ok. viskan su peni kuudi taha

Mina tuletasin sokikanna kudumise kuskil 30-ndates aastates meelde ja kudusin moned paarid, oli monus tegevus kyll aga looduse poolt pole karmeid kasi antud ja kui elu kiireks pooras, jatsin jarele. Kui lapsed vaiksed olid, sai neile isegi pildiga mytsid ja kampsunid kootud... Endale sai noukaajal odavast riidest pykse ja pluuse tehtud - teiste abiga ja suure aja- ning narvikuluga. Praegu - milleks ennast piinata, nyyd kain raamatukogus ja loen raamatuid, milleks varem aega ei olnud. Imetlen neid, kes endale toesti stiilsed ja kvaliteetsed asjad selga koovad-omblevad. Mul on lauluhaal ja kirjutamisoskus, piisab sellestki-:)

seal peni kuudi taga poldnud üldse paha, õigemini päris kõhtutäitev oli. peni naisaustajad olid sinna kuudi taha tassinud marineeritud kuuseriisikaid, küpsetatud seakintse ja pannkooke maasikamoosiga. aitäh kõigile, oli väga maitsev. tühjade purkide ja paljaksnäritud kontide koristamise jätsin peni hooleks.