, alates 55 eluaastast, töökohta vahetama, olles eelnevalt tööl olnud ühes kohas aastakümneid, minnes siis tööle täiesti teise valdkonda, tegema täiesti teistsugust tööd. Mina pidin seda 57 -ndal eluaastal tegema, minnes riigitööst, kus olin ametis 26 aastat, tööle toidupoodi klienditeenindajaks. Kas see on olnud selles vanuses teile normaalne, probleemideta või on see raske olnud.

mina töötasin ühel töökohal 30aastat ja vahetasin 55aastaselt uue vastu, nüüd rahul.

ma 1. jaanuarist töötu, olles 55 aastane. Ei teagi, kuhu minna või mida teha. Peale toidupoe klienditeenindaja polegi kuskile minna, vanus selline. Need pikad tööpäevad kaupluses ei ole enam jõukohased, just see jalgadel seismine. Kõik võis vene ajal halb olla, aga peansion 55 aastaselt oli ainuke hea, mis sel ajal oli. Lihtsalt on tekkinud tüdimus töö vastu, olenemata tööst, ei jõua ja ei taha enam.

peab edasi rügama tahtejõu toel võib ju ka eelpensile minna aga see viimane õlekõrs halvimast.

Esialgu masendus ja depressioon,see mittevajalikkuse tunne oli hirmus,käisin hooajatöödel ja siis läksin pooleaastasele koolitusele, kus olid kõik noored (naersid et nii vana inimene ja hakkab uut ametit õppima) elasin selle üle, sain uuele tööle, oli raske algul, nüüd harjunud.Noortega sammu pidada pole kerge,aga olen rahul.

mis koolitus see oli? olen kuulnud, et 55+ naistele enam eriti koolitusi ei pakutagi?

Kui ma olen töötu siis ei saa ma ootama jääda mingeid pakkumisi vaid pean ikka ise ka natuke mõtlema mida ma saan ja suudan edasi teha. Tööbüroo ei anna inimesele tööd ta ainult vahendab tööandjat ja tööotsijat. Selles vanuses lihtsalt ootama jääda et keegi ehk tuleb ja pakub mulle tööd on mõttetu, tead ise mida suudad ja mis sind huvitab. Tööbürookaudu saad koolituse tasuta.

Kuidas sa tead, et siis pensionäridel parem oli, kui sa ise vene ajal pensionär ei olnud?



55 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> ma 1. jaanuarist töötu, olles 55 aastane. Ei teagi
> , kuhu minna või mida teha. Peale toidupoe kliendi
> teenindaja polegi kuskile minna, vanus selline. Ne
> ed pikad tööpäevad kaupluses ei ole enam jõukohase
> d, just see jalgadel seismine. Kõik võis vene ajal
> halb olla, aga peansion 55 aastaselt oli ainuke h
> ea, mis sel ajal oli. Lihtsalt on tekkinud tüdimus
> töö vastu, olenemata tööst, ei jõua ja ei taha en
> am.

vaba aega ju küllaga, kui sai pensionile 55. Jõudis kõike veel teha, isegi kohtamas käia. ja pikad tööpäevad tõesti tapavad..

Pensioni iga oli jah 55 nouka ajal, aga vahesed jaid pensionile selles vanuses. Tootati edasi, vahemalt kuni 60-65 vanuseni ja saadi nii palka kui pensioni mis kokku ei tohtinud yletada 300 rubla, mis oli paris suur raha sel ajal. Maks pension oli 120 rubla, nii et juurde tohtis teenida 180. Oli ytlemine, et alles pensionile jaades hea elu algab, sest eks sel ajal samuti olid 55 aasta vanused ikka paris nooruslikud ja hakkajad.

inimene, kes oli terve elu raske töö peal, jäi pensionile. pealegi sai tol ajal 120 rubla eest nii mõndagi osta.

kuidas43 07. detsember 2014, kl 01.17
Kuidas sa tead, et siis pensionäridel parem oli, kui sa ise vene ajal pensionär ei olnud?
--------------------
kui ise ei olnud pensionil, siis isa või ema ikka olid.

Olen koguaja imetlusega lugenud neid lugusid, kui inimesed 50+ lähevad Soome teenima suurt raha ja pensioni. Et seda suurt raha saada, tuleb teha pikki ja raskeid tööpäevi. Tuleb laevaga seigelda kahe maa vahet, sest tavaliselt jääb eit või taat ju koduhoidma ja selles eas on olemas ka koduigatsus.
ja siiski võetakse see kõik ette vaid raha pärast. Minua kellele on aeg kõige tähtsam, aeg endale ja omaaeg, ei pääse vist iialgi mõistma sellist rahajahti.

Ei minda alati suure raha järgi. Kui elad väiksemas kohas ja oled veel vaba pereseisult, siis polegi palju valikut. Kas tiksuda toetustel või elada veidi.

kindlasti ei minda võõrasse riiki ainult raha jahtima vaid ikka häda sunnil. Maapiirkondades ei ole tööd ja siis ongi kaks vöimalust kad minna suurt raha teenima võõrriiki, või Eestis pealinna miinimumpalga peale.
Ikka karjuv vajadus ajab inimesed võõrsile, mitte ainult rahajaht. Kas kõik see mis Eestis kaalule jääb, ka selle suure raha üles kaalub või kõik kaob, see selgub hiljem.
Aga mis puutub töövahetusse 50+ siis pole vaja karta. Julge pealehakkamine ja põhiline, mitte karta. Tegin ise selle läbi ja kuigi oli see sundkäik, siis uus kogemus annab elukogemuse, mida terve elu ühes kohas töötades, kindlasti ei koge. Iseenda proovilepanek on ka midagi väärt.

