mäletan seda, et ega vanematel vist raha eriti palju ei olnud, sest häid komme iga päev just laual polnud nagu praegu, vaasis olid karamellid, need eriti peale ei läinud ja kui siis need kasekesed osteti, see oli vast maius, koorevenised ja kadrioru iirised olid ka väga head. isegi trops, mitte sport vaid see kosmos oli vist nimi, see pruun, pähklitega, see oli ka kuidagi imehea ja muidugi need kakao briketid suhkruga ja india pähkel šokolaadis, need olid pappkarbis.
kuid mäletan, et hirmus isu oli värske kurgi ja tomatite järele, ka maasikate, mustade sõstarde, kirsside, õunte jms. järgi, kõike seda sai vaid kord aastas, vaid siis, kui oli hooaeg, nüüd võid kõike seda aasta läbi muhverdada, iseasi, kui hea see on. mulle ei meeldi enam isegi oma kasvuhoone tomat, ei tea, kas tomatitest on nii isu täis või on ka tomatid viletsamad kui varem. rääkimata õunapunnidest.
küll sai ikka hoidiseid tehtud, purki läks kõik, purgist said ka talve magustoidu. poes, kui joppas, said globuse assortii puuviljadest ja tundus imehea, enam ju ei taha. tahad kõike värskel kujul.
kui head tordid ja koogid on tänapäeval müügis ja kui palju igasuguseid retsepte ise neid teha. kes tol ajal teadis midagi toorjuustust või toorjuustu koogist, pavlova koogist jne. poe assortimenti kuulus vist 5 erinevat torti. ainuke tort, mida ise sai tehtud oli juubeli pulbrist ja vahukoor peal. küll sai muidugi küpsetada kõikvõimalikke pirukaid.
saiakesed olid tol ajal paremad, sai ise oli parem, sellist õhku ja põhku ei teadnud tundmagi. need tooted, mida müüdi koduköögis, need tundusid nii maitsvad, küpsised, mis praegu järgi tehtud, ei ole enam need, ei tundu nii head, aga vbl on kõige sellega nagu tomatitega, isu on täis.
teed vahet, kas arbuus on küps, kas apelsin on mahlane, kas viinamarjad pole hapud, kas virsik pole kuiv vaht jne. kes tol ajal sellest aru sai, mandariin oli mandariin ja apelsin apelsin. hea kui oli.
nõukaajal sai sünnipäevale mindud lootuses süüa kartulisalatit, seda ju ei tehtud niisama, ikka siis kui mõni tähtpäev. majoneesiga polnud laristada. täna on mul eilne kodus hakitud kartulisalat karbiga tööl kaasas.
ei teadnud mitte muffigi itaalia köögist, sealjuures pitsast ja spageti polonjesist, ciabatadest ja krutoonidest, connelonidest, oh, see nimekiri oleks ikka pikk, siis olid vaid makaronid, muideks need, seest auguga, paksud ja krõbedaks praetud meeldivad siiani. oh, millised retsepte mereandidest jne. aga siis oli neljapäeviti kalapäev keedetud tursaga. kuidas küll osati kala vastikuks teha.
võib vist kuus päeva meenutada... :)