Mina tuletasin sokikanna kudumise kuskil 30-ndates aastates meelde ja kudusin moned paarid, oli monus tegevus kyll aga looduse poolt pole karmeid kasi antud ja kui elu kiireks pooras, jatsin jarele. Kui lapsed vaiksed olid, sai neile isegi pildiga mytsid ja kampsunid kootud... Endale sai noukaajal odavast riidest pykse ja pluuse tehtud - teiste abiga ja suure aja- ning narvikuluga. Praegu - milleks ennast piinata, nyyd kain raamatukogus ja loen raamatuid, milleks varem aega ei olnud. Imetlen neid, kes endale toesti stiilsed ja kvaliteetsed asjad selga koovad-omblevad. Mul on lauluhaal ja kirjutamisoskus, piisab sellestki-:)