Ärge kartke muutusi, kogemuse võrra rikkamaks saate ikka.

Mina ilin ka pikki aastaid vastutaval kohal riigitöötaja. 56. eluaastal sai töö otsa. Siis olin aasta kodus ja olen nüüd kaupluse kassas. Võtan asja kaine huumoriga, vähemalt vastutuse aste on hoopis madalam ja tööd koju kaasa ei too.
Igas vanuses omad rõõmud. Las nooremad valitsevad riiki, meie võime lõdvemalt võtta.
Kliendid on toredad ja kui mõni ongi nats tujukas, siis mõtlen, et tal vaesekesel vist eraelus ei vea.
Edu Sulle !

huvitav nähtus... mida panustavad meie riiki need kõrgetel kohtadel riigitöötajad, kui lõpuks maanduvad vaid rahasedeleid vastu võtma. huumoriga.

Tänapäeval ongi normaalne, kui inimene ei jää ühele kohale rippuma, kasvatades endale juured alla. Inimest arendab vaid soov õppida ja uusi tegemisi kogeda.Vanus ei puutu asjasse. Ma loen ka tihti, ollakse mannetult ühel töökohal, küll teda kiusatakse, küll ahistatakse rahaliselt, küll sunnitakse tegema liigseid töid ,mille eest ei maksta, tööl on läbisaamine vilets ja sada muud halba asja, mis ei riku ainult meelt , vaid ka head enesetunnet. See on täiesti normaalne, kui inimene liigub edasi erinevatel valdkondadel, on endal mida õppida ja teistekle enda kogemusi edastada.Ei ole vaja kannatada, kui midagi on ikka päris vastukarva. Jumal tänatud, meie riigis ei jää tööta inimene, kes ise püüab töötada, töökohti on.

Naabrinaise kogemuse toel. Oled spetsialist, miks peaksid redelist alla laskuma, ikka üles. Tema vahetas töökohta 57-58, ma ei mäleta täpselt ja vahet pole. Kui oled tegija siis oled, vanus ei määra mõhkagi. Mitte sind ei valita, vaid sina valid...olgu lähtepositsioon.

Nagu ka siin kunagi aktiivne rahvas on vahetanud foorumit või lobisemisekohta.

Toidupoe kassas on igati normaalne olla,aga kui ikka töö on vastumeelt ja suurema ajast tööl ,siis võib töö väga vastikuks minna,aga kahju ,et eesti ajal pole jõudnud 400-500 eurise palgaga sääste koguda,muidugi on mtü võlanõustaja tasuöine ,kes õpetab elama,aga sellist väikest summat on matemaatika õpetaja ikka koolis selgeks õpetanud

"no" väidab, et nõuka ajal sai 120.-rbl. eest nii mõndagi osta. Huvitav mida? polnudki ju midagi osta.

ju siis ikka oli, et hing sees ja siin sõna võtame.

aga Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> peab edasi rügama tahtejõu toel võib ju ka eelpens
> ile minna aga see viimane õlekõrs halvimast.
PAREMA Tervise juures --ei Tohiks VEEL jääda
Eel --pensionile(sest see summa ka jääb)),, kaotate IKKA liiga palju !!!
AGA eriti täiskohaga rügada ei soovita,, oleneb muidugi tööst.

hmm Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> "no" väidab, et nõuka ajal sai 120.-rbl. eest nii
> mõndagi osta. Huvitav mida? polnudki ju midagi ost
> a.
1))kuidas POLNUD ENSV- 120rbl. OSTA,,
PANIME ZIGULI KÄIMA -- SÕITSIME
JÕGEVA KOPERATIIVI -- LAO JUURDE-- JA LADUSIN AUTO KÕIKE HEAD KOTID TÄIS,, KÕIK
MÜÜDI 1980.a. iga kord enne maha,, kui üldse poodi jõudis!

Kas sa olid ETKVL palgal Jõgeval. Ma mäletan, et seal oli keegi Päeva Jaan, kes ennast kuningaks pidas ja autokumme ja muud defitsiiti jagas.

Minu meelest on see jube. Vanast töökohast tuleb võimalusel küünte ja hammastega kinni hoida.Muidu vaid koristaja või nõudepesija. Klienditeenindajana on sul veel vedanud.

see kliendteenindaja parem on kui koristaja, ühed teenindajad mõlemad. teine loob puhtust.

Koristaja on parem olla, saab teha oma tööd üksinda. Ei pea suhtlema klientidega, kaupluses veel rahaga arveldama.

Jah olen nõus viimasega ,kuigi müüja töö võib olla vahel põnev ja kliendid sõbralikud on see siiski meeletult väsitav . See pidev teretamine ja naeratamine ja trimmis olemine ja häirib et kõik vahivad sinu iga liigutust ja kiiremini ja kiiremini on nende ainus mõte ,mis pilkudest paistab ja müüja ei ole enamuste jaoks inimene ,kahjuks ,vaid robot . Pigem siis juba olla koristaja ,kaalun seda veel .