jäin mõtlema, et mille järgi saab määrata, kas oled emana läbi kukkunud või ei ole.
ma ise olen vahel mõelnud, et olen emana läbi kukkunud, kuid mulle on öeldud, et kas mul häbi pole nii rääkida.
jah, tõepoolest, on häbi hakanud.
sellepärast huvitab, mis on see, mille laps peab kodust kaasa saama. kõrghariduse?
mingid kindlad väärtushinnangud? aga kui on üks neist ja teist ei ole?
suhtumine vanematesse? jne.
veel on variant, et alguses võib laps olla täielik jubedik, joodik ja pohhuist, kuid mingist hetkest muutub. näiteks võib tuua mihkel raua. kuidas siis sa emana oled, alguses läbikukkunud ja hiljem superema?